Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haig. Riina Raudsik

palju reklaamitud antibakteriaalseid seepe, pihustatakse kurku valu puhul antiseptilisi lahuseid, eluruume küüritakse ja puhastatakse baktereid tapvate või nende elutegevust nõrgestavate vahenditega. Sellist ajupesu tehakse meedia vahendusel iga päev.

Pisikute arutu tapmine ei hoia kedagi tervena, pigem vastupidi

      Kui stressori toime ei lõpe ja immuunsüsteem nõrgestub energiakriisi tõttu, haigestutakse sellistesse autoimmuunhaigustesse nagu astma, allergia, atoopiline dermatiit, kõrgvererõhuhaigus, kopsupõletik, bronhiit, angiin, Sjörgeni sündroom (kõikide limaskestade kuivuse sündroom, sealhulgas kuiva silma sündroom), reumatoidartriit, liigeskõhrede kulumised, luude hõrenemine, diabeet, veresoonte ateroskleroos, süva- ja pindmiste veenide trombootilised haigused, tsüstid kudedes (rinnad, munasarjad, neerud), polüübid, fibromüalgiad, depressioon, neeru-, maksa- ja süljenäärmekivid, podagra, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, psoriaas, ekseemid ja muud nahalööbega kulgevad haigusseisundid, eesnäärme ja seedetrakti põletikulised haigused, mao- ja 12-sõrmiksoolehaavandid, reflukshaigus, krooniline nina kõrvalkoobaste põletik, sclerosis multiplex, vähk jt.

Immuunsüsteem ja limaskestad on omavahel seotud

      Energiakriisi olukorras reageerivad limaskestad tormiliselt immuunsüsteemi rünnakule ning põhjustavad limaskestades (ninas, kurgus, kõrvas, hingamisteedes, seedetraktis, kuse-eritusorganites) põletikke, mille algseks põhjuseks võib olla iga stressor.

Limaskestad on immuunsüsteemi aktiivsuse peeglid

      Põletikke peegeldavad kehas mitmed näitajad: leukotsüütide, granulotsüütide ja C-reaktiivse valgu aktiivsuse tõus ning hiljem settereaktsiooni kiirenemine. Arstid interpreteerivad seda põletikuna, kuid sildistavad kui pisikutest põhjustatud seisundit.

      Inimesed sooviksid 2–3 päevaga terveneda ning hakkavad 4.–5. haiguspäeval nõudma antibakteriaalset ravi. Raske on neid veenda, et see pole vajalik. Kui inimene on võtnud pähe, et ta peab seda ravi saama, siis asutakse loomulikule paranemisele automaatselt vastutööd tegema. Muidugi survestab sellise otsuse tegemist enamasti soov kiiresti tööle naasta.

Immuunataki pikaajaline ravi immuunsüsteemi toimet pärssivate ravimitega viib krooniliste autoimmuunhaiguste tekkele

      Iga arst peaks vähemalt üritama inimest veenda, et vaid ravim ei tervista.

      Mäletan, et kunagi noore arstina tööle asudes oli mu põhiline mure, kas ma ikka oskan määrata õiget ravimit. Kui ma 1977. aastal ülikooli lõpetasin, siis ravimifirmad aktiivselt veel arste ei õpetanud. Tänapäeval oskame arstidena mõelda, missugune ravi kõrvaldab kaebused, aga ei mõtle, kuidas see kehale tervikuna mõjub. Oleme unustamas organismi normaalsed füsioloogilised toimemehhanismid ning loomuliku paranemisvõime ja selleks kuluva aja. Arsti kohus on veenda patsienti, et loomulikul moel haigustest paranemine on talle parim, aga kahjuks on just see osa kõige raskem meie töös.

      ENERGIAKRIISI TUNNUSED NAHAS JA LIMASKESTADES

      Nahka ja limaskesti loetakse histoloogiliselt epiteelkoeks. Erinevates kudedes on epiteelkoel ka erinevad funktsioonid, mille järgi kude nime saab.

      Naha epiteelkude nimetatakse katteepiteeliks. Selles ei ole veresooni, toitained saab katteepiteel difusiooni teel.

      Ühekihiline lameepiteel asub kopsu- ja veresoonte kapillaarides, kust hapnik, süsihappegaas ja väikemolekulaarsed ained pääsevad kergesti läbi.

      Hingamisteedes esineb ühekihiline silinderepiteel ja neerutorukestes ühekihiline kuupepiteel, mis on nimed saanud rakkude kuju järgi.

      Mitmekihiline epiteel asub elundites ja kudedes, kus on vaja vastupidavust: nahas, seedekulgla algusosas, häälepaeltel, tupes. Kõik epiteelrakud uuenevad pidevalt sügavamal paikneva basaalmembraani kaudu, kust uued rakud nihkuvad pinnale.

      Seedekanalis, platsentas ja neerukanalikestes on epiteelkoel ka mikrohatud, mis suurendavad imendumispinda.

      Hingamisteedes on ripsrakud, mis lükkavad kaitselima ülespoole, et seda köhimise teel kehast väljutada.

      Epiteelkoe rakke, mis on loodud eritamiseks, nimetatakse näärmerakkudeks. Kui näärmerakk eritab epiteeli pinnale, siis on see välissekretoorne nääre, kui otse verre, siis nimetatakse sisesekretoorseks näärmeks ehk endokriinseks näärmeks.

      Nahk

      Nahk on keha suurim eritusorgan, seega haigused, mis nahal välja löövad, peavad olema seotud ainevahetusega, häirega energeetikas (ainevahetuses). Kui koed on veepuuduses, siis ka nahk kuivab ja sügeleb. Kui nahka vigastada, tekib turse, punetus ja valu, nagu ka teistes kudedes immuunataki korral. Immuunsüsteemi kaitse toimib igal pool organismis ühtemoodi. Leukotsüütidel on võime väljuda kapillaarist ja tormata kudesid kaitsma. Surnud rakkude, lümfotsüütide ja liisunud bakterite mass eritub vigastuse kaudu.

      Erinevate löövetega kulgevad nahahaigused on alati keha liighappeliseks muutunud sisekeskkonna peegeldajad.

      Nahahaiguste ravi peaks alati alustama seedetrakti puhastusest, magustatud jookidest loobumisest, aluselise vee joomise suurendamisest, nisu- ja piimatoodetest loobumisest, suhkrutarbimise vähendamisest, loomse valgu vähendamisest.

      Loomuliku raviga algab paranemine alati haigusnähtude ägenemisega, millest peaks inimest teavitama.

      Nahk vahetub küll 28 päevaga, kuid nahalööbega kulgevatest haigustest paranemine võtab minu kogemuse järgi aega kaks kuni kuus kuud. Oleneb sellest, kui happelised on kehakoed eelnevalt, ja laste puhul sellest, kui otsustavalt tegutsevad lapsevanemad toitumise muutmisel ja vee joomise suurendamisel.

      Hormoonkreemid peidavad nähte nahal ja tervistumist ei toimu.

      Nahk lõtvub kollageenivaeguse tõttu. Kollageeni moodustamiseks on vaja rohkelt väävlit ja C-vitamiini. Väävliallikas on aminohape metioniin, mida leidub mandlites, India, Brasiilia, Kreeka pähklites ja pistaatsiapähklites, kõrvitsa-, seesami- ja päevalilleseemnetes, nisuidudes, munas, vasika-, kana-, lamba- ja veiselihas.

      Limaskestad

      Limaskestad paiknevad kõikide elundsüsteemide sisepinnal ja on tervisehäire kiireimad peegeldajad.

      • Silmad

      • Hingamiselundid: nina, nina kõrvalkoopad, suu, neel, kurk, hingetoru, häälepaelad, bronhid, kopsualveoolid

      1

      Prostaglandiinid on hormoonilaadsed signaalained, mida toodavad paljud rakud põletikulise protsessi tekitamiseks, et kaitsta organismi stressori eest.