Juudi mõtteterad. Margit Prantsus

ka ei ole.

      Madala materialismiga kaasnev intellektuaalne allakäik on juudi rahva ellujäämisele palju suurem oht kui arvukad välisvaenlased, kes ähvardavad tema eksistentsi vägivallaga.

      Minu seos juudi rahvaga on muutunud mu tugevaimaks inimlikuks sidemeks sellest peale, kui mulle sai täiesti selgeks meie ebakindel olukord maailma rahvaste seas.

      Näeksin palju meelsamini mõistlikku kokkulepet araablastega rahulikuks kooseluks kui juudi riigi loomist.

      Iisrael on ainus koht maailmas, kus juutidel on võimalus kujundada avalikku elu oma traditsiooniliste ideaalide järgi.

      Inimene, kes peab kultuuriväärtusi kalliks, on paratamatult patsifist.

      Minu patsifism on instinktiivne tunne, mis mind valdab seetõttu, et inimeste tapmine on vastik. Minu hoiak ei tulene mingist mõistuspärasest teooriast, vaid põhineb mu sügaval antipaatial igasuguse julmuse ja vaenu vastu.

      Sellest, et mõnele meeldib marssida rivis orkestrimängu saatel, piisab mulle, et hakata teda põlgama.

      Maailm on liiga ohtlik paik elamiseks – mitte nende inimeste pärast, kes kurja teevad, vaid nende inimeste pärast, kes pealt vaatavad ja seda teha lubavad.

      Natsionalism on lastehaigus. See on inimkonna leetrid.

      Natsionalism pole minu arvamuse järgi midagi muud kui militarismi ja agressiooni idealistlik mõistuspärastamine.

      Minu poliitiline ideaal on demokraatia. Austagem iga inimest kui isiksust ja ärgem tehkem kellestki ebajumalat.

      Riik on loodud inimese, mitte inimene riigi jaoks. Seega olgu riik meie teener, mitte meie tema orjad.

      Poliitika on pendel, mille kiikumisele anarhia ja türannia vahel annavad hoogu pidevalt uuendatavad illusioonid.

      Demokraatiate suurim nõrkus on majanduslik hirm.

      Peame selgeks õppima raske õppetüki, et inimkonna tulevik on talutav vaid siis, kui meie kurss maailmapoliitikas nagu ka kõigis muis asjus, tugineb pigem õigusele ja seadusele kui toorele jõule.

      Inimlikes asjaajamistes on võimalik käituda arukalt ainult siis, kui tehakse katset mõista oponendi mõtteid, motiive ja kõhklusi nii täielikult, et võib vaadata maailma tema silmadega.

      Inimkond võib pääseda vaid siis, kui luuakse rahvustest kõrgemal seisev seadusele tuginev süsteem jõhkrate jõumeetodite välistamiseks.

      Suurel rahval ei ole väärikas jääda kõrvalseisjaks, kui suure kultuuriga väikeriike hävitatakse küünilise põlgusega õigluse vastu.

      Ma ei usu, et tsivilisatsioon pühitakse aatomipommi kasutavas sõjas maa pealt. Võib-olla tapetakse kaks kolmandikku maakera elanikkonnast, aga järele jääb küllalt mõtlemisvõimelisi inimesi ja küllalt raamatuid, et alustada uuesti, ning tsivilisatsioon suudetakse taastada.

      Aeg on tõestanud, et pärast tuntud türanne pääsevad võimule lurjused. Despotism tõmbab ligi moraalselt allakäinud inimesi.

      Tuumarelva leiutamisega muutus inimkond surelikuks.

      Igas tõelises looduseuurijas elab mingi religioosne aukartus, sest tal on võimatu kujutleda, et tema mõtles esimesena välja imepeened niidid, mis seostavad tema tajusid.

      Ma ei suuda ette kujutada isikustatud Jumalat, kes otseselt mõjutab üksikisikute tegusid. Minu usklikkus seisneb alandlikus imetluses lõputult üleva vaimu ees, mis ilmutab end selles väheses, mida meie reaalsusest mõista suudame.

      Kõik on määranud jõud, mille üle meil pole kontrolli. See on määratud niihästi putuka kui ka tähe puhul. Inimolendid, taimed või kosmiline tolm – me kõik tantsime saladusliku muusika järgi, mida mängib kauguses nähtamatu vilepuhuja.

      Ma kinnitan seisukohta, et kosmiline religioosne tunne on teadusliku uurimise tugevaim ja õilsaim motiiv.

      Kõik, mis on universumis Jumalast ja headusest, peab end meie kaudu leidma ja väljendama. Me ei saa seista kõrval ja lasta Jumalal seda teha.

      Teadus ilma usuta on lombakas; usk ilma teaduseta on pime.

      Olen sügavalt usklik uskmatu … See on mõnevõrra uut laadi religioon.

      Ma ei püüa Jumalat kujutleda. Piisab kui tunda aukartlikku imetlust maailma struktuuri üle, kuivõrd see laseb meie puudulikel meeltel end tunnetada.

      Minu religioon seisneb piiritult ülema vaimu imetlemises, kes näitab end pisikestes detailides, mida me oleme võimelised tajuma oma hapra ja nõrga mõistusega. See sügavalt emotsionaalne veendumus kõrgemalseisva mõtleva vaimu olemasolus, mis ilmneb mõistetamatus universumis, kujundabki minu idee Jumalast.

      Kokkusattumused on Jumala viis jääda anonüümseks.

      Vaata sügavale-sügavale loodusesse ja siis sa mõistad kõike paremini.

      Vanadusest väetile tuleb surm kui vabastus. Ma tunnen seda nüüd täiesti selgelt, kuna olen ise vanaks jäänud ja hakanud surma vaatama kui vana võlga, mis tuleb lõpuks välja lunastada. Ent ikkagi teeb igaüks vaistlikult kõike, mis võimalik, et seda viimast punktipanekut edasi lükata. See on mäng, mida loodus meiega mängib.

      Mu sisemine veendumus on, et teaduse areng püüab peamiselt rahuldada janu puhta teadmise järele.

      Teadmise seni tabamatu aspekt paneb uurija end tundma nagu lapse, kes püüab saavutada täiskasvanute meisterlikku osavust millegi tegemisel.

      Loodus peidab oma saladusi sellepärast, et ta on peen, mitte et ta mängiks meile trikke.

      Mure inimese enda ja tema saatuse pärast peab alati olema kõigi tehnikaalaste püüete huvikeskmes, et meie vaimusünnitised oleksid inimkonnale õnnistuseks ja mitte needuseks. Ärge unustage seda kunagi keset oma diagramme ja võrrandeid.

      Mure inimese pärast peab alati olema igasuguse tehnoloogilise jõupingutuse peaeesmärk. Teadlane leiab tasu mõistmise rõõmus, mitte rakendusvõimalustes, milleni iga avastus võib juhtida.

      Kogu teadus pole midagi muud kui mõtlemise süvendamine.

      Teadlane ei mõista kunagi, miks ta peaks uskuma mõnd arvamust vaid põhjusel, et see sisaldub teatud raamatus. Ta ei usu kunagi, et tema enda pingutuste tulemused on lõplikud.

      Kummaline, et teadus, mis vanasti näis ohutuna, on muutunud košmaariks, mis paneb kõiki värisema.

      Teadus stagneerub, kui seda pannakse praktilisi eesmärke teenima. Ühe asja olen ma pika elu kestel selgeks saanud – et kogu meie teadus on tegelikkuse mõõdupuuga mõõtes primitiivne ja lapselik – ja ometi on see kõige väärtuslikum, mis meil on.

      Ärge püüdke saada edukaks inimeseks, vaid proovige saada väärtuslikuks inimeseks.

      Head teod on nagu head luuletused. Nende tähendust võib hõlpsasti mõista, kuid neid ei saa alati mõistusega seletada.

      Ma tunnistan, et mõtted mõjutavad keha.

      Väärtuslikud saavutused saavad võrsuda inimühiskonnast vaid siis, kui selle ohjad on küllalt lõdvaks lastud, et indiviidi võimed saaksid vabalt areneda.

      Mulle tundub jäle, kui peen intelligents on pandud paari vastiku iseloomuga.

      Jõud köidab alati madala moraaliga inimesi ja ma pean muutumatuks reegliks, et geniaalsetele türannidele järgnevad kelmid.

      Ma arvan, et peame end kaitsma