Terviklik taipamiste raamat. Tarvo Tobbi

need loetud read Sulle allikaks, mis juhib Sind läbi raamatu, et Sa vaataksid ka oma elu terviklikuna ja läbi praktiliste tegevuste muudaksid selle täisväärtuslikuks. Mul on au Sind sellel teel toetada. Alustagem nüüd meie ühist teekonda.

      TERVIS

      Sissejuhatus

      Siit leiad Sa eest avastused, mis on seotud tervisega. Need on minu enda vaatlused, võitlused ja läbielamised seoses erinevate probleemide ja muude nähtustega, mida pean oluliseks Sinuga jagada.

      “Sinu tervis on Sinu tõeline rikkus.”

Mahatma Gandhi

      Tervis

      • Tervis kui terve olemine.

      • Terve olemine on haige olemise vastand.

      • Mida tähendab see, et meie hea tervise eest seisab immuunsüsteem.

      • Tagamaks head tervist tuleb meil tagada immuunsüsteemi korrasolek.

      • Immuunsüsteemi korrasolek tagab meile füüsilise heaolu ehk enda hästi tundmise füüsilises kehas.

      • Füüsiline keha ise ei ole tervis, vaid on palju süsteeme, mis moodustavad füüsilise keha.

      • Tervis on süsteemide korrashoidmine, tagamaks vajalike toitainete omastamise, kasutamise ja väljutamise.

      • Tervist mõjutavad faktorid on nii välised – näiteks bakteriaalne infektsioon – kui ka sisemised, näiteks stress, mis on kindlate mõtete ja emotsioonide kasutamine pikema perioodi jooksul.

      • Tervisega seoses ei tohi mitte kunagi vaadata ainult välispidiseid sümptomeid, vaid ka seespidiseid. Selle tõttu töötab ka platseebo efekt, sest selle puhul ei ole tegu mitte välise, vaid sisemise sümptomiga.

      • Seega tuleb hoolt kanda nii oma füüsilise keha immuunsüsteemi eest kui ka oma mõtte- ja tunnetemaailma eest. Et tagada raudne tervis, raudne immuunsüsteem, peab mõlemas valitsema puhtus.

      Millest koosneb tervis minu jaoks?

      • Uni – une aeg ja sügavus, järjepidevus (ei ole lünklik vahepealsete ülestõusmistega)

      • Toitumine – toitained

      • Toidu kogus – portsjoni suurus

      • Toitumise kordade arv päevas

      • Vee tarbimine

      • Täisväärtuslik (diafragma) hingamine

      • Meditatsioon

      Erinevus

      • Vaesed räägivad haigustest.

      • Rikkad räägivad tervisest.

      Lõdvestumine enne magama jäämist

      Ütlen iseendale:

      1. Olen lõdvestunud.

      2. Lasen lahti kõik mõtted.

      3. Lasen lahti kõik emotsioonid.

      4. Lasen lahti kõigest, ma olen vaba.

      • Peale seda tunnen, kuidas raskus õlgadelt ära võetakse, tunnen kergust kehas, vabanemise tunnet mõtetes ja isegi külmavärinad võivad tekkida.

      • Ülemagamise tulemusena on teadlikkus pidevalt otsmikusagaras ja valvsus on kadunud. Selline pilves hõljumise tunne on. Teadlikkus on suunatud pigem sisemaailma aistingutele kui välismaailma omadele.

      Olla puhanud

      • Tunne, justkui mina peaksin kandma maailma raskust, on kadunud.

      • Keha on ärkvel ja valmis tegutsema.

      • Meeleseisund on positiivne ja valmis väljakutsetele vastu astuma.

      • Emotsionaalne seisund on pigem ootusärev, et kuidas asjad küll täna valmis saavad. Kuid samas ei ole see forsseeritud, vaid nagu V8 masin, millega sõidad ja lihtsalt tead, et kui enamus aega kruiisid rahulikult, siis seal, kus vaja, on piisavalt jõudu, et kogu masinavärk (keha, emotsionaalne- ja meeleseisund) tööle rakendada.

      • Selleks, et olla iga päev puhanud, on vaja teada oma unevajadust tundides, et iga päev endale niimitu tundi und võimaldada.

      • Vaja on teada oma kaalu, mille juures tunneme end kõige elavamana. Seda kaalu tuleb hoida ja vältida ülesöömist või näljutamist. Tuleb leida see õige kaal ja õige regulaarse toitumise sagedus.

      • Kui ei olda puhanud, hakkab pihta meeldivuste ja ebameeldivuste mäng.

      • Kui ei olda puhanud, ollakse stressis. See stress ei pruugi väljenduda veel jõuliselt, kuid see koguneb, nagu tilk tilga haaval saab ka ämber vett täis. Lisades iga päev tilga kaupa stressi oma ellu, avaldub see ühel hetkel suure stressina. Suur stress on distress ja see on füüsilisele kehale kahjulik.

      • See tilk-tilgahaaval lisandunud stress osutub ühel hetkel justkui normaalsuseks. Sellest kui ebanormaalsusest saadakse aru alles siis, kui ollakse puhanud seitse päeva. Siis tuleb esile tegelik olek, mis on pingevaba.

      • Selles pingest vabas olekus tuleb välja inimese arukus ja efektiivsus tegevustes.

      • Mida puhanumad oleme, seda teravamad on meeled.

      • Olla puhanud tähendab suuremat mentaalset, emotsionaalset ja füüsilist võimekust. Käivituvad loovamad ideed ja tööle hakkab inspiratsioon, mis kannab meid radadele, mida me veel käinud ei ole. See annab lähenemise, mis teeb meid unikaalseks.

      Uni

      • Kui tahan und täis magada, siis lähen varem magama, mitte ei maga kauem. Hommikuti samal ajal tõusmine on olulisem kui õhtul samal ajal magamaminek.

      • Une pikkus ja kvaliteet on seotud seedetrakti tööga.

      • Meie hommikune enesetunne on seotud seedetrakti tööga. Mida tihedama struktuurilise sisaldusega on meie söödud toit, seda kauem võtab aega seedimisprotsess. Samuti pikendab seedimisprotsessi meie kehale sobilmatute toiduainete tarbimine. Hommikul ärgates väljendub see tundes, kas oleme puhanud või väsinud. See omakorda näitab kätte meie võimekuse eesseisva päeva tegemistes.

      Lõunauinak

      • Lõunauinaku vajadus tuleneb ainult füüsilise keha valesti kohtlemisest.

      • Valel toidul on lühiajaline ja väga konkreetselt ebamugav mõju.

      • Trenniga ülepingutamine on pikaajaliselt siiski positiivse mõjuga, peamine, et see ei oleks nii igal treeningkorral.

      • Pikaajaline magamatus ja une defitsiit on väga ebameeldiv ja nõuab ühel hetkel tagasi magamata tunde, mida oleme tekitanud pikemat aega ärkvel olekuga.

      Väsimus

      • Väsimus on füüsilise keha juurde kuuluv seisund, kuid see ei pea nii olema. Me võime igal ajal seda seisundit muuta.

      • Et olla tõeliselt puhanud, on vaja väga teadlikult tegutseda. Enamikel inimestel tuleb tegeliku puhanud seisundi saavutamine juhuslikult välja. Näiteks siis, kui nad on oma füüsilise keha nii ära kurnanud, et tema teatud funktsioonid enam hästi ei toimi. Näiteks pea ei võta (ei saa asjadest aru, ükskõik kui mitu korda korrata või selgitada), sest ei peeta kinni rütmi seadusest, mis ütleb seda, et nii mentaalse, emotsionaalse kui füüsilise tasandite funktsioonidel on kindel toimimise periood ja igal tasandil on periood erineva pikkusega. Kui oleme keha ära kurnanud ja läheme tavalisest magamamineku ajast mitu tundi varem magama, siis ärgates hommikul üles tunneme end värske ja erksana. Et pikema aja jooksul seda puhanud olekut kogeda, on magamamineku ajast olulisem, et tõuseksime hommikuti alati ühel ja samal kellaajal.

      • Inimesed mõistavad oma puhanud seisundit peamiselt pärast puhkust oma töökohale naasmisel. Põhjus, miks seda kontrasti on võimalik märgata tuleneb sellest, et liigutakse kiiresti duaalsuse spektri ühest äärest teise, eristades ühte seisundit teisest selgemalt võrreldes sellega, kui ollakse kas pidevalt puhkuserežiimis või