Passist reispassini. Annika Lõhmus

      Belgia

      Hiina

      Hispaania

      Holland

      Hongkong

      Horvaatia

      Iirimaa

      Iisrael

      Inglismaa

      Island

      Itaalia

      Jaapan

      Kanada

      Kasahhi

      Leedu

      Luksemburg

      Lõuna-Korea

      Läti

      Macau

      Malta

      Mehhiko

      Moldaavia

      Monaco

      Norra

      Poola

      Portugal

      Prantsusmaa

      Rootsi

      Saksamaa

      Singapur

      Sloveenia

      Soome

      Šveits

      Taani

      Tadžiki

      Taiwan

      Tšehhi

      Turkmeeni

      Türgi

      Ungari

      Ukraina

      Usbeki

      Valgevene

      Vatikan

      Venemaa

      HOOVÕTT

      „Seltsimees emalendur!“^[1.]

      1 Noor Pensionär, Eesti Telefilm, 1972 [ ↵ ]

      Reisiv eluviis ja perekond

      Reisimine ei ole alati ainult lust ja lillepidu, eriti kui sul on selline töö või hobi, mis nõuavad vahel pikemat äraolekut. Kuni oled nooruke ja sul pole veel perekonda, on paljude välislähetustega töö loomulikult väga vahva, aga kui sünnivad lapsed, muutub reisiv eluviis parajaks väljakutseks. Kõige peamine on mõistva partneri ja tugigrupi olemasolu. Ilma nendeta pole võimalik viibida nädalate kaupa kodust eemal. On sedagi ette tulnud, et mõni abielu pole vastu pidanud, kuna üks pool reisib palju. Ja lastelgi on sageli raske leppida ühe vanema pideva eemalolekuga.

      Olenevalt lapsest on seitsme-kaheksane enamasti juba piisavalt mõistlik, et töölähetuste iseloomust aru saada ning soostuda olukorraga, et ema või isa mõnda aega ei ole, aga kahe- kuni kuueaastasega võib olla keeruline. Nii mõnigi kord juhtub, et nuttev põngerjas ripub jala küljes ja küsib: „Aga miks sa jälle lähed?“ Seepärast ei ole raske mitte ainult nendel, kes koju jäävad, vaid sellelgi, kes reisib.

      Kõige keerulisem on lapse haiguse ajal. Reisil-olijal on väga jõuetu tunne, sest ei saa mitte kuidagi abiks olla, kui näiteks laps on kodus kõrges palavikus. Samuti võivad reisid sattuda samale ajale laste tähtsate sündmustega – sünnipäevad, esimesed koolipäevad, lõpuaktused, tähtsad esinemised ja võistlused, emade- või isadepäeva peod jne. Nendest eemale jäämine toob kaasa palju südamevalu nii lapsele kui vanemale.

      Kuid reisimisega ei kaasne ainult miinused. Sellises peres, kus vanemad reisivad palju, kasvavad tavaliselt iseseisvamad ja otsustusjulgemad lapsed. Nad teavad, kus on nende riided ja saavad ka lihtsama söögitegemisega hakkama. Reisil viibiv lapsevanem saab aga puhata igapäevaprobleemidest – mõnikord ongi reisiaeg ainus võimalus rahulikult lugeda, ringi vaadata ja omi mõtteid mõelda. Boonus on seegi, et suhe püsib värskem, kui üks pool aeg-ajalt eemal viibib. Lastele on aga kindlasti rõõmustav, et enamasti toob ema või isa reisilt midagi vahvat kaasa. Mõnes peres antakse laste poolt lausa tellimused sisse, mida endale või mõnele sõbrale soovitakse.

      Siia peatükki olen kogunud näpunäited, mis on seotud eelkõige koduse elu korraldamisega selleks perioodiks, kui ise reisil viibid.

      Nõuandeid reisivale vanemale

      Z Planeeri asjad varakult ette.

      Mõtle aegsasti läbi, kuidas muuta selle inimese elu lihtsamaks, kes lapsega koju jääb. Paar päeva võib lapsega (või lastega, kui neid on mitu) üksinda kenasti hakkama saada, aga mida pikem on ühe vanema tööreis, seda raskemaks läheb teise vanema elu kodus. Mõistlik on otsida abi – vanavanemad, tädid-onud, lapsehoidja jne. Asjal on muidugi konks. Emad ja ämmad on tõesti toredad, aga kui pead mitu nädalat arvestama veel ühe inimesega oma kodus, võib see pikapeale kurnavaks muutuda, eriti kui ruumi on vähe. Siiski on hea, kui reiside ajal on laste elus stabiilsus, mitte nii, et igaks päevaks on erinev lapsehoidja.

      Z Kasuta vanavanemate abi.

      Ega ilmaasjata öelda: „Lapsed on elu õied – kõige targem on nad kimpu siduda ja vanavanematele kinkida.“ Parim võimalus seda teha ongi ajaks, kui viibid reisil (muidugi juhul, kui ei ole kooliskäivad lapsed, sellisel puhul on pigem vaja lapsehoidjad laste juurde transportida). Igaks juhuks broneeri vanavanemad juba varakult.

      Z Väiksematele lastele räägi oma äraminekust vaid mõni päev enne reisi.

      Väiksematel lastel puudub arusaamine ajast. Eriti eelkooliealised ei tee veel vahet, mida tähendab mõni päev ja mida tähendab paar nädalat. Selleks, et mitte last mõttetult stressi viia, räägi oma lahkumisest vaid paar päeva enne reisi. Suuremate lastega on asi muidugi teisiti, nemad on juba iseseisvamad ja enamasti pigem rõõmustavad, kui vanemlik kontroll väheneb.

      Z Märgista kalendris oma reisipäevad.

      Kuna väikesele lapsele on ootus tohutult pikk ja aja-arvamine pisut segane, siis joonista kalendrisse nende päevade ümber, mil reisil oled, ring. Las laps tõmbab igal hommikul (või igal õhtul) ühele päevale risti peale. See aitab ootusega paremini hakkama saada.

      Z Ära tee lahkumisest suurt numbrit.

      Isegi kui sul endal tahab pisarat kiskuda, ära seda lapsele välja näita. Kui muutud emotsionaalseks, on lahkuminek mõlemale raskem. Aga salaja minema hiilimine ei ole samuti aus. Tee lapsele kalli, ütle, et hakkad teda igatsema, aga varsti juba näete ja kindlasti on tal vahepeal väga tore.

      Z Skaibi.

      Videokõned on asendamatud asjad, aga sa pead oma last tundma. Kui ta on õhtul liiga väsinud ning kipub seetõttu „üle võlli“ minema, siis ei ole mõistlik helistada või skaipida enne magamaminekut. Üleväsimusest ja igatsusest võib välja kasvada suurem draama ning sellel inimesel, kes lapsega kodus on, võib õhtu muutuda üsna keeruliseks. Kooliealiste lastega on lihtsam, nendega saab vajadusel isegi Skype’i teel õppida. Ka muusikakoolis harjutamist vajavad pillilood on võimalik videokõne vahendusel üle kuulata.

      Samuti tean vähemalt ühte kolleegi, kes on Skype’i teel lapsi hoidnud, kui abikaasa pidi väga olulisel põhjusel korraks kodust ära minema ning hetkel polnud mitte kedagi võtta lapsi hoidma.

      Z Loo traditsioone.

      Üks minu kolleeg saadab näiteks igast sihtpunktist lastele koju postkaardi. Võid ka rääkida lapsele õhtust unejuttu läbi telefoni või läbi Skype’i (kui muidugi ei ole suurt ajavahet, mis selle keeruliseks kui mitte võimatuks muudab). Või võtad reisile kaasa mõne mänguasja, mis kuulub lapsele, ning teed sellega koos reisifotosid.

      Z Too lapsele midagi reisilt.

      See