Meele ja mõistuse toidud. Sinikka Piippo

on kaht liiki: nikotiin- ja muskariin-atsetüülkoliini retseptorid. Neist esimesed on ionotroopsed ja teised metabotroopsed. Atsetüülkoliini vabastavad lihaseid kontrollivad närvid, aga see on väga tähtis ka mälu jaoks. Atsetüülkoliini akumuleeritakse ajurakkudesse ja stimuleerimisel vabaneb seda sünapsi. Õppimisel atsetüülkoliini hulk suureneb. Atsetüülkoliini vabastavad ajurakud jagunevad eriti ohtralt. Alzheimeri tõve puhul väheneb atsetüülkoliini vabastavate rakkude hulk eeskätt aju temporaalpiirkondades. Kui aju ei saa piisavalt atsetüülkoliini ja ka toidurasvadest ei saada küllaldaselt koliini, hakatakse ehitusainete fosfatidüülkoliini ja fosfatidüülseriini hankimiseks lagundama ajukude.

      Hõlmikpuu suurendab atsetüülkoliini hulka ajus.

      Atsetüülkoliini vaegus põhjustab masendustunnet, halba meeleolu, võimetust visualiseerida ja unistada, Alzheimeri tõbe, mäluhäireid, nägemismälu ja keelelise mälu kaotust, kognitiivsete (tunnetuslike) võimete vähenemist, tähelepanelikkuse, keskendumisvõime ja arvutusoskuse nõrgenemist, loovuse kadu, raskusi asjade ja inimeste äratundmisel, vaimsete võimete hääbumist ning ruumilise orienteerumise raskusi.

      Atsetüülkoliin on tähtsaim lühiajalise mälu ehk lühimälu ja pikaajalise ehk kaugmälu virgatsaine hipokambis. Alzheimeri tõvele on tüüpiline, et inimene mäletab, mida keegi ütles 40 aastat tagasi, aga tal pole aimugi, mida ta lõunaks sõi. Mõte võib vesteldes äkki katkeda või ei leita enam sõnu. Kaugmälu kaob aga alles haiguse lõppjärgus. Selle haiguse all kannatav inimene ei suuda asju meenutada, sest tal on kadunud võime moodustada neist mälupilte. Ta kaotab kogu aeg asju, sest lühimälu on sedavõrd nõrgenenud.

      Atsetüülkoliini retseptorite eripära seisneb selles, et need ei muutu atsetüülkoliini suhtes resistentseks, mistõttu atsetüülkoliini taset mõjutavaid aineid ja tooteid võib pidevalt tarvitada. Atsetüülkoliini taseme tõstmiseks on soovitatav süüa koliini sisaldavaid toiduaineid. Koliini leidub rohkesti maksas, lihas, munades, tofus, pähklites, koores, kõrge rasvaprotsendiga piimas ja juustus.

      Histamiin on virgatsaine, mis tekib ajus histidiinaminohappest. Seda on eriti hüpotalamuses ja see osaleb neuroendokriinses regulatsioonis ning unerütmi, erksuse ja söögiisu reguleerimises.

      Tervislik oa-seemne-köögiviljasalat.

      Neuropeptiide liigitatakse sageli selle järgi, mille struktuuri need meenutavad, või nende päritolu järgi. Neuropeptiid P-aine saadab ajusse valusignaale. Närvisüsteemi mõjutavad ka mõned seedekulgla peptiidid, nagu koletsüstokiniin ja neurotensiin. Aju virgatsainetena toimivad ka lämmastikoksiid ja süsinikoksiid.

      Karnosiin on neuropeptiid (β-alaniin-histidiin), mis toimib aju virgatsainena ja toetab GABA toimet (täpsemalt toidulisandeist lk 204, 217–220). Sellest on abi muuhulgas autismi, paanikahäirete ja epilepsia puhul. Seda on kõikjal aju gliiarakukoes ning sünapsides. Karnosiin reguleerib sünapsides vabanevate metalliioonide tegevust närvirakkudevahelises infoedastuses.

      Ka hormoonid ja aju oma morfiinid ehk endorfiinid ja enkefaliinid võivad toimida virgatsainetena. Need mõjutavad meeleolu ja kognitiivseid võimeid.

      KUIDAS MÄLU FUNKTSIONEERIB

      Mälu asub paljudes ajupiirkondades hajali, aga nende eri piirkondade vahel toimub koostöö. Mälu, vaimuteravuse ja erksuse jaoks on olulised ajukoor, ajutüve närvivõrgustik, ajukeskused, närvirakkude kogumid, närvisüsteem, seljaaju, basaaltuumad ehk basaalganglionid (sh mandeltuum ehk mandelkeha), talamus ehk nägemiskühm (vaheaju siseseinas) ja väikeaju ning närvirakud ja sünapsid. Mälu funktsioneerimises osalevad muuhulgas ka seesmise oimusagara ja otsmiku- ehk laubasagara närvivõrgustikud. Hipokamp on mälu seisukohalt eriti tähtis ajupiirkond.

      Seesmine oimusagar kogub ja töötleb saabuvat informatsiooni, misjärel info läheb ajukoore kaudu hipokampi. Hipokambist liigub teave tagasi oimusagarasse ja talletatakse ajukoore kaugmällu. Ka aju sees paiknev talamus osaleb meeldejäetava teabe töötlemises. Motoorsed oskused talletatakse basaaltuumadesse, mandeltuum ja väikeaju osalevad teatud õpitud reageerimisviiside mäletamises. Lühimälu jaoks on eriti vajalikud hipokamp ja oimusagarate süvaosad. Kaugmälestusi säilitatakse ajukoore oimusagarates, kus paiknevad tegude, liigutuste ja käitumise mälestused ning sotsiaalse käitumise, väärtuste ja taotlustega seostuvad mälestused. Aistingumälu paikneb kiirusagaras ja oimusagaras. Laubasagara osast nimega orbitofrontaalkorteks sõltub töömälu ja tähelepanuvõime. Hipokambis, mandelkehas (mandeltuumas) ja ajukoores esinev proteiinkinaas PKM-dzeeta hoolitseb ka kaugmälu korrashoidmise eest, mõjutades teatud retseptorite talitlust.

      Mälestused tekivad, kui närvirakud on omavahelisi keerukaid ühendusi luues kasvatanud närvirakuvõrgustikke ja talletanud neisse mälujälgi ehk tekitanud sünapside püsivaid struktuurilisi ja talituslikke muutusi. Mälestused ei kinnistu ühte rakku, vaid üksteisega elektrokeemiliselt liitunud rakkude piirkonda. Sealt info kättesaamiseks on vaja kogu rakupiirkond uuesti aktiveerida.

      Aju virgatsained ja valkude fosforülatsioon (rakuenergia reguleerimine) moodustavad lühi- ja kaugmälu aluse. Hipokamp liigendab ja salvestab teabe nn puhvermällu, kust see siirdub hiljem mälujälje võimaliku tugevnemise korral edasi kaugmällu. Teatud rakkude vaheline mälupiirkond võib tugevneda või nõrgeneda – seda protsessi nimetatakse sünaptiliseks plastilisuseks. Uue mälujälje loomiseks peab aju suutma muuta rakkudevaheliste ühenduste tugevust. Ajurakk võib vabastada uut virgatsainet iga kord, kui elektriimpulss kulgeb aksoni kaudu sünapsi. Ka signaali vastu võttev ajurakk võib muutuda virgatsaine suhtes tundlikumaks, tootes juurde retseptoreid (proteiine). Kaugmälu tekib, kui sünapsides liigub korduvalt tugevaid signaale.

      Isuäratav avokaado-viigimarjasalat.

      Teadlikuks mäletamiseks on vaja meeldejätmist, meeleshoidmist ja meeldetuletamist. Mälu funktsioneerimist mõjutavad oluliselt inimese motiveeritus, tähelepanelikkus, kasutatud mälustrateegiad ja antud hetke psüühiline seisund, samuti varem omandatud keelelised ja visuaalsed võimed. Mida rohkem mälu treenitakse, seda paremini see toimib.

      Meenutamine saab alguse töömälus, kus teavet vastu võetakse ja töödeldakse. Olulised asjad suunatakse pikaajalisse mällu, kus info võib säilida põhimõtteliselt piiramatu aja kestel. Mäluraskused seostuvad üldiselt meeldejätmise ja meenutamisega.

      Töömälu toimib ainult 15–20 sekundit ja välistegurid häirivad seda eriti kergesti. Töömälu on lühimälu kõige olulisem osa, kus infot teadlikult käsitletakse. Tähelepanuvõime abil võidakse keskendada tähelepanekuid ja teabe käsitlemist kõige olulisemale – see on töömälu piiratuse tõttu väga vajalik. Tähelepanu hajumine vähendab mälu tõhusust, samal moel mõjuvad väsimus, stress ja vananemine.

      Töömälusse saabuv uus teave aktiveerib kaugmälus sisalduvat. Kaugmälus salvestatud teabe abil võib töömälu liigendada uut infot.

      Viigipuu

      Oluline on inimese enda teadvusejuhtimine, sest selle abil saab ta korrastada vastuvõetud teavet, reguleerida oma motoorseid võimeid ja tundereaktsioone. Teadvusejuhtimisel vajatakse nii töö- kui ka kaugmälu, mille põhjal saab eesmärke ja toiminguid hinnata, kavandada ja teostada. Teadvusejuhtimise jaoks on keskse tähtsusega suuraju otsmikusagar, eriti seal paiknev orbitofrontaalkorteks.

      Pikaajalise mälu maht on põhimõtteliselt piiramatu, aga igaühe mäluvaramu on erinev, see sõltub kogemustest, näiteks tööst ja harrastustest. Kaugmälu ei häiru nii kergesti kui töömälu, aga meeldejätmine ja meenutamine võivad tekitada raskusi. Motivatsioon ja mitmesugused assotsiatsioonidel põhinevad mälutehnikad soodustavad kaugmälu talitlust.

      Pikaajaline ehk kaugmälu koosneb mitmest eri liiki mälust. Semantiline mälu sisaldab teavet ümbritsevast maailmast ja keelelisest mõistestikust,