Idioodid minu ümber. Thomas Erikson

KÄITUMISTÜÜPIDE SÜSTEEMILE

      Raamatu lõpust leiad selle süsteemi taustakirjelduse, kuid ilmselt soovid sa praegu süveneda kõige huvitavamatesse elementidesse – kuidas kõik praktikas toimib –, seepärast loe lihtsalt edasi. Huvi korral võid aga kohe vaadata lehekülge 243.

      Inimeste käitumise saab jagada nelja põhitüüpi ja see raamat õpetab neid ära tundma. Eri värvi käitumistüüpide kirjeldusi lugedes hakkavad su silme ette tõenäoliselt kerkima erinevad näod, mõnikord võib-olla ka sinu enda nägu.

      Paljudel inimestel, kellega sa kokku puutud, on selliseid omadusi, mida sa endalegi tahaksid – võib-olla sa isegi kadestad neid. Nad on ilmselgelt osavad neis asjades, milles sina pole. Sa võid tahta olla kindlameelne nagu punased, või siis soovid, et sul oleks võõrastega sama kerge suhelda kui kollastel. Võimalik, et sulle meeldiks vähem muretseda ja võtta asju lihtsamalt nagu rohelised ja võib-olla sooviksid sa oma pabereid paremini korras hoida, nii nagu sinistel kombeks on. Selle raamatu abil saad õppida, kuidas olla selline nagu nemad.

      Loomulikult toimib see ka teistpidi. Sa loed asju, mis võivad aidata sul mõista, et ka sina käsutad teisi liialt palju, nagu punased kipuvad tegema. Või et sa lobised ülearu, umbes nagu kollased. Võib juhtuda, et sa võtad asju liiga kergelt, millessegi süvenemata – see on roheliste ebameeldiv külg. Või oled alati kõige suhtes kahtlustav ja näed kõikjal ohte, just nagu sinised. Edasi lugedes õpid oma lõkse märkama ja neist mööda pääsemiseks kohaseid abinõusid leidma.

      Ükskõik mida sa loed ja näed, palun tee märkmeid ning jooni oma raamatus olulised kohad alla, et need vajadusel kindlasti üles leiaksid.

      4. PEATÜKK

      PUNANE KÄITUMINE

      KUIDAS TÕELINE ALFAISANE ÄRA TUNDA JA MIDA TEHA, ET TALLE MITTE JALGU JÄÄDA

      Mida me tegema hakkame? Teeme nii, nagu mina ütlen. Kohe!

      Oma temperamentide teoorias nimetas Hippokrates sellist isiksuse- tüüpi koleerikuks. Microsoft Wordis koleerikule sünonüüme otsides (tead ju küll: vajutad paremale hiireklahvile ja valid avanenud nimekirjast sünonüümid) ilmuvad järgmised vasted: äge, keevaline, kergesti ärrituv, tuline. Vau! Punane inimene jääb kohe silma, sest ta ei tee vähimatki katset varjata, kes ta on.

      Punane on dünaamiline ja motiveeritud isiksus. Tema püüdleb selliste eesmärkide poole, mida teised peavad liiga raskeks. Kuna tema eesmärgid on nii ambitsioonikad, tundub nende saavutamine võimatu. Punased pingutavad edasijõudmise nimel, nad piitsutavad ennast kõvasti tagant ega anna peaaegu mitte kunagi alla. Nende usk oma võimetesse on ületamatu. Punased usuvad tõepoolest, et nad saavad põhimõtteliselt kõigega hakkama – kui nad vaid piisavalt pingutavad.

      Inimesed, kelle käitumises on palju punast, on orienteeritud ülesande täitmisele, nad on ekstravertsed ja naudivad väljakutseid. Nad otsustavad kiiresti ja tunnevad ennast juhirollis ja riske võttes enamasti hästi. Tavapärase arusaama kohaselt on punased sündinud liidrid. Nad on inimesed, kes võtavad meelsasti juhtimise enda kätte ja astuvad esiplaanile. Nad on nii motiveeritud, et murravad läbi hoolimata kõigist teel olevatest takistustest. Nende iseloom sobib ideaalselt võistluslikesse olukordadesse. Seega on tegevjuhi või juhataja käitumises sageli palju punast.

      Kõiges, mida punased teevad, võib leida võistlusmomendi. Võib-olla ei ole päris õige öelda, et nad otsivad pidevalt uusi väljakutseid ja konkurentsi, aga kui kusagil tekib võimalus võita – miks siis mitte? See, mida sa võita võid, ei ole nii tähtis kui võistlus ise, sest viimane hoiab punaseid täiskäigul.

      Minu endine naaber Pelle armastas nii väga võistelda, et hakkas tegelema täiesti uue harrastusega. Nimelt meeldib mulle väga aiatöö ja ma veedan seepärast aias päris palju aega. Pellele aiapidamine ei meeldinud, aga kui ta kuulis inimesi küllalt sageli minu ilusast aiast rääkimas, andis see otsustava tõuke. Ta võttis käsile ühe projekti teise järel, alati ühe, kuid väga selge eesmärgiga: mind üle trumbata. Ta ajas oma naise segadusse üha uute lillepeenarde kaevamise, arvukate uskumatult kaunite taimede istutamise ja golfiväljaku standardile vastava muru rajamisega. Tema tegevuses hoidmiseks pidin vaid mokaotsast vihjama, et kavatsen uusi taimi osta. Seda kuuldes kihutas ta kohalikku aianduskeskusesse kiiremini, kui sa jõuad öelda „halb kaotaja”.

      Punaseid võib ära tunda ka teiste käitumismustrite järgi. Kes räägib kõige valjemini? Punased. Kes paneb kõik välja, kui ta midagi selgitab? Punased. Kes annab küsimustele kõige kiiremad vastused? Jälle punased. Kes teeb muidu meeldival õhtusöögil kõige kategoorilisemaid märkusi mittemillegi kohta? Ja kellele võib pähe tulla kogu manner hukka mõista ainult ühe telesaate põhjal?

      Punaste elus peab kogu aeg midagi juhtuma. Nad ei oska vaikselt istuda. Jõudeaeg on raisatud aeg. Elu on lühike, parem on kohe algust teha. Kas sa tunned selle tüübi ära? Alati midagi tegemas. Hoia siis eest, hakkame pihta!

      Siinkohal me ei ärritu – jah, päriselt

      Punased on väga otsekohesed. Kui neile esitada konkreetne küsimus, ütlevad nad otse ja keerutamata välja, mida mõtlevad. Neil pole kombeks asju rohkete tühjade fraaside sisse mässida. Kui punastel mõte pähe tuleb, saavad teised sellest kohe teada. Neil on enamiku asjade kohta oma arvamus ning nad ütlevad selle kiiresti ja mõjuvalt välja.

      Räägitakse, et punased on väga ausad, sest nad julgevad oma isiklikud tõed teistele välja öelda. Nemad ise aga ei saa õigupoolest aru, mida sellega mõeldakse, sest nad lihtsalt ütlevad asjad välja nii, nagu need on.

      Kui sa vajad väga energilist inimest, kutsu meeskonda või töörühma punane. Nad võitlevad väsimatult edasi ka siis, kui teised on juba alla andnud – ehk teiste sõnadega öeldes nii kaua, kui nad on kindlad, et asi õnnestub. Ülesannet, mis on muutunud üksluiseks või mõttetuks, võivad punased täielikult ignoreerida.

      Mina nimetan seda nähtust „rassi või loobu”. Kui ülesanne on piisavalt tähtis, läheb punane selle täitmiseks läbi tule ja vee. Kui ta tunneb, et sellel pole eesmärki, lendab see prügikasti.

      Mida sa arvad? Me võime jätkata – täiskiirusel!

      Kas ma võin midagi võita? Sel juhul löön kaasa

      Niisiis meeldib punastele võistelda. Nad hindavad pisimatki vastasseisu, mis võiks olla osa võistlemisest, võiduhetke ka sellises võistluses, mis on olemas ainult punase teadvuses. See võib olla kaardimängu tulemus või parima parkimiskoha leidmine või siis parim tulemus jaaniõhtu viievõistluses, kuigi selle mängu eesmärk oli vaid üksteisega tuttavaks saada ja ükski teine osavõtja tegelikult ei võistelnud. Punasele on see üpris loomupärane, sest ta on enda nägemuses võitja.

      Toon ühe näite. Töötasin kunagi ettevõttes, mille tegevjuht oli punane. Ta oli energiline ja tõhus ja uskumatult hoogne. Kusagil mujal polnud koosolekud nii lühikesed ja meeldivad kui selle juhiga. Kuid tema nõrk koht oli võistlemine. Nooruses oli ta saalihokit mänginud, selles ettevõttes korraldati aga igal kevadel saalihokiturniir, mis oli väga populaarne juba enne seda, kui tema ettevõttesse tööle asus.

      Loomulikult pidi ta osa võtma. Enne teda polnud ükski tegevjuht seda teinud, kuid mitte see polnud oluline. Asi oli selles, et niipea kui ta hokikepi kätte võttis, muutus ta hoopis teiseks inimeseks: võidutahtest põledes tegi ta maatasa kõik, kes teele ette jäid.

      Nii kestis see mitu aastat, kuni keegi julges talle öelda, et ta mängib pisut liiga toorelt – mäng polnud tegelikult nii tõsine. Tegevjuht ei saanud aru. Ta võttis viimase kutse, kuhu oli kirjutatud „Saalihokiturniir”. Turniir tähendab võistlust ja kui sa võistled, siis teed sa seda selleks, et võita. On ju lihtne!

      Ta võistles liikluses, saalihokiväljakul, äris.