Ma elan maailmas, kuspole maagiat ega imesid. Kohas, kus pole selgeltnägijaid ega kujumuutjaid,ingleid ega üliinimlikke poisse, kes sind päästma tuleksid. Kohas, kus inimesedsurevad, muusika laguneb ja asjad on nõmedad. Reaalsuse raskus surub mind niikõvasti vastu maad, et mõnikord panen imeks, kuidas ma üldse veel jalgu tõstaja kõndida suudan. NastjaKašnikov oli imelaps, kellele ennustati pianistina suurt tulevikku. Nüüd on talkõigest kaks soovi: lõpetada keskkool, ilma et keegi saaks teada temaminevikust, ja panna poiss, kes röövis temalt kõik – ta identiteedi, vaimu,elutahte –, oma teo eest maksma. JoshBennetti lugu pole kellelegi saladus: kõik talle kallid inimesed on tema elustlahkunud – seitsmeteistkümnesena pole talle enam kedagi jäänud. Nüüd tahab tavaid, et ta rahule jäetaks, ja seda ka tehakse, sest kui su nimi on surmasünonüümiks, eelistavad inimesed eemale hoida. Kõikpeale Nastja, sest see salapärane tüdruk ilmub järjepidevalt kohale ega lahku,kuni on tervenisti Joshi ellu imbunud. Aga mida rohkem poiss teda tundma õpib,seda mõistatuslikumaks muutub tüdruk. Sedamööda, kuidas nende suhe areneb javastuseta küsimused kuhjuvad, hakkab Josh pead murdma, kas ta saab üldse kunagiteada saladused, mida tüdruk varjab – või kas ta neid teada tahabki. Paljudeauhindadega pärjatud „Vaikuse meri” on sisukas, pinev ja hiilgavalt läbimõeldud lugu, mis räägib üksildasest poisist, emotsionaalselt haprast tüdrukustja teise võimaluse imest. Katja Millay kasvas üles Floridasning omandas kraadi New Yorgi ülikooli Tischi kunstikolledžis filmi jatelesaadete erialal. Ta on töötanud teleprodutsendina ning filmiuuringute jastsenaristitöö õppejõuna. Praegu elab ta koos oma perega Floridas. „Vaikusemeri” on tema esimene raamat.