Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OULasnamäe valge laev
Lasnamäe paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku võõra territooriumina. Viktoria Ladõnskaja on läbi ja lõhki Lasnamäe tüdruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kõlavatele küsimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ära läinud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad tõestavad, et on Eestile lojaalsed? Autori lapsepõlves ja nooruses 1980.–90. aastatel mängiti Lasnamäe õuedel, poolelijäänud ehitustel ja tühermaadel ohtlikke mänge. Emad tundsid muret ja manitsesid lapsi ettevaatusele. Hirmutunne istus lasnamäelastes sügavalt sees. Hirm röövimise ees, hirm sattuda teisest rahvusest kamba teele, hirm jääda kodakondsuseta. Autor kirjeldab oma lapsepõlve ja nooruse Lasnamäed vahedalt ja empaatiaga. Siin on Vladivostokist Eestisse sattunud meremees, kellest saab kirikuteener; eestlannast loovinimene, kes suhtleb naabritega läbi suletud rauduste; teismeline tüdruk, kes paiskab vanematele vihahoos näkku: „Ma vihkan teid, sest te olete venelased!”; uulitsapoiss, kes leiab oma lunastuse Eesti Vene Teatris. Teost läbib vene õigeusu teema, mille olemust vaadeldakse just Eesti kontekstis.
Moemaja
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.– 80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed teekaaslased on mulle südamesse jäänud, nii et võtsin pakkumise vastu. Mood liikus toona peamiselt Moskva vahet ja tiirutas natuke ka teistes tolleaegse suure kodumaa linnades, teinekord, kui hästi läks, oma nina üle piiri lükates, millest siin ka juttu tehakse. Absurdi pakkus see aeg kuhjaga ja kus on absurd, ega sealt naligi kaugel ole. Inimesed omas ajas, paljudel on nad veel meeles, mõnele tuttavad, mõni neist legendiks saanud, ongi selle raamatu peategelased, kuigi jah, kõik nad ei esine siin oma nime all … „Milline võrratu kunstnik on aeg! Kuidas ta kõike ümber teeb ja kõike muudab!“ on üks kirjanik öelnud. Maimu Berg
EUROOPA KOHTU LAHENDID. Kaubamärgivaidlused III. Kaubamärgi kasutamise kohustus
Raamat on vajalik intellektuaalomandiga tegelejatele. Kogumik koondab endas kaubamärgi kasutamise kohustust käsitlevaid Eroopa Kohtu lahendeid ning on suunatud eelkõige registreeritud kaubamärgi omanikule, kellele pakub huvi, millistest printsiipidest on kohus lähtunud kaubamärgi kasutamise kohustuse nõuet käsitlevate vaidluste lahendamisel. Viimase kümne aasta olulisemates kasutamist käsitlevates otsustes on kohus selgitanud, millistel tingimustel võib lugeda kaubamärgi kasutamise kohustuse nõude kaubamärgiomaniku poolt täidetuks. Otsustes on analüüsitud kasutamise kohustuse territoriaalsuse ja ajalise kestuse küsimust, samuti on kohus hinnanud, kas kaubamärgi kasutamine muudel kui ärilistel eesmärkidel on kaubamärgi tegelik kasutamine ning millistel juhtudel saab lugeda kaubamärgi kasutamise nõude täidetuks, kui kaubamärki on kasutatud registreeringus toodust erineval kujul või kombinatsioonis teise registreeritud kaubamärgiga.
Aja jälg kivis. Prantsusmaa
Tuntud ja armastatud raadiohääle Helgi Erilaiu saadetest „Aja jälg kivis” tuttavad lood on nüüd saanud raamatuks. Esimene kogumik sisaldab ajaloolisi lugusid elust ja inimestest Prantsusmaal. Enamik neist jutustab autori jaoks nii imepärasest Pariisist, aga põikame ka Prantsusmaa põhjarannikul asuvale Mont-Saint-Micheli kloostrisaarele, Vahemere-äärsesse Côte d’Azuri suvituspiirkonda ning sajandite jooksul käest kätte käinud Strasbourgi, mis Euroopa jaoks nii tähtis on. Lõpetuseks teeme väikse ekskursi Monaco vürstiriiki, mille ajalugu on Prantsusmaaga tihedalt seotud.
Valgus tunneli lõpus. Unenägu Metro Luminalist
Rainer Jancise autobiograafiline raamat “Metro Luminal” vaatleb samanimelise ansambli sündi ja kujunemist läbi kolme aastakümne. Vaatluse all on 1980ndate aastate lõpu M. S. Gorbatšovi aegne Nõukogude Liit, 90ndate metalliäri aegne Eesti ning muteerunud tänapäevane Eesti Euroopa osana. Näeme autori isikliku loomingulise maailma vormumist ning kunstniku käekirja teket. Tegelaskujudena jooksevad läbi värvikad isiksused sõprade, tuttavate ja lahkunute näol, kellest nii mõnedki on tuntud avaliku elu tegelased. Raamatut on üritatud kirjutada, mitte niivõrd autobiograafiana, kui lennuka ja humoorikate detailiderohke üleüldisema sisekaemusena, mis mõtestab käesolevat hetke ning elu laiemalt. Autor püüab mitmekülgselt avada oma heliloomingu ja pillimängu telgitaguseid, sealjuures mitte jääda tuimaks ning spetsiifiliseks, vaid pigem mõtestada kõik üheks kultuuriliseks tervikuks, millest tuksub läbi ajastu vaim ning mille soontes voolab relvitu kunstniku mäss väikekodanliku mugavuse vastu. Antud teos täiustab Eesti muusikaajaloo mosaiiki lisades teistsuguseid vaateid juba olemasolevatele samateemalistele raamatutele. Kindlasti ei saa alahinnata endale muusiku vande andnud autori põhjalikke teadmisi ja laialdast silmaringi muusikas, kogemuste kaudu distantsilt vaadelduna ka teatud määral eneseiroonilist lähenemist. Kahtlemata ei ole võimalik ennast näha objektiivselt, samas on meie kõigi maailm vaid meie endi mõistmisvõime piiridesse mahtuv fiktsioon.
Nadja väike koogiabi
Eks me kõik oleme kogenud, et mõnikord on väga kiire, külalised aga on juba saabumas. Vahel pole suuremaks küpsetamiseks viitsimist või tahaks lihtsalt kergema vaevaga hea koogi valmis meisterdada. Appi tõttab armastatud koogimeister Nadja. Raamatust “Nadja väike koogiabi” leiab lihtsad ja käepärastest toorainetest valmistatud koogid ning küpsetised. Nendega saab hakkama igaüks! See raamat sobib algajale, kes alles tahab kätt harjutada. Ent ka vilunum kodukokk leiab toredaid retsepte, mida proovida. Lisaks magusatele kookidele on raamatu lõpus mõned kiired soolased ampsud.
Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas
Rahutuuril oli Aavo Pikkuusi võit valus. Liidrit tõrjuti ja tõugati, kolm kukkumist viisid puusalt liha. Kaaslased naelutasid hotellitoas Pikkuusi voodi kohale veerandmeetrise naela ja riputasid jala tugeva lindiga õhku, sest haavatud puus ei tohtinud voodit puudutada. Siiski sai magada üksnes valuvaigistite ja unerohu toel. Oli hommikuid, kui vägevaimadki konkurendid ei uskunud, et Pikkuus võiks veel stardijoonele tulla. Aga eestlasest rattur tuli kui ilmutus. Selg sirge, pea püsti, lonkamine varjatud, valugrimass ähvardava võitlejapilgu taha peidetud. Puusale oli kinnitatud salajane rõngasside, mis ei lasknud pükstel haavu hööveldada. Koos Pikkuusiga olümpiakulla võitnud valgevenelane Vladimir Kaminski: “Aavo on inimene, kes läbib ka pimedaid kurve pidurita – mitte üksnes võistlusrajal, vaid kogu elus.” Teenekas ja nõudlik Viktor Kapitonov, ka ise olümpiavõitja: “Andke mulle kuus Pikkuusi ja me võidame maailmas kõiki profimeeskondi!”
Karmavõlad. Kolm ajastut. Kolm inimest. Kolm elu
Pealtnäha on need kolm erinevat lugu. Üks toimub Tiibeti kloostris. Teine suure näljahäda aegsel Iirimaal. Kolmas kuskil siinsamas, mitte eriti ammu. Igas loos on kolm osalist, kes otsivad vastust küsimusele, mis siis tegelikult on armastus ning kust ja mis eesmärgil ta meie ellu tuleb. Miks vahel on tunne, et oled inimest, kellega just lähedaseks said, tundnud juba terve igaviku? Iris, noor edukas naine, kohtab lennukis meest, kes pole kaugeltki “tema tüüp” kuid kellega ometi tekib kogu naise senist elu pea peale pöörav armulugu. Imekaunis mõisahärra sohilaps Ireen armub vaesesse perepoega suvel, mis saab saatuslikuks tervele külale ning hukatuslikuks talle endale. Noor munk Ikaro on tunnistajaks parima sõbra räpasele saladusele ning peab valima, kas reeta kõik, mida ta pühaks peab või tunnistada endale, mida ta tegelikult ihaldab. Miks sekkub meie ellu saatuslik karma ja kaugele selle lõimed ulatuda võivad? “Karmavõlad” on ühtaegu romantiline armastuslugu ja samas ka põnev fantaasia inimsuhete taga kulgevate salapäraste saatuseniitide teemal.
Üleilmastumine ja globaalprobleemid
Autorid analüüsivad raamatus üleilmastumise lätteid ning selle kulgu 19. sajandi algusest tänapäevani. Maalimastumist on käsitletud selle valdkonna tunnustatud autorite, nagu Ronald Findley, Kevin O’Rourke’i, Jan Aart Scholte, Angus Maddisoni, David Reynoldsi, Jean-Francois Rischard’i jt kontseptsioonide alusel, kuid lisaks on esile tõstetud uus, ühiskondade demograafilise ülemineku eriüheaegsusel põhinev lähenemine.
Täheaeg 15: Ajavärav
Kogumikus on eesti autoritelt: Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu», Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», Veiko Belialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohta peale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aasta revolutsioonist Eestis – «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimese kontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eesti virtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga ja maagia lugu «Umgolla mustad maagid». Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987). Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskuju inspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduse ilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu «Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kes armastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutades neid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbi ülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.