Ülestähendusi põranda alt. Fjodor Dostojevski

aga mitte selles elada, jättes ta pärast aux animaux domestiques15, nagu sipelgatele, oinastele jne., jne. Jah, sipelgatel on küll hoopis teistsugune maitse. Neil on just sellelaadne imeline hoone – igavesti hävimatu sipelgapesa.

      Sipelgapesast auväärsed sipelgad alustasid ja sipelgapesaga nad kindlasti ka lõpetavad, mis annab hiilgava tunnistuse nende püsivusest ja positiivsusest. Inimene aga on kergemeelne ja kõlvatu olevus ja armastab võib-olla malemängija kombel üksnes sihisaavutamise protsessi, mitte aga sihti ennast. Ja kes teab (kindlalt seda väita ei saa), võib-olla on ainus maine eesmärk, mille poole inimkond püüdleb, üksnes see lakkamatu saavutamisprotsess, teiste sõnadega elu ise, ja polegi mingit pärissihti, mis muidugi ei saaks olla midagi muud kui kaks korda kaks on neli, see tähendab valem, aga kaks korda kaks on neli, härrased, pole ju enam elu, vaid surma algus. Igatahes on inimene alati peljanud seda kaks korda kaht, mis on neli, ja mina pelgan teda ka praegu. Oletame, et inimene muud ei teegi, kui aina otsib seda kaks korda kahte, sõidab üle merede, ohverdab elu selle otsingul, aga selle ülesotsimist, selle lõplikku leidmist ta nagu kardab, jumala eest. Sest ta aimab, et kui ta on selle leidnud, siis pole tal enam midagi otsida. Kui töölised on oma töö teinud, saavad nad vähemalt raha, lähevad kõrtsi, siis satuvad politseijaoskonda – noh, ja ongi nädalaks tegemist küllalt. Aga kuhu on inimesel minna? Igatahes paistab, et alati pärast selliste sihtide saavutamist tunneb ta ebamugavust. Talle meeldib sihti saavutada, aga mitte kätte saada, ja see on muidugi hullupööra koomiline. Ühe sõnaga, inimene on naljakalt kokku pandud, kõiges selles on ilmselt kalambuur peidus. Ent kaks korda kaks on neli on ikkagi täiesti väljakannatamatu asi. Kaks korda kaks on neli on minu arvates puhas häbematus. Kaks korda kaks on neli vahib teile otsa nagu äss, käed puusas, seisab teil tee peal risti ees ja sülitab. Ma olen nõus, olgu see kaks korda kaks on neli pealegi suurepärane asi; aga kui juba midagi kiitma hakata, siis on kaks korda kaks on viis mõnikord ka üliarmas asjandus.

      1

      Nii ülestähenduste autor kui ka «Ülestähendused» ise on välja mõeldud. Sellegipoolest on niisugused isikud nagu nende kirjapanija meie ühiskonnas mitte üksnes mõeldavad, vaid koguni paratamatud, kui võtta arvesse neid asjaolusid, mis meie ühiskonda üldjoontes on kujundanud. Ma tahaksin publiku silme ette tuua, nähtavamalt, kui see kombeks on, ühe äsja möödunud ajastu karakteri. Ta on tänini elava põlvkonna esindajaid. Käesolevas fragmendis, mille pealkiri on «Põrandaalune», tutvustab see isik iseennast ja oma vaateid ning püüab nagu selgitada neid põhjusi, mille tõttu ta selline on ja peabki meie keskkonnas olema. Järgmises fragmendis tulevad juba selle isiku tõelised «ülestähendused» oma mõningatest elusündmustest.

      2

      Vihje Immanuel Kanti traktaadile «Kaunist ja ülevast». See väljend oli 30-40-ndate aastate vene kriitikute artiklites laialt kasutusel. Toim.

      3

      prantsuse k. – loomulikkuse ja tõe inimene. Moonutatud tsitaat Jean-Jacques Rousseau «Pihtimusest», kus Rousseau kirjutas: «Je veux montrer a` mes semblables un homme dans toute la verite de la nature; et cet homme – ce sera moi.» (Ma tahan oma ligimestele näidata inimest kogu tema loomutruuduses ja see inimene olen mina.) Toim.

      4

      tol ajal tuntud Peterburi hambaarstid. Toim.

      5

      prantsuse k. – lurjus, huligaan, närukael. Toim.

      6

      Mõeldud on N. Gay maali «Püha õhtusöömaaeg», mille kohta Dostojevski «Kirjaniku päevikus» on kirjutanud: «Härra Gay maalis on väljendust leidnud võlts ja eelarvamuslik idee, ja valelikkuse tõttu ei saa ükski võltsing realism olla.» Toim.

      7

      Vihje N. Štšedrini artiklile «Nagu kellelegi meeldib» («Sovremennik» 1863, nr. 7). Toim.

      8

      Dostojevski polemiseerib siinkohal N. Tšernõševskiga, kes oma artiklis «Antropoloogiline printsiip filosoofias» (1860) väidab, et: «Mõistlikud on ainult head teod; arukas on ainult see, kes on hea,

1

Nii ülestähenduste autor kui ka «Ülestähendused» ise on välja mõeldud. Sellegipoolest on niisugused isikud nagu nende kirjapanija meie ühiskonnas mitte üksnes mõeldavad, vaid koguni paratamatud, kui võtta arvesse neid asjaolusid, mis meie ühiskonda üldjoontes on kujundanud. Ma tahaksin publiku silme ette tuua, nähtavamalt, kui see kombeks on, ühe äsja möödunud ajastu karakteri. Ta on tänini elava põlvkonna esindajaid. Käesolevas fragmendis, mille pealkiri on «Põrandaalune», tutvustab see isik iseennast ja oma vaateid ning püüab nagu selgitada neid põhjusi, mille tõttu ta selline on ja peabki meie keskkonnas olema. Järgmises fragmendis tulevad juba selle isiku tõelised «ülestähendused» oma mõningatest elusündmustest.

2

Vihje Immanuel Kanti traktaadile «Kaunist ja ülevast». See väljend oli 30-40-ndate aastate vene kriitikute artiklites laialt kasutusel. Toim.

3

prantsuse k. – loomulikkuse ja tõe inimene. Moonutatud tsitaat Jean-Jacques Rousseau «Pihtimusest», kus Rousseau kirjutas: «Je veux montrer a` mes semblables un homme dans toute la verite de la nature; et cet homme – ce sera moi.» (Ma tahan oma ligimestele näidata inimest kogu tema loomutruuduses ja see inimene olen mina.) Toim.

4

tol ajal tuntud Peterburi hambaarstid. Toim.

5

prantsuse k. – lurjus, huligaan, närukael. Toim.

6

Mõeldud on N. Gay maali «Püha õhtusöömaaeg», mille kohta Dostojevski «Kirjaniku päevikus» on kirjutanud: «Härra Gay maalis on väljendust leidnud võlts ja eelarvamuslik idee, ja valelikkuse tõttu ei saa ükski võltsing realism olla.» Toim.

7

Vihje N. Štšedrini artiklile «Nagu kellelegi meeldib» («Sovremennik» 1863, nr. 7). Toim.

8

Dostojevski polemiseerib siinkohal N. Tšernõševskiga, kes oma artiklis «Antropoloogiline printsiip filosoofias» (1860) väidab, et: «Mõistlikud on ainult head teod; arukas on ainult see, kes on hea, ja just nimelt sedavõrd, kuivõrd ta on hea.» Toim.

9

Jutt on H. T. Buckle’i «Inglismaa tsivilisatsiooni ajaloost» (1857-1861). Toim.

10

Napoleon III, kes valitses Prantsusmaad «Ülestähenduste» kirjutamise ajal. Toim.

11

Vihje Ameerika põhja- ja lõunaosarii

15

prantsuse k. – koduloomadele, Toim.