Raamatu lehekülgedel satub lugeja silmitsi põnevate sündmuste ja olukordadega, kus kohati kaob noorusliku süütu seiklusjanu ja ohtliku, kuritegeliku maailma vaheline piir. Mõnelgi lool on tõsieluline tagapõhi. Peast krabatud suusamüts, salapärane leid pajupõõsast, saatuslik autoõnnetus… Ometi pole tegu ainult kaasakiskuva sündmustikuga. Samavõrd huvipakkuvad on tegelaste vastuoluline sisemaailm, nende unistused, pettumused ja otsingud. Eneseteostus, noorte habras tundemaailm, sõprus ja esimene armastus – need on võtmesõnad.
Herman Sergo (1911-1989) ajaloolise seiklusromaani „Vihavald” tegevus toimub 14. sajandi keskpaigas Jüriöö ülestõusu järellainetuses. Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa hõimu põhi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest. Vana vaen sakslaste kui alles hiljuti lõppenud ülestõusu võitjate ning vallutajate vastu viib Vihavaldi esmalt Visby hansakooli meresõitu õppima, et rakendada seejärel omandatud teadmisi hansakaupmeeste laevade röövimiseks. Tõhusat abi pakub eestlasele Taani kuningas Valdemar IV Atterdag. Vihavaldi seiklusterohke elu viib ta Põhja-Aafrikast Islandini, kuid lõpliku eluaseme leiab peategelane Hiiumaal. Romaani kekskeks sündmuseks on Visby linna vallutamine taanlaste poolt 1361. aastal. Tegemist on haaravalt ning nutikalt kirjutatud teosega, milles autoril õnnestub veenvalt kujutada keskaegse Läänemereruumi majanduslikku ja poliitilist olustikku.
Eva ja Gideoni fenomenaalne lugu jätkub – nad peavad oma deemonitele vastu astuma ja leppima ohtlikult lõõmava kirega, mis nende kooselu igapäevase osa moodustab. Esimesest hetkest peale, mil ma Gideon Crossi kohtasin, tundsin kohe, et temas oli midagi, mida vajasin. Midagi, millest ei suutnud eemal olla. Ma õppisin tundma ka tema katkist hinge, mida ta kiivalt kaitses – minuga väga sarnaselt. See tõmbas mind tema poole. Vajasin teda sama kindlalt, nagu oma südamelööke. Keegi ei olnud teadlik, kui suuri riske ta minu pärast võttis. Mis kõik mind ohustas. Kumbki meist ei olnud teadlik, mida varjud minevikust meiega teha suudavad. Olime ühte seotud oma saladuste kaudu ja püüdsime vältida aimatavat. Me tegime oma reeglid ning allusime neile täielikult, olles teadlikud tahtest üksteist omada… Sylvia Day on nii New York Times’i kui ka rahvusvaheliste menukite edetabeli esikohti hoidev autor. Tema enam kui tosinkond auhindu pälvinud romaani on müügil 40s riigis. Tänu laiale austajaskonnale on ta juba 20s riigis müügiedetabelite tipus olev autor. Tema raamatuid on trükitud miljoneid. Sylvia Day on Goodreads Choice Awards’i poolt valitud parima autori auhinnasaajate nimekirja ja tema töid on kiidetud kui Amazoni aasta parimaid romance kategoorias. Ta on võitnud RT Books Reviews kriitikute valikauhinna ja lisaks on ta kahel korral nimetatud Romance Writers of America väärika RITA auhinna kandidaadiks. Sylvia Day on RITA president – ühing, kuhu kuulub üle 10 000 kirjaniku. Tema värskeim allkiri kaunistab ajakirja Cosmopolitan ja Harlequin’i kirjastusega sõlmitud lepingut, tänu millele ilmub veel selle aasta sees uus seeria Cosmo Red Hot Reads’i alt.
Kirglikult oodatud Crossfire seeria teises osas jätkub esimeses osas "Alasti" pooleli jäänud Eva ja Gideoni sensuaalne lugu! Gideon Cross. Pealtäha ilus ja veatu, kuid sisemiselt katki ja piinatud. Ta oli minu jaoks nagu kiirgavalt kuum leek, mis kutsus mind naudingute tumedasse maailma. Ma ei suutnud, ega tahtnudki eemale hoida. Tema oli minu sõltuvus… minu kirg… alati minu. Minu minevik oli sama vägivaldne kui temal. Meist ei oleks kunagi asja saanud. See kõik oli liiga raske, liiga piinav… väljaarvatud need hetked, kus kõik oli täiuslik. Need hetked, kus meeletu iha ja armastus üksteise järele viisid meid kirjeldamatu hulluseni. Meid sidus vajadus ja sõltuvus üksteisest, mis viis kibemagusa kireni. Sylvia Day on nii New York Times’i kui ka rahvusvaheliste menukite edetabeli esikohti hoidev autor. Tema enam kui tosinkond auhindu pälvinud romaani on müügil 40s riigis. Tänu laiale austajaskonnale on ta juba 20s riigis müügiedetabelite tipus olev autor. Tema raamatuid on trükitud miljoneid. Sylvia Day on Goodreads Choice Awards’i poolt valitud parima autori auhinnasaajate nimekirja ja tema töid on kiidetud kui Amazoni aasta parimaid romance kategoorias. Ta on võitnud RT Books Reviews kriitikute valikauhinna ja lisaks on ta kahel korral nimetatud Romance Writers of America väärika RITA auhinna kandidaadiks. Sylvia Day on RITA president – ühing, kuhu kuulub üle 10 000 kirjaniku. Tema värskeim allkiri kaunistab ajakirja Cosmopolitan ja Harlequin’i kirjastusega sõlmitud lepingut, tänu millele ilmub veel selle aasta sees uus seeria Cosmo Red Hot Reads’i alt.
„Ajakirjanduses võib palju saavutada, kui sealt õigel ajal lahkuda,” ütles kunagi üks Euroopa suurmees. Tom Rachmani romaan „Imperfektsionistid“ on aga lugu inimestest, kes seda õigel ajal teha ei taibanud. Kunagi mõjukas ja rikas üle-euroopaline ajaleht on hääbumas. Koos sellega on hätta sattunud toimetuse töötajad, kes igatsevad taga endisi aegu, ning inimpelglik vastutav väljaandja teiselt kontinendilt, kel pole aimugi, mida peaks tegema. Tom Rachmani ajakirjanduslik romaan on vaimukas, intelligentne, satiiriline, lõbus ja kaastundlik ühekorraga; eriti sobilik lugemine ajal, mil ka Eestis võitlevad ajalehed ellujäämise nimel. Priit Hõbemägi „Imperfektsionistid” on Tom Rachmani debüütromaan, mis on praeguseks avaldatud juba 27 riigis. New York Times ja mitmed teised mainekad väljaanded valisid selle 2010. aasta parimate raamatute sekka. „Imperfektsionistid” on uue sarja „Areeni bestseller” esimene raamat. „Areeni Bestseller” toob Eesti lugejani ilukirjanduse uusi tuuli laiast maailmast. Sarjas ilmuvad romaanid on hinnatud nii kriitikute kui ka lugejate seas oma kodumaal ning ka maailmas laiemalt. Sarja on valitud eelkõige värsked kirjanduspärlid, kuid järge ootavad ka mõned meil veel ilmumata säravad teosed 21. sajandi esimesest kümnendist. Ilmuvad juba tuntud kirjanike raamatud, mida on saatnud suur menu kogu maailmas ning ka autorid, keda alles avastatakse. Eesmärk on üks – pakkuda lugejale tõeline lugemiselamus. Sarjas järgmisena ilmumas: Emma Donoghue „Tuba” György Dragománi „Valge kuningas“
Eesti Ekspressi Raamat. Joel Haahtela romaan „Täheselge, lumivalge” koosneb kodumaal tragöödia läbi elanud ja Pariisi elama asunud tudengi 1889. aastal alustatud päeviku sissekannetest. Noorest mehest saab uudisteagentuuri korrespondent. Amet viib ta haahtelalikule rännakule läbi maailma ja aastakümnete, mille kaudu satub lugeja Pariisist muu hulgas Esimese maailmasõja eelsesse pulbitsevasse Berliini ja hiljem ka Kaug-Itta Kambodžasse. Aastakümneid hiljem leiab päevikud mehe järeltulija. Tekstidega tutvudes avastab too, et pöördelistes ajaloosündmustes kustutatud elu polnud sugugi tähendusetu ning selle jäljed ulatuvad nüüdisaega.
XIX sajandi proosakirjanduse tippteoseid, prantsuse klassiku Stendhali (1783-1842) romaan lihtrahva hulgast pärineva noore haritlase eluteest Napoleoni ajastule järgnenud vaimselt sumbunud ühiskonnas.
Nende kaante vahelt leiate sümboolse portree ühest elatanud naisest, kes elab üksinda vanatädilt päritud Oapõllu väiketalus Hiiumaal, kaaslasteks kass Mirri ja lugematu hulk eluteel talletatud, mälu poolt juhuslikus järjestuses ette söödetud mõtteid ja meenutusi. Elus toimunud sündmused käivad vanuriga kõikjal kaasas, vahel haaravad teda jäägitult ja sunnivad ammu toimunut jälle läbi elama. Sealsamas aga taanduvad need meenutused kiretu jutustaja ossa, ning ta saab elus juhtunut kõrvalseisja pilguga uuesti üle lugeda nagu raamatukogust toodud romaani, tookordsetele sündmustele oma mõtteid vahele lükkides. Nagu kõiki eakaid, hakkavad ka Ernat kimbutama mitmed tervisehädad, aga need ei suuda naise loomupärast optimismi murda. Lõplikule minekule ta ei mõtle, sinna on veel aega!
On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema. Kujundanud Mari Kaljuste
Edukal ärimehel Leho Kuuslal näib kõik olevat omal kohal – ta on suutnud rajada hästitöötava ettevõtte, tal on piltilus naine ja üheteistaastane teadmishimuline poeg. Tundub, et täiuslikuks perekonnaõnneks puudub vaid korralik eramu, tõeline kodumaja, sest Kuuslad asuvad seni tavalise korruselamu kolmetoalises korteris.