Maalehe arbuusi- ja meloniraamat. Harri Poom

juures paar tundi, siis +50 °C juures veel paar tundi ja lõpuks viimase tunni jooksul +60 °C juures. Pärast sellist töötlemist lastakse seemneil maha jahtuda, soovitatavalt leotatakse ja eel-idantatakse ning siis külvatakse.

      Hästi mõjuvat just vanemate seemnete idanemisele ka nende „päevitamine” päikese käes nädala kuni poolteise jooksul. Arvata võib, et tõhusam on see viis tumedate arbuusiseemnete korral, sest nende temperatuur tõuseb päikese käes kõrgemale.

      Seemnete külvamine

      Et noorte taimede juurestik võimalikult vähe kannatada saaks, on soovitav seemned eraldi pottidesse külvata. Kuivad kaheldava kvaliteediga seemned kindluse mõttes paarikaupa, eel-idandatud aga ükshaaval. Et istik kasvab potis kuu või rohkemgi, siis ei peaks pott liiga väike olema, meie kogemuste põhjal on 8–10 cm läbimõõduga just paras. Väiksematesse pottidesse külvi korral peab istikud enne väljaistutamist mingil ajal suurematesse ümber istutama, see on aga ülearune lisatöö. Kuigi mitmesuguste istikute ettekasvatamiseks on soovitatud turbapotte kasutada (pärast saab taimed siis koos potiga maha istutada), ei julge ma oma kogemuste põhjal seda viisi väga kiita: need paar korda, kui katsetanud oleme, on meile väga tugevaseinalised turbapotid juhtunud ning taimede juured ei ole neist hästi läbi kasvada suutnud.

      Põhimõtteliselt võib arbuusi- ja meloniseemneid ka lauskülvata ja tõusmed kahe idulehe faasis seejärel idulehtedeni pottidesse pikeerida, ent see ei tarvitse väga hea mõte olla: nii pidurdub juurevigastuste tõttu mõneks ajaks taimede kasv ja istikute ettekasvatusaeg pikeneb.

      Külvisubstraadiks sobib hästi nõrgalt happeline või neutraalse reaktsiooniga kasvuturvas (nt tomati- või kurgiturvas), millele võib sõredat liiva (nt ehitusliiva fraktsioon terasuurusega 0,64–2 mm; väga peenike rebaseliiv, nn möll, lisandiks ei sobi, muutes segu pigem plingimaks ja õhuvaesemaks) või perliiti juurde segada, mahult veerandi või kolmandiku. Liiv ja perliit muudavad segu kobedamaks ja õhurikkamaks, mis on istikutele ainult hea. Tegelikult saab aga kenasti ka vaid kasvuturbaga hakkama.Tavaline aiamuld kipub potis kastmisega üsna kiiresti liigselt tihenema, see hakkab tõusmete kasvu pidurdama. Ka puhas kompostmuld ei ole hea mõte – kuigi ehk kobedam kui tavaline aiamuld, on see eriti arbuusitaimede jaoks liiga rammus ja selles kasvades kipub tõusmetel mädanemise oht suurem olema, eriti veel, kui ka temperatuur on optimaalsest madalam.

      Lapiti või iduotsaga ülespidi mulda torgatud seemned vabanevad õige külvisügavuse korral seemnekestast mullas, millest siis vaid idulehed välja sirutuvad

      Nii arbuusi- kui ka meloniseemned on suhteliselt suured, mistõttu nad külvatakse paari-kolme sentimeetri sügavusele.Viga on torgata seemned mulda, iduotsad ees, – nii ei suuda tõusmed seemnekestast loomulikul teel oma jõududega vabaneda. Ise seemnekesti eraldades võite aga tõusmetele kergesti viga teha. Seemned tuleks mulda panna kas lapiti või koguni iduotsaga ülespidi – nii vabanevad idulehed seemnekestast enamasti ise, jättes tolle mulda.

      1

      http://e-aiand.com