Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Härra Malcolmi nimekiri

    Suzanne Allain

    Võta koomale, härra Darcy, uus mees on kohal!
    On üldtuntud tõde, et iga liiga ennast täis poissmees on karistuse ära teeninud … Kõrgeauline, üle mõistuse nägus, üle mõistuse heal järjel ja ehk endast õige pisut liiga heal arvamusel olev härra Malcolm otsib naist – aga mitte suvalist naist. Mees on end relvastanud nimekirjaga, mis sisaldab kõiki neid ideaalseid omadusi, mida ta oma tulevaselt kaasalt ootab. Pärast aastaid kestnud otsinguid hakkab ta kaotama lootust, et selline musternaine üldse olemas on – kuni linna saabub Selina Dalton. Selina, vaesevõitu vikaari tütar, on üliväga elevil, kui sõbranna Julia ta Londonisse külla kutsub – kuni saab teada, et talle on ette nähtud roll härra Malcolmi puudutavas kättemaksuplaanis. Nimelt on Julia mehe nimekirjast teada saanud. Selina peab nimekirja kasutades etendama ideaalset naist, et siis kosilase lootused kõige sobivamal hetkel purustada. Kuna Selina ja mehe vahel tekib silmapilk tõmme, punnib ta esialgu vastu, aga kui härra Malcolm hakkabki teda oma kättesaamatute standarditega kõrvutama, otsustab neiu, et mehele tuleks pisut nina pihta anda. Sest eks ole temalgi omad nõudmised ja kui mees neile vastata soovib, peab ta näitama, kes end selle nii hoolikalt kontrollitud fassaadi taga tegelikult varjab.

    Kuritahtlikkus

    Jørn Lier Horst

    Üks vana juhtum avatakse uuesti, kui matkaja leiab Svartskogi metsast noore neiu maised jäänused. Neiu on tapetud ja tükeldatud sarimõrvar Tom Kerri käekirja järgi. Kuid Kerr istub neljandat aastat kinni ja kõige järgi otsustades on õudse teo taga Kerri abiline, kelle meedia on nimetanud Selleks Teiseks.
    Kripos (Norra NCIS) ja Adrian Stiller valmistuvad operatsiooniks, kus Kerr peaks näitama, kuhu ta mattis veel ühe tüdruku, kelle mõrva ta äsja on üles tunnistanud. Matmispaik asub Wistingu politseipiirkonnas Eftangis ja tema vastutab kordusütluse operatsiooni käigus turvalisuse eest. Stiller on kohale kutsunud ka Wistingu tütre Line, vabakutselise fotograafi, et too operatsiooni filmiks. Operatsiooni käigus läheb miski aga kohutavalt valesti ja Wistingule langeb vastutus sarimõrvari põgenemise ja mitme politseiniku haavatasaamise eest. Tom Kerr ja See Teine on jälle vabalt tegutsemas.
    „Kuritahtlikkus“ on kolmas osa Jørn Lier Horsti menukas uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett“.

    Välisminister

    Urmas Reinsalu

    Teos annab haarava ja avameelse vaate Eesti sisepoliitika ja välispoliitika telgitagustesse muutusterikastel aastatel. Urmas Reinsalu oli Eesti välisminister 2019-2021.Ta kirjeldab sündmustes osalejana ülemaailmse koroonakriisi algust ja valitsuse tegevusi ning otsuste kujunemist eriolukorra ajal. Sel ajal sai Eesti ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks ning autor avab Eesti tegevust julgeolekunõukogus ja rahvusvahelistes kriisides. Olulise tähelepanu all on Eesti suhted Venemaaga. Teoses vaadatakse avameelselt tagasi Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsuse sünnile ning sisesuhetele valitsuses. Reinsalu on poliitik, kel on asjade kohta oma kindel arvamus, seetõttu ei jäta see raamat lugejat ükskõikseks ja võimaldab lugejal elada läbi Eesti ja maailma kaht aastat täis draamat, vastasseise ja ootamatusi. Teos annab haarava ja avameelse vaate Eesti sisepoliitika ja välispoliitika telgitagustesse muutusterikastel aastatel. Urmas Reinsalu oli Eesti välisminister 2019-2021. Ta kirjeldab sündmustes osalejana ülemaailmse koroonakriisi algust ja valitsuse tegevusi ning otsuste kujunemist eriolukorra ajal. Sel ajal sai Eesti ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks ning autor avab Eesti tegevust julgeolekunõukogus ja rahvusvahelistes kriisides. Olulise tähelepanu all on Eesti suhted Venemaaga. Teoses vaadatakse avameelselt tagasi Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsuse sünnile ning sisesuhetele valitsuses. Reinsalu on poliitik, kel on asjade kohta oma kindel arvamus, seetõttu ei jäta see raamat lugejat ükskõikseks ja võimaldab lugejal elada läbi Eesti ja maailma kaht aastat täis draamat, vastasseise ja ootamatusi.

    Seitse ust

    Агнес Раватн

    Pensionieelikust kirjandusprofessori Nina Wisløffi elus on murranguline aeg. Töö ülikoolis huvitab teda üha vähem ja tema ilus kodu läheb lammutamisele. Tema mees on väga hõivatud tervishoiunõunik ja läbisaamine küünilise arstist tütrega ei ole kõige parem.
    Ninale ja tema abikaasale kuulub ka osa paarismajast, mida nad välja üürivad. Nende üürnik Mari kaob jäljetult päev pärast seda, kui Nina ja tema tütar tal külas käivad.
    Politsei ei leia midagi kahtlast ja juhtumi uurimine lõpetatakse. Aga Nina ei saa rahu. Mis üürnikuga juhtus ja miks ta jättis maha oma poja? Ta asub juhtunut analüüsima nagu kirjandusteost. Niidipuntra lahtiharutamisel on aga tõsised tagajärjed.
    „Seitse ust” on norra kirjaniku Agnes Ravatni (snd 1983), „Linnukohtu” autori teine psühholoogiline põnevik, huumoriga vürtsitatud romaan uudishimu ohtlikkusest. „Linnukohus“ ilmus eesti keeles 2018. aastal.

    Kesköö raamatukogu

    Matt Haig

    Nii palju kurjust

    Silja Vaher

    "Inimene on tapetud. Noor naine. Metsas," suudab Laura öelda ja minestab. Tanel tõstab neiu sülle, viib tuppa ning asetab diivanile. Seejärel läheb ta kiiresti kööki, laseb klaasi külma vett ja ruttab tagasi. Tüdruku pead veidi ülespoole kergitades tõstab Tanel klaasi neiu suu juurde. Toibudes rüüpab Laura paar lonksu, vaatab mehele otsa ja ütleb uuesti: «Naine … tapetud.» … Laura nägemusest saab alguse sündmustejada, kus vahelduvad tegelased ja kahtlusalused. Ootamatud pöörded lisavad põnevust ja tõeline süüdlane selgub alles üsna raamatu lõpus. "Nii palju kurjust" on järg raamatule «Uurija».

    Viitrijaht

    Юхан Теорин

    Jarmalandi kroonikad – 2. osa
    Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku, mida nimetatakse Jarmalandiks. Neil on kannul salk sõdureid, rüütleid ja haldjaid ning ronijad Niklis ja Jöran Egg. Nüüd peavad viitrid ja inimesed võitlema tundmatus maailmas, kus puhub jäine tuul ja varjude seas varitsevad kurjad olendid …
    Tulge seiklema 14. sajandi Rootsisse. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk. „Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

    Looming

    6 2021

    Ajakiri Looming juuni 2021

    Minu robot

    Sandra Heidov

    „See on minu robot. Ma ehitasin selle ise. Tegin ise pea, keha, käed ja jalad. Minu robot on väike. Ta seisab kirjutuslaual pliiatsitopsi kõrval. Ta ei oska kõndida. Ta ei käi minuga kaasas. Ta ootab mind minu toas. Ma kutsungi teda niimoodi – robot –, sest rohkem roboteid mul ei ole. Ta ei saa kellegi teisega segi minna.”
    Selles raamatus on kaks peategelast – laps ja robot. Robot oskab õigel ajal rääkida ja õigel ajal tasa olla. Ta oskab kuulata ja nõu anda. Ta saab lapsest aru ja laps saab temast aru, ehkki robot ajab kõneldes sõnad sassi. Sellise roboti mõistmiseks on vaja just sellist last.
    Sõna „robot” kasutuselevõtust möödub 2021. aastal 101 aastat. Sõna väljamõtlejate ja esmakordsete kasutajate au kuulub tšehhi kirjanikele, vendadele Josef ja Karel Čapekile.
    Sandra Heidovi sulest on varem ilmunud raamatud „Ema, kes armastas kaua magada” ja „Lapsed ja natuke vanemad”. Tema lastejutte on avaldatud ajakirjas Täheke.

    Hiinlane

    Henning Mankell

    Ühel 2006. aasta külmal jaanuaripäeval avastab Rootsi politsei midagi tõeliselt koletut. Väikeses Hesjövalleni linnas on aset leidnud tõeline veresaun. Ainult hullumeelne suudaks nii jõhkral moel tappa kaheksateist inimest.
    Kui Helsingborgi kohtunik Birgitta Roslin juhtunu kohta loeb, taipab ta äkki midagi ootamatut. Tal on perekondlik seos mitte ainult ühe mõrvaohvriga, vaid peaaegu kõikidega neist. Kuna politsei tammub kohapeal, otsustab Birgitta Roslin ise juhtunusse selgust tuua. See viib ta rännakule ajas kaugele tagasi, 1860ndate Ameerikasse, kus hiinlastest orjatööjõud ehitab lääne- ja idaranniku vahele raudteed. Kuid jäljed viivad ka tänapäeva Hiinasse, riigi kommunistliku partei ladviku juurde. Uus supervõim vajab piiramatut ligipääsu toorainele, et saada arenenud tööstusriigiks, ja peab samal ajal lahendama miljonite rahulolematute talupoegade probleemi, kelleni üha kasvav heaolu ei jõua. Süütult ja pahaaimamatult tõmmatakse Birgitta Roslin kõrgetasemelisse poliitilisse mängu, mis seab ohtu ta elu.
    Kõrgel rahvusvahelisel tasemel põnevik viitab ohtudele, mis võivad tekkida, kui Hiinast saab taas suurvõim, samal ajal kui demokraatia küsimused on lahendamata. Raamat pakub ohtralt mõtlemisainet ka väljaspool põneviku tavapärast meelelahutuslikku süžeed.