Контркультура
Различные книги в жанре КонтркультураKaarnalaul
Sünge fantaasialugu, kolmest omavahel tihedalt seotud jutust koosnev kogumik „Kaarnalaul“ on Manfred Kalmsteni teine raamat palju tunnustust kogunud jutukogu „Raske vihm“ (2020) järel. 2012. aastal oma esimesed lühilood avaldanud kirjamees on viimase nelja aasta jooksul võitnud oma juttude ja jutustustega kolm korda Eesti ulmeauhinna Stalker, mis on kindlaim märk lugejate soosingust.\n„Kaarnalaulu“ peategelaseks on salakaubavedaja Haldemar ja tema nooruke protežee Gail, tütarlaps, keda kutsutakse Kaarnaks. Nad on põgenikud uhkest ja võimukast, ent üleöö dramaatiliselt hävinenud Aekadionist, ning samas ka viimane lootus selle taastamiseks. Nende omavahelised suhted ja neid kujundanud minevik selles kummaliselt moodsas fantaasiamaailmas, kus suitsetatakse sigarette ja kantakse päikeseprille, on aga enam kui keerulised. „Kaarnalaul“ on traagiline lugu ambitsioonidest, mis viivad ühe maailma hävinguni, ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta.
Draakoni silmad
„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist.\nDelaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jaluleseadmiseks.
Viiking Sveni seiklused Tartos ja reis Bagdadi
Ajalooline ulmepõnevik viib lugeja viikingiaegsesse Tartusse ja Hõbevalge teele. Linna saabunud viiking Svenil tuleb päästa nii Norra kuningapoeg Olav kui ka Ugandi vanema tütar Piret ning selle käigus leida isiklik õnn ja lahendada mõned mõrvad. Ta peab otsima meeleheitlikult järgmist niidiotsa ja vahel tuleb appi võtta ka vahe mõõk. Kuid Sven ei jää loorberitele puhkama, sest saatus paiskab ta pikale reisile Bagdadi. Ja kui reisikaaslasteks on kaks lihaselist adrenaliinisõltlasest ärimeest, kelle käteramm ületab loomupärast taiplikkust, siis elutempo ei rauge.
Nooruk
Fjodor Dostojevski suurromaani keskmes on mõisnik Andrei Versilovi vallaspoeg Arkadi Dolgoruki. Kasvanud oma perest eemal, saabub nooruk Peterburi, kus Versilovi ja vürstide Sokolskite vahel on käimas suur pärandiprotsess.
Keerulised peresuhted koos teadmatuse ning nooruse naiivsuse, tulisuse ja vabaduseihaga asetavad Arkadi otse sündmuste tulipunkti. Ta sõbruneb noore vürst Sokolskiga ja hakkab elama tema kulul. Samal ajal armub Arkadi vana vürsti võluvasse tütresse, mängib edukalt ruletti ja kavatseb tagastada oma võla noorele Sokolskile. Kui too räägib talle oma kaugele läinud armusuhtest Arkadi õe Lizaga, satub nooruk piinlikku olukorda, millest asjatult otsib väljapääsu.
„Nooruk“ ilmus eesti keeles esmakordselt 1940. aastal kahes köites, kuid teosele toona antud vorm ei ole enam ajakohane. Siinse väljaande tekst on põhjalikult läbi töötatud ja originaaliga võrreldud, oluliselt on parandatud nii sisulist tõlget kui ka stiili. Kahe tõlkija tööd on ühtlustatud ja keelekasutus tänapäevastatud. Lisaväärtuse annavad prantsuskeelsete tsitaatide tõlked ja sõnaseletused, mis esmatrükis puudusid ning mis nüüd pakuvad lugemismugavust ja seni varjatuks jäänud nüansse.
Küpsete pirnide kuma
Terje lahkub linnast, et viia täide oma ammune unistus: minna maale elama. Väikeses külas puutub ta kokku kireva seltskonnaga ning ootamatult kiiresti hakkavad kujunema pingelised inimsuhted. Elu vanas majas toob kummalisel viisil esile mälupildid seal ligi pool sajandit tagasi elanud perekonna saatusest, mis kaude mõjutab ka Terje elu.
„Küpsete pirnide kuma“ on romaan noore inimese eneseotsingutest ja soovist sobituda kogukonda. Autor on loonud värvika, samas usutava tegelaskujude galerii, kelle hulgast tõusevad positiivselt esile maainimesed; ka peategelasega on kerge samastuda ja temaga mõtetes kaasa minna. Lihtsaid lahendusi elus ei ole ja kuigi Terje ei taju oma loo õnnelikku lõppu, on tema arenguteel siiski edasiminekut ja õnneliku lõpu võimalus kunagi tulevikus. „Kuula iseend“ ja „leia oma tee“ mõjuvad lugedes üldmõistetavate ja vajalike meeldetuletustena, mitte klišeedena. Teose muudavad omamoodi maagiliseks selle üldine õhkkond ja poeetilised looduskirjeldused.
Monica-Linde Klemet (1984) on õppinud eesti filoloogiat ja õpetab välismaalastele eesti keelt võõrkeelena. „Küpsete pirnide kuma“ on tema esimene romaan.
Nähtamatu tüdruk
New York Timesi menuki „Ja siis oli ta läinud“ autori uus leidlik põnevik ühe teismelise tüdrukukadumisest ja kambast võõrastest, kelle elud selle tagajärjel läbi põimuvad.
Owen Picki elu on kokku varisemas.
See kolmekümnendates, süütu, tädi vabas magamistoas elav mees kõrvaldatakse ajutiselt õpetajaametist, kui tema vastu esitatakse kaebusi seksuaalses väärkäitumises, mida ta ise visalt eitab. Kui ta internetist teadjamatelt abi otsib, tõmmatakse ta pahaaimamatult sundmunkade ehk soovimatult seksuaalsuheteta jäänud meeste süngetesse foorumitesse, kus ta tutvub karismaatilise, salapärase ja kurjakuulutava Bryniga.
Owenist üle tänava elab Fourside perekond, vanemateks füsioterapeudist ema Cate ja lastepsühholoogist isa Roan. Fourside perel on naaber Oweni suhtes kahtlusi. Mees tundub pisut veider ja pere teismeline tütar vannub, et ühel õhtul jälitas see teda metroojaamast koduni.
Noor Saffyre Maddox on olnud kolm aastat Roan Foursi patsient. Kui teraapia lõppenuks kuulutatakse, tunneb Saffyre end hüljatuna ja otsib teisi viise, kuidas oma terapeudiga sidet säilitada. Niisiis hakkab ta meest varjudes jälitama ja saab Roani ja ta pere kohta teada rohkemat, kui oleks soovinud. Siis, ühel valentinipäeva õhtul, kaob Saffyre Maddox jäljetult ja viimane inimene, kes teda elusalt näeb, on Owen Pick.
Elava, värvika ja käestpandamatu jutustusena, millest ei puudu hulk ootamatuid süžeepöördeid, on Jewelli uusim põnevik järjekordne „kummituslik, õhustikku loov raamat, mida jääd poole ööni lugema“ (Megan Miranda, New York Timesi menukite autor).
