Raamat sisaldab näidendeid Sürrealistid; Voldemar; Üks udune päev; Uljas Neitsi; Keiserlik kokk; Ingel, ingel, vii mind taeva.
„Baby Jane” räägib naistevahelisest armastusest. Sofi Oksanen kirjeldab lesbikultuuri, kirjutab inimestest, kes kõik tunnevad üksteist ja on olnud enamasti omavahel lähedastes suhetes. „Baby Jane” on kollaaž armastusest, töötusest, hingesugulusest ja paanikahäirest. Kaasakiskuv armastuslugu ei karda näidata seksuaalsuse sügavamaidki kihte. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi Teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Eesti keeles on varem ilmunud tema menukas debüüt „Stalini lehmad” ning mitmete preemiatega pärjatud romaanid „Puhastus” ja „Kui tuvid kadusid”.
Eesti 20. sajandi kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse” I osa taaskordsele uustrükile on järelsõna kirjutanud praegusesse eesti nooremasse literaatkonda kuuluv Jürgen Rooste. Järelsõna on saanud intrigeeriva pealkirja “Kärbeste keeruline elu”, mis viitab järelsõna autori kesksele teesile, et Tammsaare maailmanägemise üks lähtepunkte on inimese võrdsustamine kärbsega. Seda teesi avab Jürgen Rooste esseistliku mänglevuse ja kõrvalepõigetega mitme nurga alt, peatudes seejuures pikemalt Tammsaare mees- ja naistegelaste kujutusel.
Ka meie ajal leidub ikka veel kaardistamata alasid ja avastamata leiutisi. Selles raamatus näitab Peter Thiel, legendaarne ettevõtja ja investor, PayPali asutaja ja paljude teiste üliedukate ettevõtete käimalükkaja, kuidas leida võimalus nende uute asjadeni jõuda. Thiel leiab, et hoolimata säravate infotehnoloogiaseadmete pidevast täiustumisest, elame tehnoloogilise stagnatsiooni ajastul. Progress võiks toimuda mis tahes tööstus- või ärivaldkonnas. Failid Vaata näidislehekülgi Kui teha seda, mida keegi teine juba oskab, liigub maailm alates ühest punktini n. Kui aga teha midagi uut, siis liigume nullist üheni. Järgmine Bill Gates ei ehita üles operatsioonisüsteemi. Järgmine Larry Page ei loo otsimootorit. Homse päeva kangelased ei saavuta edu armutu turukonkurentsi võitmise abil. Nad ei konkureeri üldse, sest loovad midagi unikaalset. See raamat pakub optimistlikke väljavaateid tulevikuprogressi võimalustele ja samas uutmoodi lähenemist innovatsioonile. Kõigepealt tuleb õppida esitama küsimusi, mis juhatavad meid ootamatutes kohtades peituvate väärtuste juurde. Raamat on New York Timesi ja Amazoni 2014. aasta äriraamatute kategooria bestseller, Amazoni 2014. aasta parima äriraamatu nominent ning Goodreadsi 2014. aasta lugejate valiku parima äriraamatu nominent."
"Kuidas leiti ja kaotati Soome Nokia? Kuidas saavutati hiilgav edu, mida kadestas kogu maailm, ja miks sellest ilma jäädi? Jorma Ollila oli 1992–2006 Nokia tegevjuht. 1990-ndate algul pani ta kõik mängu, et Nokia päästa. Firmast sai uus vaieldamatu konkurent mobiiltelefonide turu liidri kohale. Sai alguse võimatu edu lugu. Kuid mõne aja pärast muutus edu Nokiale ohuks ja koormaks. Ning konkurendid kasutasid nõrkushetke kohe valusasti ära. Jorma Ollila kirjeldab oma raamatus sügavuti Nokia arengut: eduka läbilöögini jõudmist ja kriise, tõusude ja laskumistega mägiteed ‒ ning kõva tööd, mida tuli teha selle ettevõtte juhtimiseks. „Võimatu edu“ on ühtlasi ka omapärane lugu mehest, kellest sai Nokia juht, kuigi temast pidi saama füüsik või majandusteadlane: „Olin astunud mägiteele, ja ma ei osanud ette kujutadagi, kui hirmuäratavad on selle tõusud ja laskumised.“"
RAHVUSVAHELISELT NR 1 MENUKEID MÜÜVALT AUTORILT SYLVIA DAY'lt Üle maailma edetabeleid vallutanud Crossfire-kvinteti viimane peatükk on ilmunud. Gideon Cross. Temasse armumine oli mu elu kõige lihtsam tegu. See juhtus hetkega. Täielikult. Pöördumatult. Temaga abiellumine oli unistuse täitumine. Temaga abielus olemine on suurim võitlus mu elus. Armastus muutub. Meie oma on üheaegselt nii pelgupaik tormi eest kui ka kõige metsikum maru. Kaks katkist hinge põimunud üheks. Sylvia Day on nii New York Timesi kui ka rahvusvaheliste menukite edetabelite esikohti hoidev autor. Ta on kirjutanud enam kui 20 auhinnatud romaani, mida müüakse rohkem kui 40 riigis. Ta on number üks menukeid müüv autor 28 riigis, kus tema raamatuid on müüdud kümneid miljoneid eksemplare. Meelelahutuskompanii Lionsgate on ostnud õigused Crossfire-seeria põhjal telesarja tootmiseks. Rohkem infot Sylvia Day kohta: www.SylviaDay.com, Facebook.com/AuthorSylviaDay, Twitter @SylDay.
Romaani peategelane Pärtel on täiesti oma pearaamatupidajaametile pühendunud, kuni ühel päeval on käes pensionileminek. Ent mees ei jää kauaks põdema kõrvaletõrjutuse tunnet, vaid leiab, küll valu ja vaevaga ning suuresti kaasa toel, uue ja sugugi mitte vähem rahuldust pakkuva elamisviisi. Et lugu rullub lahti tänapäeva maaelu taustal, kerkivad üles ka mitmed maaelu probleemid. Jutustaja suunurgas on seejuures elutark muie, nagu kollaste lehtede ajal kohane. "Kollaste lehtede aegu" oli 2000. a. romaanivõistluse 10 parima töö hulgas.
Toomas Tauberi eluunistus soetada endale suur ja kõigiti korralik raamatukogu saab aegamööda teoks. See on mehe elutöö, mille nimel ta on tegutsenud kogu oma teadliku elu, pannes raamatutesse nii oma raha, kätetöö kui ka hinge. Paraku nõuab elu peale raamatute veel palju muud. Kasvab peale teistsuguste mõtete ja ideaalidega noor põlvkond, kellele Tooma töö jääb kaugeks ning ei tundu üldse vajalik. Noortel on oma probleemid, nemad elavad oma elu ega lase end isa ja äia elutööst segada. Vanem põlvkond kaob, nooremad aga seisavad teelahkmel, mis neid sunnib tegema küllaltki ränki valikuid.
Kui kaugele kavatseb Rose minna, et oma lubadust täita? Hiljutine strigoide rünnak Püha Vladimiri Akadeemiale oli kooli ajaloos hukutavaim, selles said surma nii moroidest õpilased, õpetajad kui ka kaitsjad. Hullem veel – strigoid võtsid endaga kaasa mõned ohvrid…
XX sajand, selle lootusrikas koidik, aasta 1910, von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, nagu ikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigest midagi, eriti muidugi noored, nagu Freifraulein Lisi von G. Tema elu peab tingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! Ja tulebki. Ainult muidugi ei oska preili von G. seal verandal oma aednikupoisist unistades arvatagi, kui teistsugune see tuleb. Tema elu, ja kõigi nende inimeste, kes selle sajandi läbi peavad tegema. Ta elab 103-aastaseks. Ta saab näha kõige selle kadu. Olla õnnelik? Jah, kindlasti. Kindlaminigi kui Neo, tema vanim poeg, ainus, kes sõjast eluga pääseb, ja kes oskab sellest kõigest tunda veel vaid väsimust.