Idioodid minu ümber. Thomas Erikson

on suhteliselt etteaimatav, kuid

       iga inimene reageerib sarnastes olukordades talle harjumuspärasel viisil;

       võimatu on ennustada kõiki võimalikke reaktsioone, enne kui need juhtuvad.

      … on osa mustrist.

       Inimesed reageerivad sageli enda kinnistunud mustrite kohaselt, seepärast tuleks austada kõigi teiste mustreid. Ja mõista enda oma …

      … on muutlik.

       Inimesed peavad õppima kuulama, tegutsema, avameelselt rääkima, järele mõtlema – see tähendab tegema seda, mis on asjakohane just praegu. Kõik saavad kohanduda.

      … on jälgitav.

       Suuremat osa käitumisvormidest võib jälgida ja mõista, selleks ei pea olema amatöörpsühholoog. Kõik oskavad mõelda, miks.

      … on mõistetav.

       Võib mõista, miks inimesed tunnevad ja tegutsevad nii, nagu nad seda teevad – siin ja praegu. Kõik oskavad mõelda, miks.

      … on ainulaadne.

       Hoolimata oludest, mida peetakse tavapäraseks, on iga inimese käitumine temale ainuomane. Saavuta enda tavapärastes oludes edu.

      … on vabandatav.

       Heida isiklik kadedus ja hädad kõrvale, see aitab sellest rääkida. Õpi olema salliv ja kannatlik nii enda kui teiste suhtes.

      2. PEATÜKK

      MIKS ME OLEME SELLISED, NAGU ME OLEME?

      Kust kellegi käitumine pärineb? Miks on inimesed nii erinevad? Pole aimugi! Väga lühidalt öeldes on see seotud pärilikkuse ja keskkonna kombinatsiooniga. Inimese täiskasvanuea käitumismustrite alused on paika pandud juba enne sündi. Tema käitumist mõjutavad pärilik temperament ja iseloomujooned, see protsess saab alguse geenitasandil. Kuidas see täpselt toimub, on endiselt teadlaste tuliste vaidluste teemaks, kuid kõik on ühel meelel, et sellel on oma roll. Me ei päri üksnes vanemate, vaid ka vanavanemate ja mingil määral veel kaugemategi esivanemate jooni. Paljudele inimestele on kunagi öeldud, et ta räägib või näeb välja täpselt nagu tema onu või tädi. Lapsena meenutasin ma oma onu Bertilit – see oli seotud minu punaste juustega. Geneetika seletamine võtaks kohutavalt palju aega, seepärast ütleme siin lihtsalt, et see pärand paneb aluse meie käitumise arenemisele.

      Mis juhtub pärast sündi? Enamasti on väikesed lapsed impulsiivsed ja seiklushimulised, neil puuduvad igasugused barjäärid. Laps teeb just seda, mida ta tahab. Laps ütleb sageli „ei, ma ei taha!” või „muidugi ma saan!”. Ta on kindel, et võib kõigega hakkama saada. Selline spontaanne ja mõnikord kontrollimatu käitumine ei ole muidugi päris see, mida vanemad soovivad. Ja siis, nagu võluväel, algab algupärase inimlapse muutumine kellegi teise koopiaks – parema või halvema stsenaariumi järgi.

      KUIDAS LAPSI MÕJUTATAKSE?

      Üldiselt õpivad lapsed kahel viisil. Esimesel juhul liigub laps rahuldamatuse ja rahulolematuse juurest rahulduse ja rahulolu poole.

      Teine võimalus on õppida matkimise kaudu – see on kõige tavalisem meetod. Laps imiteerib seda, mida ta enda ümber näeb, ning samast soost vanemast saab sageli eeskuju, keda matkitakse. (See raamat ei ole kindlasti kurnav uurimus käitumise õppimise protsessist, sest siin ei käsitleta teemat, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad.)

      MINU PÕHIVÄÄRTUSED

      Põhiväärtused on sügaval minu sees, need on minu iseloomuga nii tugevalt läbi põimunud, et ei tasu proovidagi neid muuta. Need on asjad, mida ma õppisin väikese lapsena oma vanematelt või mida mulle sisendati lasteaias ja algkoolis. Minu puhul on nendeks näiteks see, et kui õppida erinevaid asju ja olla koolis edukas, siis saad täiskasvanuna hea töökoha, või et kaklemine on vale. Viimati mainitu tulemusena ei ole ma hiljem kellegi vastu kätt tõstnud. Ma ei ole pärast kolmandat klassi kakelnud ja mulle meenub ähmaselt, et siis ma kaotasin. (See oli tõepoolest tugev tüdruk.)

      Minu jaoks on oluline ka see, et kõik inimesed on võrdväärsed. Seda õpetasid vanemad mulle juba lapsepõlves, seepärast ei otsusta ma inimese üle kunagi tema päritolu, soo või nahavärvi põhjal. Inimestel on palju põhiväärtusi ja nad teavad vaistlikult, mis on õige ja mis väär. Keegi ei saa põhiväärtusi neilt ära võtta.

      HOIAKUD

      Järgmine kiht on minu hoiakud, see on põhiväärtustest erinev. Hoiakud on arvamused, mille olen põhi-, kesk- ja ülikoolis või esimesel töökohal kujundanud oma kogemuste põhjal või järeldustest, mida olen asjadest teinud. Hoiakuid võivad kujundada ka hilisema elu kogemused.

      Lihtne, kuid kasulik mudel.

      ® IPU – Institutet för Personlig Utveckling

      Üks sugulane rääkis mulle kord, et ta ei usalda müüjaid. Päris kindlasti pole ta ainus, kes on müüjate suhtes jäik, kuid tema puhul muutus asi lõpuks koomiliseks: nimelt ei saanud ta midagi osta, soovimata seda hiljem tagastada. Kampsun, diivan, auto – ostmisel polnud lõppu. Kõike tuli põhjalikult kontrollida ja uurida. Kuid sõltumata sellest, kui palju ta ostetava asja kohta eelnevalt infot kogus, hiljem tahtis ta ikka oma ostu tagastada.

      Kui olin seda mustrit jälginud, küsisin temalt, miks ta niiviisi käitub, ja ta tõi välja oma hoiaku põhjuse: 85 protsenti kõigist müüjatest olevat petised. Ütlesin, et ka mina olin müüja, kuid see ei mõjunud. Tänase päevani ei tea ma, kas kuulun samuti 85 protsendi petiste hulka või võin ennast lugeda üheks õnnelikuks ülejäänud 15 protsendi hulgast. Näite mõte on selles, et niisuguse hoiakuga saab tegelda. Tõenäoliselt oli ta mitu korda tõsiselt petta saanud ja hakkas seepärast müüjaid umbusaldama. Kuid arvukatele positiivsetele kogemustele toetudes võib kogu asja siiski ümber pöörata.

      MILLINE ON TULEMUS?

      Minu põhiväärtused ja hoiakud mõjutavad kokkuvõttes seda, kuidas ma oma käitumise valin. Koos moodustavad need minu põhikäitumise, selle inimese, kes ma kõige rohkem olla soovin. Põhikäitumist kasutan ma siis, kui olen väliste tegurite mõjudest täiesti vaba.

      Ilmselt näed sa siin juba vastuvaidlemise võimalust: millal me välistest mõjudest täiesti vabad oleme? Olen seda küsimust paljude inimestega erinevas kontekstis arutanud ja tavaliselt oleme jõudnud ühisele arvamusele: see juhtub unes.

      Kuid inimesed on erinevad. Mõned ei hooli. Nad on alati nemad ise, sest ei ole kunagi mõelnud sellele, millisena neid tajutakse. Mida tugevam on inimese eneseteadvus, seda suurema tõenäosusega kohaneb ta teda ümbritsevate inimestega.

      MIDA TEISED MINUS TEGELIKULT NÄEVAD?

      See, mida teised enamasti näevad, on kohandatud käitumine. Inimesed tõlgendavad mingit olukorda lähtudes sellest, millise käitumise sa oled valinud. Kõik sõltub maskist, mida sa antud olukorraga sobitumiseks kannad. Inimesel on mitu erinevat maski. Üpris tavaline on kanda üht maski tööl ja teist kodus ning kolmandat näiteks siis, kui abikaasa vanematele külla lähed. See raamat ei ole psühholoogiakursus edasijõudnutele, seepärast piirdun nentimisega, et inimesed tõlgendavad olukordi erinevalt ja toimivad vastavalt sellele.

      Välised tegurid suunavad inimest teatud tegutsemisviisi valima kas teadlikult või alateadlikult. Ma ei väida, et olen selle lihtsa selgitusega kirjeldanud kõiki tegureid, mis inimese käitumismustri kujundavad, kuid see on ainult sissejuhatus.

      Käitumine kujuneb vastavalt järgmisele valemile.

      KÄITUMINE = f(I × Vt)

       Käitumine on iseloomu (I) ja väliste tegurite (Vt) funktsioon.

       Käitumine on see, mida saab vaadelda.

       Iseloom on see, mida me püüame välja arvutada.

       Välised tegurid on asjad, mis inimesi