Õhtu Unelmate põiktänavas. Lucille Dane

varju jäänud, ilmutas end äkki väga eredalt ja täiesti ootamatust küljest.

      Marcy mäletas väga hästi, kuidas kõik algas. Õigemini, kuidas see nende perekonda tuli.

      Kui Ezra Beckinsale oli naasnud Kesk-Polüneesia saartelt, järjekordselt etnograafiaekspeditsioonilt, astus Marcy ühel päeval ta kabinetti ja nägi juhuslikult kirjutuslaual värvikirevaid fotosid. Üks neist köitis kohe ta tähelepanu. Seal oli kujutatud kaunist aborigeenlannat, kirev riideriba sihvakate reite ümber. Sellega kogu riietus piirduski, tütarlapse ilus täidlane rind oli täiesti paljas. Ta hoidis käes vitstest punutud korvi, kust paistis välja prantsuse pikksai. Lisaks sellele hakkasid Marcyle silma mingid pakendid, mis kõige rohkem meenutasid kirevaid krõpsupakke või midagi taolist. Selline toiduainete komplekt sobis õige halvasti kokku naeratava kaunitari eksootilise välimusega. Marcy turtsatas, kujutledes, kuidas niisuguse välimusega neiu läheb kaubahalli ja ostleb teiste samasuguste poolpaljaste kaunitaride seltsis.