Sünge fantaasialugu, kolmest omavahel tihedalt seotud jutust koosnev kogumik „Kaarnalaul“ on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud jutukogu „Raske vihm“ (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust.\n„Kaarnalaulu“ peategelaseks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Nad on põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. „Kaarnalaul“ on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni, ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.
„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist.\nDelaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.
Ajalooline ulmepõnevik viib lugeja viikingiaegsesse Tartusse ja Hõbevalge teele. Linna saabunud viiking Svenil tuleb päästa nii Norra kuningapoeg Olav kui ka Ugandi vanema tütar Piret ning selle käigus leida isiklik õnn ja lahendada mõned mõrvad. Ta peab otsima meeleheitlikult järgmist niidiotsa ja vahel tuleb appi võtta ka vahe mõõk. Kuid Sven ei jää loorberitele puhkama, sest saatus paiskab ta pikale reisile Bagdadi. Ja kui reisikaaslasteks on kaks lihaselist adrenaliinisõltlasest ärimeest, kelle käteramm ületab loomupärast taiplikkust, siis elutempo ei rauge.
Fjodor Dostojevski suurromaani keskmes on mõisnik Andrei Versilovi vallaspoeg Arkadi Dolgoruki. Kasvanud oma perest eemal, saabub nooruk Peterburi, kus Versilovi ja vürstide Sokolskite vahel on käimas suur pärandiprotsess.
Keerulised peresuhted koos teadmatuse ning nooruse naiivsuse, tulisuse ja vabaduseihaga asetavad Arkadi otse sündmuste tulipunkti. Ta sõbruneb noore vürst Sokolskiga ja hakkab elama tema kulul. Samal ajal armub Arkadi vana vürsti võluvasse tütresse, mängib edukalt ruletti ja kavatseb tagastada oma võla noorele Sokolskile. Kui too räägib talle oma kaugele läinud armusuhtest Arkadi õe Lizaga, satub nooruk piinlikku olukorda, millest asjatult otsib väljapääsu.
„Nooruk“ ilmus eesti keeles esmakordselt 1940. aastal kahes köites, kuid teosele toona antud vorm ei ole enam ajakohane. Siinse väljaande tekst on põhjalikult läbi töötatud ja originaaliga võrreldud, oluliselt on parandatud nii sisulist tõlget kui ka stiili. Kahe tõlkija tööd on ühtlustatud ja keelekasutus tänapäevastatud. Lisaväärtuse annavad prantsuskeelsete tsitaatide tõlked ja sõnaseletused, mis esmatrükis puudusid ning mis nüüd pakuvad lugemismugavust ja seni varjatuks jäänud nüansse.
Terje lahkub linnast, et viia täide oma ammune unistus: minna maale elama. Väikeses külas puutub ta kokku kireva seltskonnaga ning ootamatult kiiresti hakkavad kujunema pingelised inimsuhted. Elu vanas majas toob kummalisel viisil esile mälupildid seal ligi pool sajandit tagasi elanud perekonna saatusest, mis kaude mõjutab ka Terje elu.
„Küpsete pirnide kuma“ on romaan noore inimese eneseotsingutest ja soovist sobituda kogukonda. Autor on loonud värvika, samas usutava tegelaskujude galerii, kelle hulgast tõusevad positiivselt esile maainimesed; ka peategelasega on kerge samastuda ja temaga mõtetes kaasa minna. Lihtsaid lahendusi elus ei ole ja kuigi Terje ei taju oma loo õnnelikku lõppu, on tema arenguteel siiski edasiminekut ja õnneliku lõpu võimalus kunagi tulevikus. „Kuula iseend“ ja „leia oma tee“ mõjuvad lugedes üldmõistetavate ja vajalike meeldetuletustena, mitte klišeedena. Teose muudavad omamoodi maagiliseks selle üldine õhkkond ja poeetilised looduskirjeldused.
Monica-Linde Klemet (1984) on õppinud eesti filoloogiat ja õpetab välismaalastele eesti keelt võõrkeelena. „Küpsete pirnide kuma“ on tema esimene romaan.
New York Timesi menuki „Ja siis oli ta läinud“ autori uus leidlik põnevik ühe teismelise tüdrukukadumisest ja kambast võõrastest, kelle elud selle tagajärjel läbi põimuvad.
Owen Picki elu on kokku varisemas.
See kolmekümnendates, süütu, tädi vabas magamistoas elav mees kõrvaldatakse ajutiselt õpetajaametist, kui tema vastu esitatakse kaebusi seksuaalses väärkäitumises, mida ta ise visalt eitab. Kui ta internetist teadjamatelt abi otsib, tõmmatakse ta pahaaimamatult sundmunkade ehk soovimatult seksuaalsuheteta jäänud meeste süngetesse foorumitesse, kus ta tutvub karismaatilise, salapärase ja kurjakuulutava Bryniga.
Owenist üle tänava elab Fourside perekond, vanemateks füsioterapeudist ema Cate ja lastepsühholoogist isa Roan. Fourside perel on naaber Oweni suhtes kahtlusi. Mees tundub pisut veider ja pere teismeline tütar vannub, et ühel õhtul jälitas see teda metroojaamast koduni.
Noor Saffyre Maddox on olnud kolm aastat Roan Foursi patsient. Kui teraapia lõppenuks kuulutatakse, tunneb Saffyre end hüljatuna ja otsib teisi viise, kuidas oma terapeudiga sidet säilitada. Niisiis hakkab ta meest varjudes jälitama ja saab Roani ja ta pere kohta teada rohkemat, kui oleks soovinud. Siis, ühel valentinipäeva õhtul, kaob Saffyre Maddox jäljetult ja viimane inimene, kes teda elusalt näeb, on Owen Pick.
Elava, värvika ja käestpandamatu jutustusena, millest ei puudu hulk ootamatuid süžeepöördeid, on Jewelli uusim põnevik järjekordne „kummituslik, õhustikku loov raamat, mida jääd poole ööni lugema“ (Megan Miranda, New York Timesi menukite autor).
Ilmselt oleme kõik mingil viisil kokku puutunud ärevus- või meeleoluhäiretega, kas mõne tuttava või kolleegi kaudu või lausa ise kogenud sedalaadi tervisemuret – üle kolmandiku inimestest kannatab elu jooksul selliste häirete all.
Käesolev raamat annab lihtsa ülevaate, millised on ärevus- ja meeleoluhäired, kuidas neid enda ja teiste puhul märgata ning mida nende ilmnemise korral ette võtta. Õigeaegne ja asjatundlik abi on oluline ja saab toimetulekut suurel määral parandada. Süsteemne vaade teemale aitab selles vaimse tervise valdkonnas paremini orienteeruda, vajadusel teist toetada või ise abi otsida ja valida sobivad sammud teekonnal parema vaimse terviseni.
Dr Margus Lõokene on psühhiaater, meeleolu- ja ärevushäirete valdkonna ekspert, kel on enam kui 15 aastat kliinilise töö kogemust. Ta on ka kaugkonsultatsioonide rakendamise eestvedaja vaimse tervise häirete puhul.
Hede Kerstin Luik on inimeste hoiakute ja käitumise põhjustega tegelnud ning muudatusi toetanud ligi 20 aastat. Tal on muudatuste juhtimise magistrikraad INSEADi ärikoolist.
Margus ja Hede on kirjutanud väga hea raamatu. Kuna meeleoluhäired on kõige suurema leviku ja majandusliku mõjuga haigused tänases maailmas, siis on see raamat minu arvates ka kohustuslik kirjandus igale ärijuhile. Õigesti kasutatuna annab ettevõttele rohkem tootlust kui enamik teisi võimalikke investeeringuid. Rääkimata inimestele tehtud kingitusest parema enesetunde näol.
Jaan Pillesaar, Tarkvaraettevõtte Helmes asutaja
See tõenduspõhiseid teadmisi ja praktilist kogemust ühendav lihtsas keeles raamat võiks olla nii tervishoiuteenuse osutaja kui ka tavainimese laual. Nendest muredest vabastamine algab alati teadmisest.
Prof Eduard Maron, psühhiaater, DocuMentalCare kliiniku asutaja
Praha, 1916. Noor Milena on iseteadlik ja seiklushimuline tüdruk. Koos sõbrannadega veedab ta meelsasti aega kohvikutes, kirjandusrahva boheemlikus seltskonnas. Seal kohtab ta salapärast autorit Franz Kafkat. Ehkki kumbki seda veel ei tunnista, on esimesest pilgust selge, et neid ühendab midagi enamat kui kirjandus. Isa karmil nõudmisel on Milena aga sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta abiellub kirjanduskriitiku Ernst Pollakiga ja asub koos temaga Viini elama, kuid abielu kisub kiiva ja Milena võitleb argimuredega. Üksinduses ja vaesuses, eemal perest ja sõpradest, kirjutab ta Franz Kafkale, et paluda talt luba mõnd tema teksti tšehhi keelde tõlkida. Kirjavahetusest võrsub armastus hingesugulaste vahel …
Lugu emantsipeerunud naisest ja ajakirjanikust, kes suutis trotsida oma ajastu paineid.
Stephanie Schuster (snd 1967) õppis graafilist disaini ja illustreeris aastaid teiste autorite raamatuid, enne kui ise kirjutama hakkas. Tegutsedes nüüd ühtaegu kirjaniku, maalikunstniku ja illustraatorina, on ta oma kirjutamisviisi iseloomustamiseks öelnud, et ta mõtleb piltides, vaadates tulevast lugu kõigepealt vaimusilmas nagu filmi ning püüdes seda kõigi meeltega läbi tunnetada – alles seejärel jõuab raamat paberile.