Maalehe kartuliraamat. Luule Tartlan

GDA süsteem aitab tarbijal lihtsalt mõista toiduainepakenditel esitatud toitumisteavet ning langetada otsuseid tervislikuks toitumiseks. Kartuli pakendil tuuakse välja andmed energia, süsivesikute, valgu ja kiudainete sisalduse kohta.

      CIAA pakutud soovituslik GDA energiaväärtus on naistele 2000 kcal päevas ja meestele 2500 kcal päevas. Süsivesikud on ühed tähtsamad energiaallikad ning peaksid andma kogu tarbitud energiast 55–60 %. Soovituslik GDA väärtus on süsivesikute puhul 270 g naistele ja 340 g meestele. Rasvad tähtsa energiaallikana peaksid katma 25–30 % tarbitavast energiast – rasvade puhul soovitatakse 70 g naistele ja 80 g meestele ning küllastunud rasvhapete puhul 20 g naistele ja 30 g meestele. Valgud peaksid katma 10–15 % tarbitavast toiduenergiast. CIAA soovitab naistele 50 g ja meestele 60 g valke päevas.

      ‘Belana’. Foto: Osa ja Tervik OÜ

      Tabel 1. Soovituslikud GDA väärtuste arvutamise alused.

      EL-i direktiiv 90/496.

      Eurodiet aruanded ja toimetised, Public Health Nutrition, vol. 4, nr 2(A), aprill 2001.

      Tabel 2. Päevane keskmine toiduenergia kartulist.

      1 g süsivesikuid annab 4 kcal, 1 g valke annab 4 kcal, 1g rasvu annab 9 kcal energiat.

      100 grammist kooritult keedetud kartulitest saab energiat ligilähedaselt 70–80 kcal, koorega keedetud kartulitest 57 kcal, kartulipüreest 83–108 kcal, praekartulitest 11–130 kcal, friikartulitest 124 kcal ja kartulikrõpsudest 535 kcal (Buckenhüskes, 2005).

      Lisaks GDA märgistusele kasutatakse ka teisi kvaliteedikavade märgiseid.

      Tunnustatud kvaliteedikavade märgised – siia kuuluvad mahepõllumajandustootmine ja tunnustatud geograafiline tähis. Need märgised on riikliku järelevalve all. Märgised on üleeuroopalised ja nende kasutamine eeldab tootjalt nõuetele vastavust.

      Toidukaupade märgistus, mis ei ole kohustuslik ega ka riikliku järelevalve all – need on märgised, mis toovad esile üht või teist iseloomustavat näitajat, mis aitavad toote müügile kaasa, näiteks kauba uudsus, maitseomadused. Tarbijal on õigus teada, mis iseloomustab või eristab antud toodet teistest.

      Tunnustatud seemnekartulipinnad Eestis

      Täisväärtusliku ja kvaliteedinõuetele vastava toidukartuli tootmine eeldab vajalike agrotehniliste võtete heatasemelist rakendamist.

      Toidukartuli tootmise üheks tähtsamaks aluseks on kõrgekvaliteedilise seemnekartuli kasutamine. Igal aastal uuendatakse 20 % vajalikust seemnekogusest. Sellega tagatakse kartulipõldudel tervem taimik ja väiksem nakatumine kasvuaegsetesse haigustesse. Seemnekartuli kvaliteedi tagamiseks tuleb teha kasvuperioodil regulaarselt vajalikke tõrjetöid.

      Seemnekartuli realiseerimiseks on kehtestatud mugulatele suurusnõuded. Mugulate suurusklasside määramiseks kasutatakse ruudukujuliste avadega fraktsioneeri küljepikkusega 25–100 mm, mis on vastavuses seemnekartuli suurusrühmadega 28–35, 35–55 ja 55–70 mm. Väga pikkadel mugulatel on fraktsioneeri väiksema ava suurus 25 x 25 mm. Seemnemugulate suurust võib rühmade vahel muuta olenevalt kasvuaasta iseärasustest või lähtuvalt kasvatatava saagi kasutusotstarbest, kuid sõela läbiv väikseim lubatav suurus on 25 mm.

      Väga varajase värske kartuli kasvatamiseks on sobivam seemnemugulate suurus läbimõõduga 45–60 või 55–70 mm. Väga varajase värske kartuli kasvatamiseks ei sobi väike seeme, sest arenevate pungade kohta on toitaineid vähem, kahjuks pidurdab see tärkamist. Suurusrühmadesse fraktsioneeritud seemnekartuli kasutamisel kasvab ühtlase kõrgusega taimik. Samuti on võimalik ühtlustada mugulate mahapaneku sügavust. See kergendab ja lihtsustab hooldustöid, katteloori kasutamist ja koristamist.

      Seemnekartulipõllud kuuluvad riiklikule kontrollimisele ja tunnustamisele. Alljärgnevas tabelis on toodud 2011.–2012. aastail vabariigis tunnustatud seemnekartulipõllud.

      Tabel 3. Tunnustatud seemnekartuli pinnad hektarites.

      Tunnustatud põldudel kasvatati aastail 2011–2012 üle viiekümne kartulisordi. Kuigi kasvatatavate sortide pinnad olid väikesed, oli sortide valik lai ning mõnevõrra koormav sordisäilitajaile (vaata andmeid lk 115−127).

      KARTULI KASVATAMINE

      Kartuli eelidandamine

      Eesti oludes, kus kasvuperiood jääb enamasti agrometeoroloogiliste tingimuste tõttu vajalikust lühemaks, on heaks võtteks seemnekartuli eelidandamine. Eelidandamine on kindlasti vajalik väga varajaste ja varajaste sortide kasvatamisel, kuid annab häid tulemusi ka keskvalmivate ja hilisemate sortide kasvatamisel.

      Eelidandamisel algavad mugulates fermentatiivsed protsessid, mille tulemusel suureneb toitainete kontsentratsioon „silmade” piirkonnas, ja idupungad suunatakse arengule. Eelidandatud mugulatest kasvavad taimed omastavad paremini emamugula toitaineid. Tähtis on just see, et eelidandatud seemnekartuli mahapanekul koguneb omastatavate toitainete varu. Toitainete paremat omastamist mullast soodustab ka juurealgete kiire moodustumine.

      Seega soodustab eelidandamine agrotehnilise võttena varasemat tärkamist, lühendab varte pikenemisperioodi, kiirendab vaovahede kattuvust ning suurendab mugulasaagis kaubakartuli osakaalu. Tähtis on see, et eelidandamisega tagatakse kasvuperioodi täielikum kasutamine ja kartulitaimed saavutavad optimaalse lehepinna suuruse kõige intensiivsemaks kasvuajaks. Eelidandamine soodustab kartuli kasvamist valmimiseni ja seega kvaliteetsema saagi kujunemist, kuna mugulate kuivaine- ja C-vitamiini sisaldus on kõrgemad.

      EMVI põldkatsetes on eelidandamine soodustanud varajase kartuli kiiremat tärkamist 16–18 päeva võrra ja lühendanud varte pikenemise perioodi ning kiirendanud mugulaalgete moodustumist kuue päeva võrra.

      Väga varajase kartuli eelidandamisvõtted olenevad ilmastikutingimustest ja turusituatsioonist. Ebasoodsate ilmade tõttu võib eelidandamine pikale venida – ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu pole võimalik kartulit maha panna. Idud kasvavad üle ja võivad mahapanekul murduda.

      Eelidandamisviisid

      Praegu kasutatakse palju erinevaid eelidandamisviise, sest selleks tarbeks on saadaval spetsiaalsed kastid, kinnise silmaga võrkkotid, potid, ämbrid jm vahendid. Tootmispõldudel, kus mahapanek toimub masinaga, on otstarbekas eelidandada seemnekartul võrkkottides või kastides. Kinnise silmaga võrkkottide kasutamisel puruneb vähe idusid. Võrkkottide hoidmiseks kasutatakse vastavat alust.

      Kinnise silmaga võrkkottides eelidandatud seemnekartuli mahapanek

      Väikeaiapidajaile sobiv eelidandamisviis

      Väga varajaseks kasvatamiseks on soovitatav eelidandamiskastide põhjad katta 3–5 cm paksuse turbasubstraadiga. Valitakse suured mugulad, laotakse substraadile hõredalt ja ainult ühe- või kahekihiliselt, kindlasti mitte üle kolme kihi. Kastid asetatakse valgusküllasesse ruumi märtsi alguses. Temperatuur hoitakse 16 ºC juures kuni moodustuvad 5 mm pikkused idandid, seejärel alandatakse temperatuur kuni 12 ºC-ni ning hiljem 9–10 ºC-ni.

      Mahapanekuks võetakse kartulid koos turbapalliga ja istutatakse kilehoonesse või avamaale. Koos turbapalliga istutamisel peab vältima juurte vigastumist. Juurte vigastumine on väiksem, kui mugulad on laotud hõredalt ja ühekihiliselt.

      Väga varajase kartuli mahapanekuks aiamaale tuleb enne vähemalt nädal varem lumi ära lükata ja katta maa kilega. Pind soojeneb üllatavalt ruttu. Olen