Seelikukütt. Mati Soonik

kenake näitsik olevat. Muidugi ei ole ma kõiges kindel, ent kui miskit erilist ootamatut ebameeldivat seika meie vahel ei juhtu, siis pole midagi meie vahel välistatud. Iseloom näib tal suurepärane olevat, lihtsalt kuldne. Igal juhul jättis ta sellise mulje. Saatsin ta koju, aga enne lahkumist püüdsin teda kallistada ja suudelda. Rabasin ta oma embusse, samas lükkasin sõrmed ta mantli alla. Libistasin teised sõrmed ta kuklale, hoidsin ta nägu paigal ja surusin suudluse huultele. Ta ei suudelnud mind, aga pead ei püüdnud ka kõrvale keerata.

      Mõtlesin: kui veidigi soojem oleks, võiksin rohkematki üritada, ent nüüd on see võimatu.

      Samas tekkis uus mõte: ehk suudan ta trepikojas ära võrgutada?

      Küll oleksin tahtnud sõrmed Ilme kleidi alla libistada! Tantsu ajal tunnetasin, et tal on suured erutavad rinnad.

      Ilme ei pannud mu mõtteid millekski, vaid rebis enese minust lahti ja tormas majja. Ikkagi oli temast sedavõrd palju soojust õhkunud, et mul hakkas soojem kui enne. Mul pole ju praegu südames kedagi, kes seal aukohal oleks. Naeratus läheb kohutavalt kiiresti hinge ja sulatab minugi senisest inimlikumaks. Usk, lootus ja armastus on kenad tunded, mis innustavad inimest ning annavad talle tiivad külge ja teevad ta lennukaks.

      Maila pool selgus, et meie tutvusest abielu ei tule, sest meie vahele on ükskõiksus tekkinud. Oma mõistusega on kunagine pruut endale selgeks teinud, et olen muretu tegelinski, kes ei tee midagi praktilist ning tal pole kasulik minuga abielluda. Kahtlemata on tal õigus, kuigi mul kohati sellest valus on mõelda. Paratamatus! Me pole teineteise jaoks loodud, ehkki olime vahepeal kummalise tunde võimuses. Täit õnne polnud meie vahel kunagi, sest seda takistas umbusk kaaslase suhtes. Kartsime teineteisega seotud tulevikku, sest olime liialt isekad, sõltumatud. Lollitamisega hävitasime usalduse riismeid ja mina oskasin enese suhtes vastumeelsust äratada, tema samuti.

      Madis arvas õigesti: „Te lähete lahku.”

      Praegu tundub, et Ilme sobib minuga paremini kui Maila. Ilme on armas tüdruk ja meie iseloomud klapivad üsna hästi kokku, mis võimaldas temaga kuus päeva järjest kohtuda.

      Matilde pool nukuteatris oli mõnus olemine. Sõin seal grillkana, mis ta oli kaasa võtnud, aga mu lahke sõbranna rääkis ka tõestisündinud loo.

      Üks mees oli maal niivõrd iseäralikult ellu suhtunud, et oli oma sugutungi üle vihastanud. Ta ei tahtnud tüdrukute järel joosta ja nende peale aega raisata, vaid soovis rahulikku elu elada. Mida teha?.. Ta oli vaevelnud mitu aastat, aga ükskord oli ta kannatus otsa saanud. Ägeduses oli ta enese kirvega raiepaku peal ära kohitsenud. Veri oli voolanud. Ähmi täis oli ta naabertallu tormanud, aga selle peremees oli haavale joodi peale määrinud ja nööriga katkised veresooned tugevasti kokku tõmmanud. Tohter oli kohitsetud mehe naabri ravi heaks hinnanud.

      „Sa päästsid inimese elu,” oli ta ütelnud.

      „Ma olen kultide, pullide, täkkude ja teiste isaste loomadega seda tööd küllalt teinud. Nüüd oli pool tööd juba tehtud,” tähendati seepeale.

      Lugesin endiste kallimate kirju, mis olin enne Mailaga kurameerimist saanud. Mitmed mu ekspruudid on nüüd abielus ja sedasi see ajaratas ringi käib.

      Hea, et Ilme on väga vahva näitsik, kes paneb enda peale mõtlema. Ta on ju kulda väärt ja elu temaga oleks hoopis rahulikum kui Mailaga, sest ta on tasakaalukas inimene. Tegelikult olen seni kõik neiud endast eemale peletanud ega tea, kas temagi minuga jääb.

      Kord olin juba Ilme mantli ja kleidi üles sikutanud, kui ta vihaselt pahvatas: „Kas sa oled hull?”, rabeles enese mu käest lahti ja kihutas oma korteri suunas.

      Sain õnneks vaid pisikese õppetunni. Ilme on vagane kodune inimene, kes ei taha tegelikult kuhugi tormata. Seekord olin avalikus kohas häbematu ja polnud mingi ime, et ta jooksis mu käte vahelt minema. Ta ihus pole liigset tulisust, ta on ligi neli aastat minust noorem ja välimus on tal tipp-topp. No kuule, poiss, mis sa veel tahad! Ilme poolt tulev õrnus võib mu hoolimatuse päris ära sulatada.

      Käisin Hiiumaal. Meeta on suurest armastusest minu vastu üle saanud. Väga tore! Kinkis mulle soome-eesti sõnaraamatu, sest eel-mine oli mu ühiselamutoast ära varastatud. Jalutasime mererannas. Kunagise kallima koju ei saanud me ta isa-ema ja õdede tõttu minna ning läksime ta vanemate talu keldrisse. Meeta laotas paar tühja kotti põrandale, sättis ennast veidi ja saimegi natuke vallatleda.

      Veidi enne ärasõitu Hiiumaalt helistasin ta töökohta ja jutuga läksime üsna kaugele – lausa abieluni välja. Sõnades oli Meeta nõus kas või samal päeval avalduse perekonnaseisuametisse sisse viima ja ta pidavat praegu täitsa vaba olema, sest oli eelmise vägivallatseva kavaleri kuu peale saatnud. Tekkis üsna keeruline olukord, sest Meeta suhtub minusse hästi – see on kindel. Raske on ta armastuse suurust mõõta, aga Hiiumaalt lahkudes oli mul eriline tunne küll hinges.

      Tallinnas hakkas Matilde peale vallatlemist pirisema, et hoolin temast väga vähe. Kriitika minu aadressil on täitsa mõistetav, aga ma lootsin salamisi, et talle piisab sellest täiesti, kui kirglikult armatseme. Ta rääkis mu pehmeks ja me läksime kinno hommikusele seansile.

      Arvestused, eksamid – nad sõid vahepeal mu aja ära. Muuks tegevuseks peale õppimise jäi vähe mahti. Kraapsu arvestusel käisin küll kaks korda, aga teisel puhul rääkisin vaid võru murdest, mille vastamisel olin esimesel korral puterdanud. Lugesin veidi hügieenist loenguid ja kihutasin arvestusele. Ma ei saanud seda„jooksvalt” kätte, nagu olin salamisi lootnud. Ükski poiss ei saanud vastamiseta läbi, sest õpetajal olid meiega oma arved klaarida, nagu ta ütles. Õnn, et pilet juhtus kerge tulema. Ratsaspordibaasis tühjendasin bokse sõnnikust puhtaks kakskümmend tundi ja arvestus oli käes. Hea, et mu Valmis Tööks ja Kaitseks normide täitmine oli ära märgitud – muidu oleks mul kateedris pahandusi olnud. Raudingu arvestus läks lihtsamalt, kui oleksin lootnud. Midagi küsis ta ju meilt tõesti, aga seda oli üsna pisut. Juhtus nii, et arvestuse saime kõik lipsti kätte, kuigi enne seda heietasime isegi mõtteid selle edasi lükkamisest.

      Töökaitse eksamil tundus, et hinne kipub vägisi kolm tulema. Midagi tähtsat ei osanud ma ettevalmistuse ajal paberile kirjutada, aga vastasin siiski üllatavalt hästi ja sain viie. Hea meel oli küll ja jõin enese rõõmust Madisega üsna põhjalikult õllest purju. Poliitilises ökonoomias toimus põhiliselt viite sadu, enne mind potsatasid siiski ka mõned neljad matriklitesse. Mul oli meeldiv pilet ja valmistasin selle korralikult ette. Vestlesime ka joomise kasulikkusest (harva hästi põhjalikult) ja kahjulikkusest (tihti väikesed annused). Tulemus – viis. Tänapäeva eesti keeles leidis aset mu esimene ja loodetavasti viimane põrumine ülikoolis, sest kirjalik töö oli kaks.

      Täis trotsi ütlesin: „Homme tahan tööd korrata.”

      Kas õnnestub?.. Õnnestus. Kui esimesel korral tegin 21,5 viga, siis teisel korral 9,5 viga. Küll oli mõni eksimus esimesel katsel totter! Järgnes suuline eksam ja lõpptulemuseks oli neli. Olin väga õnnelik, sest saada neli pärast eksamil läbikukkumist pani mu pea rõõmust ringi käima. Vene kirjanduse eksami tegin ilma eriliste raskusteta viiele, kuigi esimese poole eest olin nelja saanud. Tore, et lõplik koondhinne on samuti viis. Võin rahule jääda, sest ka sel semestril polnud mu matriklis kolme. Täitsa üllatav!

      Tulevik on mul küll ähmane, lausa väga ähmane. Kas mul on teaduslikuks tööks vajalikku annet? Äkki tõesti on? Mälu on mul hea, ent kas on mul analüüsivõimet?.. Kui lahata suudan, ehk siis ei pea ma lapsi kantseldama hakkama, kuigi õpetajaamet vaatab nii tõsieluliselt mu uksest sisse, et raske on midagi ette võtta. Kas jään Tartusse elama või otsin töökoha Tallinnas?.. Tallinnas oleks suure pärane elada, Tartus aga töötada.

      Neli päeva tagasi sain telegrammi: VANAONU JAAN ON SURNUD PUNKT EMA

      Kaheksakümmend neli eluaastat – seda on ju üsna palju, aga vanaonu oli hiljuti veel tugev ja elujõuline. Ta oli kirstus üsna kena, kui surnu kohta võib nii öelda, ent kui külm! Minulgi kippus nutt kurku ja mõni pisar veereski leinatalitusel mööda mu põski alla. Üks üheksakümnene vanamammi pidi aga peaaegu kinni ajamata hauda kukkuma.

      Täna nägin huvitavat vaatepilti, kui mul limonaadipudel kotist maha pudenes. Vulksuv märjuke voolas pudelikildude ümber.

* * *

      Ilme