Yamina kangestus, kui uus hirmuhoog temast üle uhtus. Elu oli muutunud hädaohtlikuks. Imekaunis noor venelanna oli sunnitud otsima Krimmi sõja aegses Konstantinoopolis sultani haaremis varju hullunud rahvahulga eest, kes oleks ta tükkideks rebinud. Ja kui ka haaremis ähvardas Yaminat oht, mitte küll tema elule, vaid vooruslikkusele, pidi ta taas põgenema. Peidetuna suure idamaise reisikirstu põhja, kanti ta sultani kingitusena laeva pardale. Yamina arvas, et lõpuks ometi on ta kaitstud, kuni kuulis mehe häält, kes võttis sultani kingituse vastu – see oli mees, keda ta põlgas. Pigem läheks ta tagasi haaremisse või lõpetaks oma elu merepõhjas kui oleks laeva pardal selle koletise võimuses.
Viinile lähenedes haaras Xeniat kabuhirm, sest tal polnud aimugi, mis teda ees ootab. Siiani oli kõik läinud libedasti, kuid vähemalt sada korda päevas mõtles ta sellele, et inimesed, kellega ta lävib, võivad aru saada, et ta pole see, kellena esineb. Nad loomulikult mõistsid, et ta on pärast rongiõnnetust rööpast väljas, segaduses ja pisut hajameelne. Sellest alates, kui ta eraldi kajutis, kahe erariides politseiniku kaitse all La Manche´i väina ületas, tunnetas ta, et liisk on langenud ja tagasiteed enam pole.
Nuneatoni hertsogi vennatütre Sorilda elu muutub väljakannatamatuks, kui tema onu abiellub noore lesega. Tänu noorele hertsoginnale tunneb Sorilda ennast onu lossis nagu vang. Hertsoginna sunnib Sorildat kandma näotuid riideid ning vallandab südametult truusid majateenijaid, kelle seltsis Sorilda üles oli kasvanud. Õnnetu ja üksildane Sorilda leiab lohutust ratsutamisest. Kui ta ühel hommikul Winsfordi krahvi tallide poole ratsutab, pole tal veel aimugi, et peagi saab temast armastuse vang.
Barbara Cartlandi järjekordne jutustus räägib noorest ja impulsiivsest tütarlapsest, kelle seiklusjanu tirib teda Napoleoni-aegse Prantsusmaa ohukeeristesse ja abiellu mehega, keda ta peaaegu ei tunnegi.
«Ma tahan sinuga armatseda.» Kuninga hääl kõlas endiselt Zita kõrvus. Mis oli alanud muretu julgustükina, oli ootamatult muutunud tõsiseks asjaks. Kannustades hobust kuningast eemale palee poole liikuma, teadis ta, et oli oma südame kaotanud. Kuna Zita vanemad tahtsid, et kuningas Maximilian abielluks tema õega, ei lubatud printsess Zital mehega kohtuda, kui too nende palees viibis. Teades, et kuninglik eskort peatub Kuldse Risti võõrastemajas, maskeeris Zita end ettekandjaks ja kohtus Maximilianiga silmast silma. Tema maskeraadi tagajärjed polnud põrmugi sellised, nagu ta oli oodanud. Zita teadis, et peab Maximiliani elust kaduma ja otsis pelgupaika mägedes aga armastus ei tunne mingeid piire, kui süda kutsub südant
Leedi Dorinda Burne on alati järginud tagasitõmbunud elulaadi – moonutav nahahaigus tekitas talle seltskonnas ebamugavust. Ent nüüd saadab ta oma õde Singapuri, kus Lettice peab abielluma muinasjutuliselt rikka, säravalt targa Maximus Kirbyga. Dorinda avastab, et ta imetleb Maximust rohkem kui ükskõik millist meest, keda ta iganes on kohanud, ning tunneb end tema juuresolekul alati sõnatuna. Ent Dorindal tuleb rinda pista kaugelt hirmutavamate ohtudega kui silmitsi seismine Maximus Kirbyga. Ometi ootab teda suur armastus ja uus elu, palju kaunim, kui ta iial on osanud endale ette kujutada.
Christine Lydford saab teada vihatud võõrasema salaplaanist sundida teda abielluma oma armukese, skandaalse markii Tian Ventnoriga. Christine'i ainus võimalus on põgenemine koos armastatud Harryga. Sõbranna Mina otsustab Christine'i aidata.
Printsess Thead haaras kabuhirm, kui ta isa, Kostase kuningas, talle teatas, et ta peab abielluma naaberriigi monarhiga. Kuningas Otho oli Kostase jaoks väga oluline isik, kuid paraku oli mees väga vana. Tagant kihutatuna suure armastuse unistusest, põgeneb Thea lossist ja kohtub kõrgel metsastes mägedes Nikose-nimelise kunstnikuga. Thea tajub instinktiivselt, et Nikos on osa temast ja mees tunneb sama printsessi suhtes. Nad suudavad teineteise mõtteid lugeda ja nende vahel tekib lähedus, mis pühib minema kõik muu, niisiis otsustab Thea jääda kunstniku mäeküljel asuvasse majakesse. Järgmisel päeval viib Nikos Thea mustlasmuusikat kuulama, kuid tagasiteel mustlaslaagrist võtavad neid vangi kõiki Balkanimaid hirmu all hoidvad bandiidid. Kuidas Nikos Thea kahe noore himura bandiidi käest päästab ja pimedas koopas ta kätt palub – sellest kõigest räägib Barbara Cartlandi raamat.
Waterloo lahingust koju tagasi pöördudes jääb Windleshami markii kauni leedi Esther Hastingsi tõttu mõneks ajaks veel Londonisse. Armas, süütu Sedela, kes tunneb markiid juba lapsepõlvest saadik, kuuleb tema vana hoidja käest, kui nurjatu leedi Esther on. Soovides markiid päästa, riietub Sedela Windle´ite perekonna vaimuks, kes ilmutab ennast ainult siis, kui neid mõni oht varitseb. Kui krahv veendub, et vaimu jutt vastab tõele, veenab Sedela teda korraldama suurt pidu, millest võtaksid osa kõik tema mõisa töölised. Leedi Esther asub kätte maksma.
Rocana Brunt aitab oma nõol leedi Caroline´il salaja kohtuda mehega, keda neiu armastab. Siis öeldakse Caroline´ile, et ta peab abielluma Quorni markiiga, kes on seoses ühega oma paljudest armukestest täbarasse olukorda sattunud. Neiu süda on murtud, ent markii tahab oma naha päästmiseks otsekohe abielu sõlmida. Kaastundest ja sõprusest Caroline`i vastu, kes on nii õnnetu, nõustub Rocana oma nõo asemel altari ette astuma, et too põgenema pääseks. Tuntud autori kolmesaja kolmekümne üheksandas romaanis räägitaksegi sellest, kuidas kaval vahetus jääb märkamata kuni Rocana jõuab markiiga Pariisi, kuidas neiu avastab end ohtlikust olukorrast ning kuidas ta imelise, murdmatu loitsu abil leiab juhuslikult oma õnne.