Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUValda Raud. Üks elu
Maailmakirjanduse väärtteoste armastatud tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Lisaks kümmekond tõlkenäidist, Valda Raua loomingu muljetavaldav bibliograafia, arvukalt fotosid. Lugeja ette ilmuvate inimeste nimed võtab viiel leheküljel kokku teose nimeregister. Valda Raud (29. I 1920 – 8. X 2013) oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute tõlkijana, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. “Ta oli tõeline väärtkirjanduse maiasmokk,” meenutab tütar Anu Raud. “Tõlkimise puhkepauside ajal jutustas ta meile lugusid käsilolevast raamatust. Kirjutusmasina Continental klõbin, see turvalis-rahustav tähetoksimine ja uue kirjareaga kaasnev masinakõrin saatis mind kogu elu.” Valda Raua eestindatud teosed haaravad oma keelelise ilu ja mõistete küllusega. Ta jõudis tuua eesti lugeja lauale uskumatult palju raamatuid. Mõned näited: Jerome D. Salingeri “Kuristik rukkis” (millest tänaseks on ilmunud neli kordustrükki), Theodore Dreiseri “Õde Carrie”, Kurt Vonneguti “Tšempionide eine”, Bill Naughtoni “Väravavahi vastulöök”, Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”, Harper Lee “Tappa laulurästast”, John Fowlesi “Prantsuse leitnandi tüdruk” jpt. “On lahe liikuda temaga ühes rütmis,” ütles Valda Raud Fowlesi loomingut iseloomustades. Sama võib öelda ka tema enda kohta, mis tuleb väga ilmekalt esile raamatus “Üks elu”.
Veinijuht. 1. osa. Hispaania
Urvo Ugandi on üks Eesti esisommeljeedest. Veinijuhi eraamatute sarjas tutvustab ta lühidalt ja lihtsalt kõiki olulisemaid veinimaid. Sarja avaraamat tutvustab Hispaaniat.
Apolloni armuvalgus
Tahtes viia lahku printsess Marigoldi ja prints Holdeni, nõuab Tema Majesteet kuninganna Victoria, et tütar võtaks osa Ateenas toimuvast Malia prints Eumenuse riiklikust matusest. Suutmata taluda väljavaadet, et peab oma kallimast lahkuma, veenab tahtejõuline printsess salaja ennast kehastama Avila Grandelli, kes on peaaegu tema teisik – samal ajal, kui tema ise ja prints Holden salaja abielluvad.Avila lahkubki avastustereisile, mille käigus ta leiab, et Ateena on veelgi ilusam, kui ta seda kunagi ette võis kujutada – ja leiab armastuse, mis on veelgi pimestavam kui Apolloni valgus…
Armastus võidab kõik
Kui Rosina sõbratar sooritab pärast seda enesetapu, kui armastatu ta reedab, tõotab Rosina kõigile meestele kättemaksu. Tema arvates ei saa ühtki meest usaldada, ka mitte Sir John Crosbyt, parlamendiliiget, kellesse Rosina on juba piigapõlvest peale armunud.Pärast debüütballi leiab Rosina end seltskonnaelu keerisest. Lähenevad parlamendivalimised ja Rosina isast Sir Elroy Clarendonist peaks saama minister uues valitsuses.Rosina uus sõbratar leedi Doreen, krahv Blakemore’i tütar, on salaja armunud tundmatusse austajasse. Rosina suureks meelehärmiks selgub, et see on Arthur Woodward, mees, kelle reeturlik käitumine tema sõbranna surma saatis ja kelle süüd tõendavad kirjad on Rosina käes…
Armastuse loss
Hugo, Ruveni krahv, purjetab koju pärast kümmet Indias veedetud aastat, mil ta teenis oma rügemendis. Tema vanaisa, vana krahv, on surnud ning Hugo on pärinud tiitli ja Ruveni varanduse. Samuti on ta endale päranduseks surnud venna kihlatu, Felice Delisle’i.Mitte keegi, kes näeb ilusat meest seismas reelingu juures, nägu pööratud läheneva ranniku poole, ei oska kahtlustada tõde. Sipoide mässu ühe esimese lahingu ajal sai Hugo tõsiselt vigastada. Noor Ruveni krahv tuleb koju pimedana.Vahepeal ootavad Jacina ja tema isa, doktor Carlton, Hugot Ruveni lossis, et talle teretulemast öelda. Hugo oli Jacina lapsepõlvekangelane ja neiu on väga kurb, saades teada mehe vigastusest…
Armastuse teener
Maddie Chester on otsustanud lahkuda kodulinnast Gansetti saarel – paigast, millest tal on ainult halvad mälestused ja kus liiguvad tema kohta inetud kuulujutud. Sõites jalgrattaga McCarthyde rannahotelli, kus ta töötab toateenijana, põrkab Maddie kokku McCarthyde „lemmikpoja” Maciga.Mac naasis koju, et aidata isal teha ettevalmistusi perekuurordi müügiks, ega kavatse saarele kauaks jääda. Kui Maddie saab kogemata juhtunud kokkupõrkes ülepeakaela üle jalgratta juhtraua lennates tõsiselt viga, kolib mees linna, et aidata naisel tervenemise ajal hoolitseda pisipoja eest…
Armastus päästab Rosanna
Orvuks jäänud leedi Rosanna Donnington on rabatud, kui avastab pärast vanaonu surma, et on saanud endale sugulase tohutu päranduse.Ta elu muutub päevapealt ning temast saab arvutute õnneküttide sihtmärk. Kuid leedi Rosanna on otsustanud abielluda ainult armastuse pärast.Kui naise kätt nõuab ka ebameeldiv Sir Walter Fenwick, otsustab Rosanna põgeneda Londonist oma uude maakodusse Donnington Halli…
Elu mõte on armastus
Leedi Novella Crownley on eemal oma esivanemate kodust ja töötab tüdrukute koolis õpetajana. Ühel päeval palub ema tal koju naasta.Ta lahkub kohe ja avastab, et viimasest kodus käimisest saadik on palju muutunud. Tema armastatud isa, Crownley krahv, suri mõni aasta tagasi ja jättis nõnda Novella ema üksinda maailmaga toime tulema. Novella teadmata on ta ema uuesti abiellunud ning esmakohtumisel oma kasuisaga saab neiule osaks pettumus ja vastumeelsus. Novella äraolekul on lord Buckton oma võlgade katteks ja pillava elustiili võimaldamiseks müünud maha kõik, mis talle Hallis kätte on puutunud. Tal on plaanis müüa ka mõis ja seda ümbritsev maa…
Suudlus Juliele
Lihtsalt SimonJuliele meeldis väga tema töö St. Bravo haiglas ja kui ta ülemus teatas pensionile minekust, oli see neiule šokk. Mehe asemele tuli Simon van der Driesma, kes oli noorem, energilisem ja nõudis Julielt palju rohkem tööd. Neiu oleks sellega nõus olnud, kui professor oleks kutsunud teda Julieks, aga mitte preili Beckworthiks – ja veel nii jahedal toonil! Algusest peale oli kummalgi jäänud teineteisest vale mulje. Mis saab siis, kui selgub tõde?
Edenbrooke
Marianne Daventry teeks mida iganes, et pääseda igavast Bathist ja soovimatu kosilase tähelepanuavalduste käest. Kui kaksikõde Cecily kutsub teda uhkesse maamõisasse, haarab ta võimalusest kinni. Marianne loodab, et saab talle armsas Inglise maakohas end vabalt tunda ja seda nautida, kuni õde üritab võluda Edenbrooke’i kena pärijat ja ta avastab siiski, et isegi kõige täpsemad plaanid võivad kiiva kiskuda…