Sõdurinaljad. Kristjan Tikk

      Nullkõrgus

      Lennuväekadett oli õppelennul. Instruktor, kes oli terve tunni talle tulemusteta seletanud lennuki näidikute tähendust, andis alla. Ta andis kadetile käsu võtta suund lennuvälja poole ja aeglaselt ringe tehes sinna lennata. Alguses oli kõik normaalne, aga seejärel iga pöörde juures kiirus kukkus ja lennuki nina vajus alla, kuni lennuk läks viimaks pikeeringusse.

      Instruktor vaatas kõrgusmõõturit – 5000, 3000, 1000, 500 meetrit… Mõistes, et asi on liiga kaugele läinud, küünitas ta ettepoole, koputas kadetile õlale ja ütles kuivalt: „Kadett, kui kostab tume mütsatus, siis on kõrgusmõõtur nullini jõudnud.”

      Enda elu päästmine

      Langevarjurite koolis andis instruktor näpunäiteid, kuidas vigastatud lennukist välja hüpata: „Kui jätate pikalt ja õrnalt hüvasti oma tüdruksõbraga, siis võite näida tundelise isikuna. Kui te kavatsete sama teha lennukist väljahüppamisel, siis näite täieliku idioodina.”

      Suled

      Pardiparv lendab lennuki kõrval. Äkki hüüab juhtpart teistele: „Muudame kurssi! Kuulsin just praegu, kuidas piloot karjus, et ta on nii vihane, et varsti kõigil suled lendavad!”

      Tähtis küsimus

      Kuulanud ära instruktori üksikasjalikud seletused kokpiti seadeldiste kohta, küsis lennuväekadett: „Mis siis juhtub, kui mu kütusenäidik lennu ajal rikki läheb? Millal ma aru saan, et mul on kütus otsas?”

      Visuaalne orientiir

      Õppelennu ajal kaotas lennuki meeskond visuaalse orientiiri. Järsku märkas navigeerija läbi pilvede üht linna.

      „Ma näen linna,” raporteeris ta sisekanali kaudu piloodile.

      „Mis linn see on?”

      „Ma ei suuda seda kindlaks määrata. Ei mingeid orientiire ega kõrguspunkte.”

      „Siis vaata alla ja ütle mulle, mida sa tänavatel näed,” andis piloot käsu.

      „Ma näen kaht röövkallaletungi.”

      „Aa, see on Maardu,” kostis piloot selle peale. „Ülemiste pole enam kaugel, võime hakata maandumiseks valmistuma.”

      Katselend

      Kaaspiloot (katselennul): „Püha jumal! Kuule, mees, me jäime just vasakust tiivast ilma!”

      Katselendur: „Mina sinu asemel selle pärast oma pead ei vaevaks. Selleks on meil olemas lennukikonstruktor.”

      Kuhu maanduda?

      Kindral oli kutsutud uue lennukiga sõitma. Ta võttis piloodilt lennuki juhtimise üle ning kõik läks ilusasti, kuni piloot märkas, et lennukit kavatsetakse lennuväljale maandama hakata.

      „Vabandage, seltsimees kindral, kuid minu arust on parem, kui me merre maandume – see on nimelt vesilennuk.”

      „Loomulikult. Mis mul küll arus oli,” ütles kindral, võttis ennast kokku ja maandas lennuki ohutult vette.

      Tõusnud istmelt püsti, ütles ta: „Seltsimees komandör, ma olen teile ülimalt tänulik, et juhtisite tähelepanu mu veale ja hoidsite ära uskumatult suure prohmaka,

      millega oleksin äärepealt hakkama saanud.” Seejärel avas ta lennukiukse – ja astus merre.

      Alla ja üles

      Lendur, kelle lennukil tekkis mootoririke, oli sunnitud lennukist välja hüppama. Kui ta oli teel alla, märkas ta üllatusega meest, kes oma langevarjuga talle alt üles vastu lendas.

      „Hei, sina seal!” hüüdis ta. „Mis sul viga on?”

      „Kõik on korras, vana,” oli vastus. „See on kõigest telk. Lihtsalt seal all, kus meie üksus õppelaagris viibib, on õudselt tugev tuul.”

      Lihtsalt harjutamine

      Üks lennuväelane kavatses oma esimese õppelennu ajal ilma langevarjuta lennukist välja hüpata. Viimasel hetkel pidas instruktor ta kinni ja nõudis noorsõdurilt, mida viimane enda arust teeb.

      „Oh ei, kõik on korras, härra seersant. Ma teen lihtsalt kuiva trenni!” oli vastus.

      Nõuanne

      „Et edukat karjääri teha, pead hakkama sihikindlalt alt ülespoole liikuma.”

      „Aga kui ma pean lennukist välja hüppama?”

      Viimane sõna

      Sõber küsis ühel peol katselendurilt: „Noh, räägi, mis on siis ka lennunduses viimane sõna?”

      „Hüppa,” oli sünge vastus.

      Lennu ajal toimunud sisekanalivestlus

      Lennuinstruktor kadetile: „Kadett Norris, kuidas meil läheb?”

      Kadett lennuinstruktorile: „Sir, hoolimata sellest et me oleme ära eksinud, on meil päris hea kiirus.”

      Hüppekogemused

      „Langevarjur on vist väga tore olla,” sädistas üks naine. „Jumaluke, ma olen kindel, et teil on tulnud üle elada väga jubedaid kogemusi!”

      „Jah, proua,” vastas langevarjur, kellel oli tema vatramisest täiesti kõrini. „Ükskord maandusin ma sildile „Murul kõndimine keelatud”.”

      Hajameelne langevarjur

      „Langevarjur Tihane, oled sa hüppeks valmis?” „Jah, härra seersant, olen valmis.” „Kui ma olen lugenud kümneni, siis hüppa.” „Härra seersant, ärge laske tal seda teha!” „Langevarjur Tamm, milles asi?” „Härra seersant, kas te siis ei näe, et langervarjur

      Tihasel on langevarju asemel seljakott seljas!”

      Langevarjurite huumor

      Kui mingil mehaanilisel põhjusel peaks langevari mitte avanema, peab langevarjur tõmbama teist rõngast, et avaneks varulangevari. Kui ka see peaks mitte avanema – noh, siis selle kohta on olemas üks vana sõjaväenali: ta võib langevarju seersandile tagasi viia ja too annab talle uue vastu. Teine variant on lugu sellest, kuidas ühele langevarjurile anti käsk tiirelda orbiidil kolm ringi ja valmistuda hädamaandumiseks.

      Tuli takus

      Kaks varest vaatasid, kuidas reaktiivlennuk neist mööda tuhises ja mootori väljalasketorust tuld välja purskas.

      „Sa vahi, kuidas see lind ikka kihutab,” ütles üks vares teisele.

      „Pole ka ime. Sa ise