Üldajaloo Lugemik (History Reader). Lauri Vahtre

ilaberg, Mart Laar

      Üldajaloo Lugemik

      Hea lugeja!

      Inimkonna ajalugu on pikk, kaugelt pikem kui kirjutatud ajalugu. Kuid ka kirjutatud ajalugu – mida üldiselt just „ajalooliseks” ajaks nimetatakse – sirutub üle aastatuhandete. Nende aastatuhandete jooksul on loodud lugematul arvul tekste, millest suurem osa on inimkonna mälust jäädavalt kustunud. Kuid kaugeltki mitte kõik.

      Tekstide saatus ja väärtus on erinev. Paljud omal ajal kuulsad ja tuntud tekstid on hiljem unustatud, mõni tekst seevastu on saanud tuntuks ja mõjuvõimsaks kaua aega pärast loomist. Lõpuks leidub ka tekste, mis on alati tähtsad olnud, kui väikesed „kõikumised” kõrvale jätta.

      Ajalooõpetuse üks eesmärke on erinevate oskuste, muuhulgas töö allikatega, omandamine ja harjutamine. Allikate kasutamise oskuse kujundamine nõuab kõigepealt kergesti kättesaadavat allikmaterjali. Käesolevasse lugemikku on koondatud valik tekste, või enamasti küll tekstikatkendeid, mis autorite arvates omavad ajaloolist tähtsust ja millega tutvumine aitab mõista ajaloo – peamiselt küll Lääne tsivilisatsiooni – arengukäiku. Lugemik on harivaks lugemispalaks igale ajaloohuvilisele, kuid ühtlasi kujutab see endast tõhusat abimaterjali gümnaasiumi üldajaloo kursuse läbimisel nii õpetajale kui õpilasele. Laiemale lugejaskonnale sobib lugemik eeskätt lugemiseks, pakkudes meeldetuletust ja uusi teadmisi hästituntud sündmustest.

      Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest

      Lisaks jumalatele pühendatud kanoonilistele nutulauludele on Vana-Babüloonia aegadest teada nutulaule, mis on pühendatud mõnele konkreetsele ajaloolisele sündmusele. Uri III dünastia purustasid eelamlased ja selle hävitamisele on pühendatud kaks sumeri meestekeelset (emegir) nutulaulu. Levinud arusaama järgi hakkas pärast Uri III dünastia hävingut hääbuma ka sumeri keel, nõnda et Uri hävitamisest sumeri kultuur enam ei toibunudki. Toome pealkirjas nimetatud nutulaulust ära mõned katked.

      Määraegade rikkumiseks, kavatsuste hülgamiseks

      löövad tormid ühte nagu tulvavesi.

      Sumeri jumalike vägede rikkumiseks,

      hea kuningavalitsuse oma kotta sulgemiseks,

      linna hävitamiseks, pühakoja hävitamiseks,

      lauda hävitamiseks, karjatara rüüstamiseks,

      et selle härg oma laudas ei seisaks,

      et selle lammas oma taras ei paljuneks,

      et selle jõed kannaksid soolast vett,

      et viljakatel põldudel kasvaks umbrohi,

      et tühermaal „leinalilli” kasvaks,

      et ema oma last üles ei otsiks,

      et isa „Mu kallis naine!” ei ütleks,

      et noorem naine tema süles ei hullaks,

      et väike laps tema rüpes ei sirguks,

      et amm hällilaulu ei laulaks.

      Kuningluse asupaiga muutmiseks,

      endemärkide rüvetamiseks,

      kuningluse röövimiseks kodumaalt,

      kogu maale selle (tormi) palge näitamiseks,

      kavatsuste hülgamiseks Ani ja Enlili kästud sõnaga –

      sellal kui An oli kulmu kortsutanud kõikide maade poole,

      Enlil oli (heatahtlikult) vaadanud vaenlase maa poole,

      Nintu oli kõik oma loodud olendid hajutanud,

      Enki oli Tigrise ja Eufrati (voolu) muutnud,

      Utu oli rajad ja maanteed ära neednud,

      Sumeri vägede hülgamiseks, selle kavatsuste muutmiseks,

      Urilt kuningluse väe, valitsuskepi eemaldamiseks,

      Üleva Poja häirimiseks tema Ekišnugalis,

      Nanna rohkearvulise rahva ühtsuse lõhkumiseks,

      Uri ülisuurte roaohvrite pühamu roaohvri muutmiseks,

      et selle rahvas enam oma elukohas ei elaks, vaid oleks vaenlase maale antud,

      et Šimaški ja Eelam, vaenlane, elaks selle elupaigas,

      et selle paleekarjane ihuüksi oleks vaenlase poolt kinni võetud /-/

      Nutulaul lõpeb pika manamisloitsuga:

      Kuri torm, torm pöördu umber, torm oma koju mine tagasi!

      Torm, linnasid hävitav, torm pöördu umber, torm oma koju mine tagasi!

      Torm, templeid hävitav, torm pöördu umber, torm oma koju mine tagasi!

      Torm, mis Sumeri poole lõõtsus, võõramaa poole lõõtsu!

      Torm, mis maa poole lõõtsus, mägede poole lõõtsu!

      Tidnumi maa poole ta lõõtsugu, võõramaa poole lõõtsugu!

      Gutiumi maa poole ta lõõtsugu, võõramaa poole lõõtsugu!

      Anšani maa poole ta lõõtsugu, võõramaa poole ta lõõtsugu, kurja lendava tuule kombel ta Anšani maatasa tehku!

      Näljahäda kurjategijat haaraku, rahvas andku alla!

      Taeva vägesid, rahva õiglasi kavatsusi An ärgu muutku!

      Määrusi ja otsuseid rahva õigeks juhtimiseks An ärgu muutku!

      Kodumaa teedele jala seadmist An ärgu muutku!

      An ega Enlil ärgu muutku seda, An ärgu muutku!

      Enki ja Ninmah ärgu muutku seda, An ärgu muutku!

      Et Tigris ja Eufrat oma vett kannaksid, An ärgu muutku,

      et taevast vihma, maa peal vilja oleks, An ärgu muutku,

      jõgesid oma veega, põldusid oma viljaga An ärgu muutku,

      et sood sobiksid kalale, linnule, An ärgu muutku, et roostikus vana pilliroog, pilliroovõrsed kasvaksid, An ärgu muutku!

      An ega Enlil ärgu muutku seda!

      Enki ja Ninmah ärgu muutku seda!

      Et aedade kaevud „mesitaimi”, granaatõunapuid ilmale tooksid, An ärgu muutku,

      et kõrgplatood mašgurum-taimi ilmale tooksid, An ärgu muutku, et palees oleks pikka elu, An ärgu muutku,

      et meri üliküllust ilmale tooks, An ärgu muutku,

      et maal rahvast palju oleks, lõunast kõrgmaani, An ärgu muutku!

      An ega Enlil ärgu muutku seda, An ärgu muutku!

      Enki ja Ninmah ärgu muutku seda, An ärgu muutku!

      Et linnasid ehitataks, rahvas rohkeneks, An ärgu muutku, kogu maailma inimeste eest hoolitsetaks, An ärgu muutku!

      Nanna, sinu kuningavalitsus on hea, oma kohale tule tagasi!

      Hüva ja külluslik kuningavalitsus Uri pikkadeks päevadeks saabugu!

      Selle rahvas lopsakatel niitudel lebagu, sugu nad tehku,

      oh inimkond… nutust ja leinast vaevatud,

      oh Nanna, oh sinu linn, oh sinu koda, oh sinu rahvas!

      Muinasaja kirjanduse antoloogia, 2005. Koostanud A. Annus. Tallinn: Varrak. Lk 87–88, 94–95, tlk A. Annus

      Gilgameš, Kulaba isand

      Lugulaul Gilgamešist on tänapäeval eeskätt tuntud oma akkadikeelse standardversiooni järgi, see on rõhkude ja poeetiliste kujunditega.

      Akka, Enmebaragesi poja saadikud

      Kišist Uruki linna Gilgameši juurde saabusid.

      Gilgameš oma linna vanemate ees

      sõnu hoolega seades küsis:

      „Et kaevud valmis teha, et Sumerimaa kaevud valmis teha,

      Sumerimaa vinnaga kaevud valmis