«Litteraria» sari. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II). Oskar Luts

– Luts oli seal 8-päevasel puhkusel; vt. lähemalt,,Sõjarändur” (lk. 188 -196).

6

Õde Soremba – oma mälestustes kasutab Luts nimekuju 'Zaremba' (Luts, O. Mälestusi XIII: Pikem peatus. – Tartu, 1941, lk. 7 jj.).

7

Dvinsk – suur tööstuskeskus Vitebski kubermangus, umbes 230 km Vitebs-kist; praegune Daugavpils Lätis.

8

Arras – linn Kirde-Prantsusmaal.

9

„успех “ (vene k.) – edusamm.

10

Galiitsia – Austria-Ungarile kuulunud piirkond Karpaatide põhjajalamil; praeguse Ukraina territooriumil.

11

Suurvürst Nikolai Nikolajevitš (1856 – 1929) oli Vene vägede ülemjuhataja sõja algusest peale.

12

Armee kõrval tegutses Venemaal ka riiklik maakaitsevägi, eeskätt valveteenistuseks tagalas sõja ajal, aga ka tegevarmee täiendamiseks. Maakaitsevägi koosnes vabatahtlikest; seal teenijaid maakaitseväelasi nimetati venepäraselt ratnikuteks.

13

vennaks[ed] Simmid – „Vanemuise” direktor Ants Simm (1877 – 1946) ja „Vanemuise” muusikajuht Juhan Simm (1885 – 1959). Esimene neist lavastas Lutsu näidendeid, teine oli tema koolivend Tartu reaalkoolis.

14

Artur Beek – advokaat, kes Lutsu mälestuste väitel („Pikem peatus”,lk. 126) oli 1915. a. lõpul juba surnud.

15

Lui Olesk (1876 – 1932) – advokaat.

16

Berhnard Linde (1886 – 1954) – Tartu ülikooli üliõpilane, „Noor-Eesti” kirjastuse juhataja, sõjaväeametnikuna rindel 1916 – 17. Tema sõjaväeaadress on Lutsu samas märkmikus, kust on pärit ka käesolev päevik.

17

Usutavasti on siin mõeldud kunstnik Rudolf Lep(p)ikut (1881 – 1918), kes maailmasõja ajal elas Tartus, kus tema juures õppis maalimist ka noor J. Schütz (Sütiste).

18

August Roosileht (1887 – 1941) – kunstnik ja joonistusõpetaja; „Eesti avalike tegelaste” andmeil võttis ta 1914 – 17 osa maailmasõjast, seega ka juba kõnealusel aj ai oktoobris 1915.

19

Peeter Leppik (1879 – 1943) – Lutsude perekonnatuttava Katariina Striegeli väimees, kellest on juttu Lutsu mälestusteoses „Kuldsete lehtede all” (Tartu, 1933).

20

Edmondo de Amicis (1846 – 1908) – itaalia kiijanik, kellelt Luts luges, nagu siinsamas näeme, venekeelses tõlkes tema maailmakuulsat noorsoojutustust kooliõpilase päeviku vormis „II Cuore” (1886; e. k. „Süda", 1924 – 25).

21

Gilbert Keith Chesterton (1874 – 1936) – inglise kirjanik.

22

Bemhard Kellermann (1879 – 1951) – saksa kirjanik, kelle „Tunnel” oli selleks ajaks ka eesti keeles ilmunud (1913).

23

August Strindberg (1849 – 1912) – rootsi kiijanik, kelle naturalistlik romaan „Punane tuba ” oli selleks ajaks ka eesti keeles ilmunud.

24

Д ’Амичис – Дневн[ик] Школьн[ика] (vene к.) – Е. de Amicis'e „Kooliõpilase päevik”.

25

Oskar Lutsu ema Leena Luts (sünd. Jobso; 1866 – 1942) ja isa Hindrik Luts (1859 – 1939) elasid sel ajal Tartus.

26

Hr. Aleksejeff – Lutsu „Pikemas peatuses” (lk. 34 jj.) esineb tema kolleeg kolleegiuminõunik Gennadi Aleksejev.

27

Georg Arbusow – Lutsu kolleeg (osakonnajuhataja) Väliapteegis nr. 1 Vilnos ja Vitebskis, suur kirjandushuviline, nimeka baltisaksa ajaloolase Leonid Arbusow sen. poeg.

28

„Pikemas peatuses” (lk. 210 – 211) esitab Luts analoogilise kirja, dateeritud 19. XII 1915, kelleltki Tartu tuttavalt daamilt, kes soovis laenata 300 rbl.

29

O. Lutsu vend Theodor (1896 – 1980), kes õppis tol ajal Pihkva kommertskoolis.

30

Henry Ford (1863 – 1947) – ameerika suurtööstur, kes organiseeris 140-liikmelise rahudelegatsiooni Euroopasse, et väidetavalt rajada teed rahule. Delegatsioon sõitis välja 22. XI (5. XII) 1915. „Postimehe” 23. XI number märkis sel puhul, et Ühendriikides peetakse ettevõtet ülikergemeelseks. Lutsu skeptilised mõttepunktid olid igati õigustatud, sest selleks päevaks, 14. detsembriks, oli Ford oma seltskonna juba maha jätnud ja Kristianiast (Oslost) koju tagasi pöördunud.

31

Lutsul oli reaalkoolis küll koolivend Kamar, kellest enne maailmasõda sai keemiaõpetaja ning tema parimaid sõpru, kuid pole teada, et siin nimetatud Kamarate pere oleks kuidagi seotud tolle vana sõbraga.

32

Sohvi – O. Lutsu emapoolne tädi Sofle Kimmel (sünd. Jobso;? – 1939).

33

Veera Peršina – Lutsu Tartu-tuttavaid, kelle aadress leidub tema märkmikus ja kellega kurameerimisest on siinses päevikus palju juttu.

34

Välja apteegis – Väliapteegis.

35

Otto Grossschmidt (1869 – 1941) – eesti kirjanik, I maailmasõja ajal Punase Risti teenistuses Tartus, Lutsu tuttav umbes 1912. a. peale.

36

Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria vallutasid 1915. a. lõpuks kogu Serbia. Suurem osa neutraalse Belgia territooriumist oli Saksamaa poolt okupeeritud juba sõja algul.

37

Johann Audova – Lutsu Tartu-tuttavaid, kelle sõjaväeaadress leidub tema märkmikus; vt. temast „Pikemas peatuses” (lk. 146).

38

Vrd. sama motiivi esitusega „Pikemaspeatuses” (lk. 144).

39

Siin on mõeldud O. Lutsu sündimise aega 26. XII 1886 (7.1 1887).

40

Kimli pojad – O. Lutsu tädipojad.

41

mustamäelased = montenegrolased; Montenegro kuningriik (asub Serbo-Horvaatia lõunaosas) vallutatigi Keskriikide poolt jaanuaris 1916.

42

Gallipoli ehk Gelibolu poolsaar on Türgi Euroopa-osas. Seal toimusid 1915-16 seoses Dardanellide operatsiooniga ägedad lahingud.

43

liidulased – liitlased, Antandi riigid, Keskriikidega sõdiv grupeering I maailmasõjas.

44

Vassiltšikova loo üksikasjad pole kommenteerijale teada. Oma „Pikemas peatuses” (lk. 214) kirjutab Luts sellest nii: „Kõneldi ja isegi kirjutati rahuläbirääkimisest. Keegi vürstinna Vassiltšikova olevat ajanud neid asju. Nüüd kahtlustatavat sedasama vürstinnat riigireetmises.”

45

dejour (pr. k.: de jour) – dežuur, valvekord.

46

Eduard Jürgenson (1886 – 1964) – eestlasest proviisor, Lutsu kolleeg ja sõber sõja ajal Väliapteegis nr. 1 Vilnos ja Vitebskis; vt. tema iseloomustused „Pikemas peatuses” (lk. 35 ja 156).

47

Vilno – kubermangukeskus, 1915 – 18 Saksa vägede valduses; praegu Leedu Vabariigi pealinn Vilnius.

48

„… igavest „plurkschi” „Löwenbräu”.” – Jutt on teatavast õllesordist.

49

Huvitaval kombel esinevad need isikunimed „Pikemas peatuses” (lk. 158) hoopis teises seoses, nimelt Lutsu jutuka korteriperenaise minevikumälestustes.

50

npu