Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antud tunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale on Libby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed, kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endale küsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida ta kuulis, oli ikka ta venna oma? Ben oli küll kohaliku väikelinna must lammas, aga kas ta tõesti oli võimeline kedagi tapma? Kas nende perekonna farmis varjatakse saladusi või petab Libby ennast, sest igatseb oma venda tagasi? Libbyle hakkab selgeks saama, et tol päeval oli kõigil ta pereliikmetel midagi varjata. Eriti aga Benil. Nüüd, kakskümmend neli aastat hiljem, on aga veelgi keerulisem tõde päevavalgele tirida. Kes ikkagi mõrvas Day-pere liikmed? Rahvusvahelise bestselleri „Kadunud“ („Gone Girl“) autori Gillian Flynni painav ja tume psühholoogiline romaan „Paha paik“ on kirjaniku teine romaan. „Kadunud“ ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.
1973. aasta jaanuariööl algas Islandi külje all Heimaey saarel ootamatu vulkaanipurse, mis mattis järgnevate päevade jooksul suure osa saarest laava ja tuha alla. Mitu aastakümmet hiljem, kui piirkonda välja kaevama hakatakse, leitakse ühe maja keldrist mitme mehe laibad – ja veel ühe mehe ilma kehata pea. Kunagise majaomaniku poeg Markús nõuab, et tal lubataks esimesena keldrisse minna. Advokaat Thóra Gudmundsdóttiri ülesandeks saab tõestada, et Markús pole sooritanud ei keldris ilmsiks tulnud võikaid kuritöid ega ole süüdi ka oma lapsepõlvesõbranna surmas. Tõde on maetud paksu tuha- ja ajakihi alla. Ýrsa Sigurðardóttir on Islandi krimikirjanduse üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid autoreid, psühholoogilise detektiivromaani vaieldamatu meister. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud tema romaanid „Kolmas märk“ ja „Kes teisele hauda kaevab“
Kui raamat „Sa oled alati kohal…“ 1994. aastal esimest korda ilmus, poleks keegi osanud ennustada, et sellest kujuneb menuk, mida müüakse kümne aasta jooksul ligi miljon eksemplari. See juba klassikaline meditatsiooni ja kohaloleku tuuma selgitav teos on kõnetanud nii neid, kes alles alustavad mediteerimist, kui ka pikaaegseid praktiseerijaid ning kõiki, keda huvitab teadlik elamine ja teadlikkus ise. Autorile oli raamatut kirjutades oluline, et meditatsiooni praktiseerimist ei mõistetaks kui mingite „nabajõllitajate, pilvedes hõljujate, müstikute või sektiliikmete“ pärusmaad. Meditatsioon on talle kõigest aktiivse tähelepanemise, oma südamehääle kuulamise ja õppimise kunst, mis võib aidata elu täielikumalt nautida ning leida tervemõistuslik ja harmooniline tee iseendani. Jon Kabat-Zinn on teadlane, kirjanik ja meditatsiooniõpetaja. Ta on Massachusettsi ülikooli meditsiinikooli emeriitprofessor. Tema teedrajavad uurimused kroonilise valu või stressist tingitud tervisehäirete leevendamisest meditatsiooni abil on pälvinud mitmeid auhindu ning aidanud kaasa meditatsioonitehnikate kaasamisele meditsiinis ja psühholoogias. Neid tehnikaid rakendatakse laialdaselt nii koolides, vanglates kui ka professionaalses spordis
Ursula Le Guini praeguseks juba klassikaks saanud triloogia, mis on sobiv ja väga soovitav lugemiseks igas vanuses inimestele. Tegelikult on kõigi kolme raamatu puhul tegemist täiskasvanuks saamise looga ning esimeses raamatus toimub osa tegevust ka võlurite koolis, mis oli olemas juba ammu enne Sigatüüka kooli sündi. Esimeses raamatus jõuabki suurte võlurieeldustega poiss Ged võlurite kooli ning esimesed ja väga ohtlikud vaenlased, kellega tal tuleb võidelda, on tema enda uhkus, edevus ja kõrkus. Alles nendest võitu saanuna ja alandlikkust õppinuna võib ta seista vastamisi pimedusega. Teise raamatu kangelanna Tenar on aga elanud suurema osa oma elust just nimelt pimeduses Atuani haudade preestrinnana ning kui nendesse haudadesse satub juba kuulus võlur Ged, tuleb tüdrukul valida pimeduse ja valguse vahel. Kolmandas raamatus asub Ged teele, et tuua maailma tagasi surm ja koos sellega ka elu. Tema kaaslaseks on prints Arren ning jällegi pole nende teekond kerge.Le Guini targad ja ilusad raamatud on mitmekihilised ja poeetilised ning neist leiab midagi uut ka mitmendat korda lugedes.
Kuukalender on võti õige ajahetke tabamiseks. See on kalender, kus on andmed kuu faaside ja kuu asukoha kohta astroloogilistes tähtkujudes. Noppige raamatu kõikide tegevuste hulgast välja mõni teile huvipakkuv ning vaadake siis raamatu lõpus asuvast kuukalendrist järele, millal on selle sooritamiseks kõige soodsam aeg. Need teadmised võivad aidata teid nii kodus, aias, tööl kui reisil, nii suurte kui ka väikeste ettevõtmiste juures. Isegi siis, kui teid huvitab lähemalt ainult üks tegevus või kui katsetate kuureegleid esialgu ainult uudishimust. Raamatust saab informatsiooni mitmesuguste teemade kohta, nagu kaalu langetamine kuukalendri abil, operatsioonide ajastamine või kuutsüklitega kooskõlas aiapidamine, kuuvõimlemine, halbadest harjumustest vabanemine, biorütmid jne. Autorid on aastate jooksul müünud ühtekokku üle 14 miljoni kuukalendri ja raamatu, nende raamatuid on tõlgitud 22 keelde.
Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab lugeja tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele üpris detailselt jälgida. Esimeses raamatus „Mina, Katariina“ on tegemist veel oma võimupiire kobava, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega, kes salamisi loodab kunagi võimu juurde saada ning lubab endale, et siis parandab ta kindlasti vaesuses ja vaimupimeduses vaevleva rahva olukorda. Teises raamatus näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab, samas kui noorpõlve romantilised lootused pärisorjust kaotada või hariduse võimalusi oluliselt parandada purunevad või on tulemused oodatust tagasihoidlikumad. Mitmed ühiskondlikud vapustused – Pugatšovi ülestõus, suur katk Moskvas, veresaunad sõjas türklastega – kalestavad Katariinat ja valgustatud monarhi kõrval, keda ülistasid Voltaire, Diderot ja Friedrich Melchior Grimm, on keisrinnas aastatega üha rohkem kõrki ja egoistlikku isevalitsejat. Kuid Hirvisaari jätab oma kangelannale alles ka inimlikuma poole, kujutades teda kõhkleva naise, pettunud ema ja armastava vanaemana ning suhtudes delikaatselt tema kurikuulsatesse armulugudesse. Lugeja kohtub naisega, kes oma vastuolulisusest hoolimata on sümpaatne ja kellest raamatu sulgemise järel on raske lahkuda. Ja veel: praeguste sündmuste taustal on romaani vahendusel eriti huvitav jälgida Krimmi vallutamise käiku, kogu Vene impeeriumi piiride nihutamise verist saagat, kus peaosi mängisid keisrinna kauaaegne favoriit Grigori Potjomkin ja kindral Aleksandr Suvorov. Ning eesti lugeja elab kindlasti kaasa Katariina II külaskäikudele meie kandis.
14. juuli 1099. Ristisõdijad piiravad Jeruusalemma, linn on langemas. Linnarahvas, rahumeelselt kõrvuti elavad kristlased, juudid ja moslemid, kes valmistuvad võitluseks ülekaaluka vaenlase vastu, kogunevad linnaväljakule kuulama kummalist kreeklast, keda hüütakse Koptiks. Suure lahingu eelõhtul ootavad mehed ja naised küllap juhatust selle kohta, kuidas vaenlasele vastu panna. Kopt aga kõneleb neile elust ja inimese kohast siin ilmas, nõrkusest ja tugevusest, armastusest ja sõprusest, truudusest ja valikutest. Mis jääb järele, kui kõik on hävitatud? Ka nüüd, palju sajandeid hiljem, peavad targa mehe vastustes peituvad inimlikud väärtused endiselt paika. Paulo Coelho „Accra käsikiri“ paneb meid mõtlema selle üle, kes me oleme, mida kardame ja mida tulevikult ootame. 168 lk
Felix Francis jätkab ratsaspordiga seotud põnevike sarja ja teeb seda suurepäraselt. Mark Shillingford on spordikommentaator ning ta kommenteerib ratsvõistlust, kus osaleb ka tema kaksikõde Clare. Markile tundub, et selles sõidus polnud kõik päris puhas ning ta püüab sellest Clare’iga kõnelda. Paraku ei saa ta sellest jutuajamisest palju targemaks ning kui peagi järgneb tragöödia, otsustab Mark asja uurimise enda kätte võtta.
“Tallinna ajalugu” on esimene katse võtta ühtede kaante vahel kokku Tallinna pikk ajalugu selle algusest tänapäevani. Raamatu on kirjutanud kaks saksa ajaloolast: Karsten Brüggemann, Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas, ja Ralph Tuchtenhagen, Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis. Teos ilmus saksa keeles 2011. aastal, eestikeelne väljaanne ilmub täpsustatud ja täiendatud kujul. Pöörates tähelepanu nii Tallinna ajaloo poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka kultuurilistele tahkudele, esitab raamat tervikliku üldkäsitluse, mis ulatub tulevase hansalinna esiajaloost kuni praeguse Eesti Vabariigi pealinna lähiajalooni. Teos on jaotatud neljaks mahukaks peatükiks, mida täiendavad kronoloogia, bibliograafia, koha- ja isikunimede register. Kõige enam tähelepanu on pööratud Tallinna saatusele 20. sajandil, mis hõlmab ligemale kolmandiku üldmahust. Raamatu keskaega ja varauusaega käsitlevad peatükid (I ja II) on kirjutanud prof Tuchtenhagen, uusajale ja lähiajaloole pühendatud peatükid (III ja IV) prof Brüggemann.
Romaani „Pereäri“ järjes jätkuvad Bostoni majandusajakirjaniku Miriam Becksteini seiklused. Eelmises romaanis avastas Miriam oma paralleelmaailmas elavad sugulased ja nendega kaasa tulnud kohustused ja tiitlid. Miriam (äsjaleitud perekonnale leedi Helge) asub äsja avastatud merkantilistlikus pseudoviktoriaanlikus paralleelmaailmas kasutama moodsaid äripraktikaid ja teadussaavutusi, et oma eesmärkideni jõuda, püüdes samal ajal ka lihtsalt elus püsida. Charles Stross, 2013. aasta Tallinna kirjandusfestivali HeadRead üks külalisi, on üks parimaid ja tuntumaid 21. sajandi ulmekirjanikke.