Eeva Park (snd 1950) jagab oma mälestusi kirjanikest, kellega ta on kohtunud, suhelnud ja lähedaseks saanud. Puutunud luuletajate, kirjanike ja tõlkijatega kokku juba varasest lapsepõlvest, on tal meeles vahetuid mälestusi eri põlvkondade esindajatest, keda nüüd ajas tagasi vaadates näib lahutavat terve igavik. Raamatust aimub ka põhjus, mis sellise mulje tekitab. Mõnusalt vahendatud ja helgena mõjuvatesse lugudesse lõikub taustalt Eesti 20. sajandi loomeinimeste saatus, ajaloo vapustuste ja 1950. aastate ideoloogilise tagakiusamise mõju. Loeb Külli Palmsaar.