Lehtlat raamistasid hõbedased kuukiired ning Demelza meenutas hetke, mil oli oma südame kaotanud. Ta ei suutnud kujutleda midagi taevalikumat kui krahvi suudlus. Kuid see poleks olnud õige. Alates päevast, mil Trevarnoni krahv Valient, tuntud elupõletaja ja naiste hukatus, saabus Ascoti kuninglike võiduajamiste ajaks Langstoni mõisa, pidi Demelza end varjama maja salakäikude labürindis. Mõisa vaikust ja salapära vürtsitavad hädaoht ja intriigid, enne kui Valient ja Demelza võivad jagada kirglikku ja hunnitut armastuse imet.
Kõrgseltskonna ihaldatuim poissmees Charncliffe’i krahv on huvitatud Elaine Dale’ist. Krahv teeb Elaine’ile abieluettepaneku. Mehe hämmastuseks ei võta naine seda vastu. Ta ütleb, et krahv peab oma armastust tõestama, tuues talle Prantsusmaalt mööblit. Krahv leiab Pariisi lähedalt lossist Lynetta, keda piiravad verejanulised revolutsionäärid. Krahv toimetab neiu salaja lossist minema ning nad leiavad end Tuilleries’i paleest peakonsuli külalistena. Neil tuleb teeselda abielupaari. Krahv saab aru, et tema armastus neiu vastu kasvab tund-tunnilt. Ent ta ei ole vaba. Lubaduse murdmine põhjustaks perekonna skandaali, ent kuidas võiks ta kaotada Lynetta?
"Laske mul minna või ma hakkan appi karjuma!" Kui vihane markii tiris teda nagu kruustangide vahel haardes hoides maa-aluste vangikongide poole, teadis Trina Sherington, et tal pole võimalik mehele nõutud selgitust anda. Aitamaks suures rahahädas leedi Sheringtoni, oli Trina plaaninud kasu lõigata asjaolust, et ta oli emaga äravahetamiseni sarnane, ning sellest, et vananev Clevedoni markiis vajas nooruse eliksiiri. Kas neiu kavatsused pidi nurjama markiisi liiga terane poeg? Seni, kuni Provence’i muinasjutuloss polnud saladusi Trinale veel paljastanud, ei saanud ta markiile tõde avaldada ega nautida mehe tormakat kirge, mille läbi neist mõlemast sai osake armastuse laulust.
Ottila Staverly arvab, et sureb nälga oma suures, kunagi uhkes kodus, mis on hoolitsemata, kuna pole raha. Tema isa, kuues baronet, on endast maha jätnud tohutu suured võlad ning ta vend püüab lõbutseda Londonis, lootes, et sõbrad toetavad teda. Imekombel saab Ottila teada, et multimiljonär Clint Wickham taastab Staverly endise hiilguse, lootes panna aluse dünastiale abiellumise kaudu hertsogi tütrega. Iirlane Patrick O’Kelly, kes korraldab Clint Wickhami asju, veenab Ottilat, et ta hakkaks Clint Wickhami väikese tütre guvernandiks ja luuraks mehe järel ebatavalisel ning pahatahtlikul kombel. Kuidas Ottila seob end multimiljonäriga ning päästab mehe tema vaenlaste käest, seda jutustab Barbara Cartlandi neljasaja neljakümne üheksas raamat.
Kaunis Aria Milborne tunneb kõrgseltskonda liigagi hästi. Tema isa, kurikuulus Sir Gladstone Milborne, oli raisanud kogu perekonna vara oma pillava eluviisiga kõikvõimalikes rahvusvahelistes kuurortides. Aria oli õppinud vihkama rikaste ärahellitatud ja mõttetut elustiili. Nüüd on ta isa surnud ja perekond hävingu äärel ning Aria mõistab, et peab leidma töökoha, aitamaks oma venda, kes püüab meeleheitlikult vältida perekonna mõisa mahamüümist. Nad mõlemad armastavad Queen’s Follyt, mis on olnud Milborne’ide valduses üle nelja sajandi. Töökoht polomängijast Ameerika miljonäri Dart Huroni sekretärina viib aga Aria tagasi sellessesamasse kõrgseltskonna maailma, mida ta põlgab. Lõpuks leiab ta armastuse maailmas, mida ta ei usalda, ja õnne mehega, keda arvas vihkavat.
Kui Romina Huntley kuuleb, et tema vend on Kairos surnud, otsustab ta kohale minna ja täpselt juhtunust teada saada. Vend oli talle kirjutanud, et on millegi tähtsa jälil, ning Romina ei usu, et ta surm oli õnnetus. Rominal on ka teine põhjus Londonist mõni aeg eemal olla. Ta oli end bravuurse ja ohtlikult hea väljanägemisega Londoni elumehe krahv Alexander Salvekovi ees narriks teinud. Romina reisikaaslaseks pidi saama Merlin Forde, kes paistis teadvat ta venna tegemistest kõike, kuid ei olnud Romina kaasaminekust eriti huvitatud. Tõeotsingud viivad Egiptusest Ateenasse ning tagasi Egiptusesse. Samas leiab Romina, et tema ja Merlini vahelistest pingetest hoolimata tunneb ta mehe vastu järjest suuremat külgetõmmet – sellist, mis võib kasvada armastuseks.
1902. aastal korraldab ühe Ameerika miljonäri tõusiklik ja võimuahne lesk proua Stuyvesant Clay oma tütre Virginia pulmad Camberfordi markiiga, kel on meeletult vaja kaht miljonit dollarit. Ületoitmise ja saamatute tohtrite ravi tulemusena tohutus ja eemaletõukavas ülekaalus Virginia osutab vastupanu, kuid talle antakse vaid valida, kas abielluda õnnekütiga, keda ta pole kunagi näinud, või minna oma tädi juurde parandusmajja. Kui Virginia räägib, et ta tahaks abielluda armastusest, sunnib proua Stuyvesant Clay teda peeglisse vaatama ja küsib, missugune mees suudaks armastada üle mõistuse suurt lihamäge. Virginia vajub laulatusel kokku ja lamab aasta aega teadvusetult. Tema tädi ravib ta terveks ja tüdruk saab teada, et tema ema on surnud ja tema abikaasa on nüüd hertsog. Ta sõidab Inglismaale, et näha oma põlatud abikaasat ning avastab Rylli lossis kohutavad ja ohtlikud intriigid. Tal õnnestub mõrvar üle kavaldada ja lõpuks oma õnn leida.
Kui ema sõidab Šveitsi, lähevad Anita ja tema õed elama sugulaste juurde. Noorima tütrena pole Anital muud võimalust kui minna Harrogate’i, kus elab vanatädi, kes on pühendunud heategevusele. Enne lahkumist väiksest külast, kus ta koos õdedega elab, vaatab Anita taevasse ning mõtleb Lutsiferist ja ümber pöörates näebki teda enda ees! Neiu kohtub temaga uuesti Harrogate’i pumbamajas ja saades teada, et tegu on Ollertoni hertsogiga, palub Anita temalt abi, põgenemaks vana pastori eest, kellega neiu peab vanatädi käsul abielluma.
Kuigi Alana oli otsustanud, et ta ei abiellu kunagi, teadis ta ühel joovastaval hetkel, kui vürst teda suudles, et see on mees, kellele ta pidanuks aegade algusest peale kuuluma. Kui nägus orb Alana nõustus teesklema teist inimest, minnes kaasa oma sõbranna leedi Charlotte’iga peole, mille korraldas võluv ja kurikuulus vürst Ivan Katinouski, ei aimanud ta, kuidas tema mineviku saladused hakkavad mõjutama ta tulevikku.
Oma kodusaarelt Grenadalt ettemääratud abielu eest põgenedes tormab leedi Grania O'Kerry nende pereistanduse hõivanud kurikuulse piraadi komt Beaufort de Vence'i käte vahele. Kas ta on tõepoolest sarmikas härrasmees, kellena ta paistab, või halastamatu lindprii, kelleks teda peetakse?