Passist reispassini. Annika Lõhmus

      Z Reisilt tulles leia lapse jaoks kindlasti aega.

      Peale reisi võta võimalusel terve päev lapse jaoks. Minge kinno, spaasse, kohvikusse või kasvõi niisama jalutama. Suhtle lapsega ja lase tal rääkida kõigest, mis vahepeal juhtunud on. Lapsele on turvaline teada, et sinagi oled tema järele igatsenud ning sulle on tähtis kõik, mis vahepeal on kuulmata jäänud.

      Z Tunnustage oma kaasaga teineteist.

      Pikk lahusolek on kurnav mõlemale poolele – sellele, kes viibib reisil ja sellele, kes olmega rinda pistab. Inimesele, kes on terve aja kodust elu joone peal hoidnud, võib tunduda, et reisilt tulija on igapäevatoimetustest piisavalt palju puhata saanud ning nüüd võib koorma jälle tema selga veeretada. Kuid komandeeringust tulija ei ole ka vahepeal just lulli löönud.

      Tegelikult vajavad mõlemad pooled tunnustust ja ilmselt ka pisut aega igapäevaelu rööbastesse loksutamiseks. Ei tohi unustada, et lisaks lapsele vajab aega ja tähelepanu su partnergi.

      Nõuandeid reisivale pereemale

      Z Jäta kodustele lillekastmisgraafik.

      Kinnita kuhugi seinale või külmkapi külge lillede kastmise graafik, muidu võib juhtuda, et tagasi tulles on elus vaid kaktused. Kuigi see ei ole nagunii välistatud. Võib-olla on mõistlik ka selgitada, kuidas kastmine käib. Mehed ei tule millegipärast selle peale, et sõrm mulda torgata ja katsuda, mis olukord on. Meie enda kodus on juhtunud nii, et lillede suremiseni ei viinud mitte liiga vähene kastmine, vaid vastupidi – liigne entusiasm.

      Z Jäta kodustele logistika tabel.

      Samasse kohta, kuhu panid lillede kastmise graafiku, on mõistlik lisada teave kogu logistika kohta, mis sinu äraolekul kaetud peab saama. Sinna kuuluvad loomulikult eelkõige laste trennid, huviringid, juba varakult ette teada sünnipäevapeod jne.

      Z Koosta abikaasale retseptivihik.

      Kui iga kord ei tule keegi appi majapidamisasjadega tegelema ajaks, kuni sa reisil oled, siis koosta väike lihtne vihik retseptidega, millega su mees hakkama saab. Meeste jaoks on sageli kõige suurem probleem mõelda välja, mida süüa teha. Kuigi retseptiraamat ei pruugi garanteerida lastele päris igapäevast tervislikku toitu, vähendab see tublisti võimalust, et sinu äraolekul toitutakse ainult makaronidest, pelmeenidest ja pitsast.

      Z Palu oma äraoleku ajaks kedagi appi.

      Pikemateks reisideks organiseeri kindlasti keegi (näiteks ema või ämm) appi igapäevaste toimetustega tegelema. Kuigi su abikaasa võib käsi südamel vanduda, et saab üksi hakkama, tead sa ju tegelikult paremini, et abi kulub ikka marjaks ära.

      Z Lepi perega kokku, kas lapse haigestudes räägitakse sellest sulle või mitte.

      Osad lapsevanemad on arvamusel, et reisil viibides ei saa nagunii aidata, kuid muretsed topelt. Teised aga ütlevad, et lapse jaoks on tähtis ema ja isaga telefoni või Skype’i teel suhelda (kui ta muidugi on selleks piisavalt vana). Tavaliselt tajuvad emad reaalse olukorra ära isegi tuhandete kilomeetrite taha ja oskavad anda parimat nõu. Ühte kindlat reeglit ei ole. Nii palju, kui on peresid, on ka erinevaid lähenemisi.Tehke lihtsalt kindlaks, mis teie pere jaoks see õige on.

      Nõuandeid reisivale pereisale

      Z Kinnita nähtavasse kohta paberileht nn SOS-telefoninumbritega.

      Mingil põhjusel hakkavad majapidamisvidinad streikima just siis, kui meest majas pole. Seetõttu jäta koju paber vajalike kontaktidega – inimesed, kelle poole pöörduda, kui näiteks soojaveeboiler või auto katki läheb.

      Z Kui sul on puuküte, siis too suurem varu puid tuppa tagavaraks.

      See on kena žest, kui sa tassimise koormat naise kanda ei jäta.

      Z Võta vee- ja elektrinäidud.

      Kui näitude võtmine on jäänud sinu ülesandeks, siis tegele sellega samuti enne reisi, eriti, kui näidud on raskesti ligipääsetavas kohas (näiteks kusagil ripplae taga).

      Z Varu koju süüa, eriti kui pood asub kaugel.

      Käige perega enne su reisi suuremal poetretil ja ostke külmkapp täis. Naisel on lapsega/lastega koju jäädes lihtsam, kui poest ei pea kogu aeg toitu tarima.

      Sidepidamine kodustega

      Kodustega ühenduses olemine on kindlasti väga oluline punkt reisimise juures, eriti kui sul on pere ja lapsed. Koori kauaaegsed lauljad on vahel rääkinud, kuidas käisid asjad nõuka-ajal. Põhimõtteliselt võiski olla nii, et inimene läks mitmenädalasele reisile ja kodused ei kuulnud temast enne midagi, kui ta koju tagasi tuli. Tänu tehnoloogia arengule on suhtlemine muutunud lihtsamaks kui kunagi varem: on olemas Skype, Viber, Facebook, WhatsApp, meilid jne. Aga millised variandid on kõige paremad? Kas helistamine? Sõnumite saatmine? Skype? Või veel midagi muud?

      Palju sõltub sellest, kus parasjagu asud. Sageli on sidepidamine komplitseeritud, kui viibid riigis, kus näiteks su telefon ei tööta või ei saa mingil põhjusel kasutada tavapäraseid internetilehekülgi, kaasaarvatud Gmail. Samuti võib suhtlemist raskendada ajavahe. Päris keeruline on sobitada helistamise ja skaipimise aegu, kui oled tööreisil ning ei saa oma asju sättida nii, et oled vaba just sel ajal, kui kodustele sobib suhelda. Ja kui sinu kohustused viimaks lõppevad, siis võib kodus olla juba sügav öö. Kontakti hoidmiseks on siiski mitmeid mooduseid, kuid on mõned punktid, mida tasuks meeles pidada.

      Z Võta kaasa mitu nutiseadet.

      Mõnikord võib juhtuda, et Eestist ostetud telefon ei tööta sihtriigis (vahel võib olla ka vastupidi – välismaalt ostetud telefon ei tööta Eestis). Tasub uurida oma telefoni sageduste kohta ning kasutatavate sageduste kohta selles riigis, kuhu on plaan sõita. Vahel on nii, et sagedused ei klapi. Seda võib juhtuda näiteks Hiinas, Mehhikos, Lõuna-Koreas ja mujal. Alati on võimalus osta kohapealt kõige odavam telefon koos kõnekaardiga, eriti kui viibid reisil pikemat aega. Üks päris hea nipp on võtta kaasa kaks nutiseadet. Kui selgub, et mingil põhjusel üks neist ei tööta, jääb alati lootus, et teine funktsioneerib. Räägin seda puhtalt oma kogemusest. Sõitsin kuuajasele USA turneele uue nutitelefoniga. Kohale jõudes selgus, et telefon ei tööta, kuna sagedused ei klapi. Õnneks oli mul kaasas tahvelarvuti, kuhu tõstsin ümber oma telefoni SIM-kaardi ning sain ära teha vajalikud toimingud (SMS-id, pangaülekanded jne).

      Z Soeta endale akupank.

      Akupank on reisidel asendamatu, kuid tõeliselt mõistad selle väärtust pikkadel lendudel. Katsu soetada võimalikult suure mahutavusega seade ning jälgi kindlasti voolutugevust. Kui akupanga voolutugevus on liiga väike, ei lae ta suuremaid seadmeid (näiteks tahvelarvutit).

      Z Hangi mobiil-ID.

      Mobiil-ID on tõesti kasulik, selle abil saad oma nutitelefonis (kui see olemas on) teha nii pangaülekandeid, kui digiallkirjastada dokumente igal pool, kus pääsed internetti. Ära aga unusta kasutada VPN-teenust juhul, kui oled avalikus WiFi-s. (VPN-ist lähemalt allpool.)

      Z Lülita telefonis internet juba enne lennukile minekut välja.

      Vahel võib juhtuda, et unustad mobiilandmeside välja lülitada. Enamasti hakkab telefon end sihtkohas värskendama ja hilisem arve võib valus olla.

      Z Võid osta sihtriigis kohaliku kõnekaardi koos internetiga.

      See variant võib osutuda üpris soodsaks. Ainus probleem on see, et pead kogu aeg SIM-kaarti vahetama. Kui aga reisid palju ja kohalik kõnekaart tundub mõistlik lahendus, tasub soetada selline telefon, kuhu saab sisestada mitu SIM-kaarti.

      Z Välismaal on kõne vastuvõtmine odavam kui ise helistamine.

      Kui tahad kodustega tingimata