Kodaniku kanepilugemik. Kõik, mida igaüks peaks teadma kannabinoididest. Publius

Munarakk, selle elujõulisus ja sünnitusega lõppeva raseduse algus sõltuvad heas korras EKSist. Teatud hulga CB1-retseptorite aktiveerimine, et viljastatud munarakk saaks emakaseinale kinnituda, nõuab teatud hulka kannabinoide. Säärane protsess saab võimalikuks tänu sellele, et blastotsüsti ehk viljastatud munaraku pinnal leidub CB1-retseptoreid ja endomeetriumi ehk emaka siseseina pinnal kannabinoidi nimega anandamiid.

      Kannabinoidid pole osalised mitte üksnes organismi kõige esimestes reaktsioonides viljastumisele, vaid ka raseduse muude aspektide juures. Ameerika sünnitus- ja naistearstide erialaajakirjas American Journal of Obstetrics and Gynecology 2004. aastal ilmunud uurimuse kokkuvõttes seisab: „Nii kehasisesed kui ka – välised kannabinoidid avaldavad raseda emakalihaskestale tugevat ja vahetut lõdvestavat mõju, mida vahendavad CB1-retseptorid.“ See tähendab, et kannabinoidid moduleerivad ka emaka keskmist kihti, emakalihaskesta ehk müomeetriumi. Ei maksa unustada, et neid emakas leiduvaid CB1-retseptoreid aktiveerivad lisaks endokannabinoididele ka taimsed ja sünteetilised kannabinoidid.

      Teine, samuti 2004. aastal ilmunud aruanne näitas, et lisaks viljastumisele aktiveerivad endokannabinoidid suud liikuma panevaid lihaseid, mida vastsündinud hiired vajavad emapiima imemiseks, mis on igati loogiline, kuna rinnapiim sisaldab endokannabinoide. Sama 2004. aasta uurimus ütleb: „Anandamiid avaldab sünnitusjärgselt arenevale ajule neuroprotektiivset mõju.“ Ja need kõik on muidugi värsked uudised, eks? Kaugel sellest. Juba neliteist aastat tagasi, 1995. aastal8 tehti hiirtega laboratoorseid katseid, mis näitasid, et imetajate endokannabinoidsüsteem osaleb emakasiseses signaalivahetuses.

      Kordame üle: blastotsüsti ehk viljastatud munaraku pinnal asuvad kannabinoidiretseptorid, mistõttu sõltub munaraku kinnitumine kannabinoididest. Oleme ka teada saanud, et nii raseduse jooksul kui ka imetamise ajal pakub EKS leevendust emale, lootele ja imikule, kaitstes lisaks nende närvisüsteemi. See on üsna tähtis asi, piisavalt tähtis, et kaotada süüdistused, hirm, häbi, kõhklused ja tõrjuv suhtumine seoses kanepikasutamisega endokannabinoidsüsteemi moduleerimiseks enne rasedust, raseduse ajal ja pärast rasedust – sest loodus tuli selle peale ammu enne meid.

      Ning ei, rasedad ei pea kannabinoidide manustamiseks pläru suitsetama. Kannabinoidide pruukimiseks on paremaid viise. Lihtsamalt öeldes võivad lapseootel naised ja värsked emad lisada kannabinoide küpsetistele või tarvitada muul neile sobival kujul. Võtmesõna on kahjuvähendus. Võimalik, et tulevikus pole naise EKSi seisund ning selle mõjud lootele ja lapsele enam mitte „marihuaana suitsetamise“ teemal paanikakülvamise, vaid teaduspõhise rasedusmeditsiini pärusmaa. Tulevikus võivad lapseootel emad oma arstilt küsida: „Kuidas mu anandamiiditase on? Kas liiga kõrge või liiga madal?“ Veelgi tõenäolisem on, et arstid küsivad emadelt: „Kas te olete täna juba kanepikooki söönud?“

      Publius

      (2009)

      Otsinguterminid

      Emakasisesed kannabinoidid (uterine cannabinoids); anandamiid (anandamide); CB1-retseptorid (CB1 receptors); närvirakke kaitsvad ehk neuroprotektiivsed kannabinoidid (neuroprotection cannabinoids); rinnapiim (prolaktiin, oksütotsiin ja kannabinoidid) (breast milk [prolactin, oxytocin and cannabinoids]); Kristen Peskuski; Ester Fride (1953–2010).

      Uurimused ja valitud allikad

      2009: A. Langer-Gould jt, Exclusive breastfeeding and the risk of postpartum relapses in women with multiple sclerosis, Archives of Neurology, august 2009:66(8):958–63.

      2008: E. Fride, Multiple roles for the endocannabinoid system during the earliest stages of life: pre-and post-natal development, Endocrinology, mai 2008:20, lisa 1:75–81.

      2007: P. Berghuis jt, Hardwiring the brain: endocannabinoids shape neuronal connectivity, mai 2007:316(5828):1212–6.

      2007: T. Harkany jt, The emerging functions of endocannabinoid signaling during CNS development, Trends in Pharmacological Sciences, veebruar 2007:28(2):83–92.

      2006: H. Wang jt, Endocannabinoid signaling directs periimplantation events, American Association of Pharmaceutical Scientists, 2006:8(2):425–32.

      2004: E. Fride, The endocannabinoid-CB(1) receptor system in pre-and postnatal life, European Journal of Pharmacology, oktoober 2004:500(1–3):289–97.

      2004: M. Dennedy jt, Cannabinoids and the human uterus during pregnancy, American Journal of Obstetrics and Gynecology, jaanuar 2004:190(1):2–9.

      2001: B. Paria jt, Dysregulated cannabinoid signaling disrupts uterine receptivity for embryo implantation, Biological Chemistry, juuni 2001:276(23):20523–8.

      1995: S. Das jt, Cannabinoid ligand-receptor signaling in the mouse uterus, Proceedings of the National Academy of Sciences USA, mai 1995:92(10):4332–6.

      1994: M. Dreher jt, Prenatal marijuana exposure and neonatal outcomes in Jamaica: an ethnographic study, Pediatrics – American Academy of Pediatrics, veebruar 1994:93(2)254–60.

      3

      Kehakultuur ja kannabinoidid

Kuidas ennast pilve higistada

      Oh sa! Jõudsin just tervisejooksult tagasi ja tunnen end suurepäraselt. Jooks polnud raske, tahtsin lihtsalt higi lahti saada.

      Kõik pooldavad sporti. Vähe on neid, kes aktiivset elustiili taunivad – kuid mis see on, mis meile nii mõnusa enesetunde tekitab ja tervisele nii palju head teeb? Millised kemikaalid meie kehas teevad sammu reipamaks ja toovad naeratuse palgele? Tehke proovi, tõstatage see teema seltskondlikus vestluses ja vaadake, kui paljud pakuvad valesti. Küsige neilt, milline keemiline ühend nende organismis tekitab „spordikaifi“ ehk nn teist hingamist – neid ajahetki nii kehalise tegevuse vältel kui ka pärast seda, mil inimesed tunnevad end muhedalt eufoorilisena.

      Enamasti pakutakse endorfiine. Jah, endorfiinid on kasulikud, kuid need ei läbi kuigi hästi üliolulist hematoentsefaalbarjääri ehk vere-aju tõket. Aga kui endorfiinid ei pääse ajju, ei saa heaolutunnet nende arvele kanda. Kuid enne õiget vastust teeme natuke nalja ja kuulame, kuidas POTUS nr 43 George W. Bush kirjeldas tervisejooksu hüvesid. 2002. aasta oktoobris ajakirjale Runner’s World antud intervjuus küsiti POTUSelt nr 43, kui suur osa tema vaimse ja kehalise vormi tagamises on tervisejooksul. Ta vastas, et see on väga oluline ja et ta käib jooksmas viis-kuus korda nädalas. President Bush ütles veel, et tervisejooks teeb järgmist:

      • aitab öösel magada,

      • distsiplineerib,

      • lõhub rutiini,

      • aitab akusid laadida,

      • võimaldab eesmärke püstitada…

      • …ja leida innustust nende elluviimiseks,

      • aitab püsida nooruslikuna,

      • teeb reipamaks,

      • lisab eneseväärikust ning

      • parandab väljanägemist ja enesetunnet.

      Samas intervjuus uuriti presidendilt, kuidas tervisejooks aitas tal alkoholist loobuda. POTUS nr 43 vastas:

      „See kahtlemata aitas. Tervisejooksjana taipasin kiiresti, mis tunne on olla hea tervise juures, ebatervisliku elu tunnet ma juba teadsin. Kui jood liiga palju ja käid jooksmas selleks, et pohmelust peletada, tuleb peagi teha valik. Kas sa tahad pidevalt pohmellis vaevelda või tunda end nagu pärast jooksmist. Nii et jooksmine on üks inimeste ravimise viis. Jooksmine annab fantastilise enesetunde.“

      Jah, EKS on imeline. Suur tänu, president Bush, seda tunnistamast. Sedasama ütles ka 2003. aastal kognitiivse neuroloogia ja neuro- psühholoogia ajakirjas NeuroReport ilmunud uurimus. Georgia tehnoloogiainstituudi ja California Irvine’i ülikooli teadlaste uurimus näitas, et „nn spordikaifi mõistatuse puuduvaks detailiks, mida teadlased on ammugi otsinud, võib olla rühm kemikaale, mida nimetatakse kannabinoidideks“.

      Just nimelt – uue spordieufooria-hüpoteesi kohaselt on seda nähtust põhjustavaks kehasiseseks keemiliseks süsteemiks just EKS.

      Kas see üllatab teid?

8

Essee on kirjutatud 2009. aastal; 2015. aastaks on viidatud katsetest möödas juba 20 aastat.