Sa oled selleks sündinud. Chani Nicholas

raamatu „Uus astroloogia” (The New Astrology), mille isa mulle ostis. Sellest sai minu piibel. Ma olin laps, kes janunes tarkuse ja juhatuse järele ning astroloogiast sai otsekohe minu suurim kinnismõte, kuid selleks, et ma seda viimaks ometi oma teeks hakkaksin pidama, läks veel kümneid aastaid.

      Minu elus toimus kõik hiljem kui teistel. Kohe palju, palju hiljem. Astroloogid hoiatasid mind, et kui Saturn on sellises asendis nagu minu sünnikaardil, võibki see nii olla, aga selle tegelikust tähendusest on raske aru saada, kui kuuled sellist uudist noores eas. Minus oli kuhjaga tegutsemistahet, aga ainukesed kohad, kuhu oskasin seda suunata, olid psühhoteraapia, Anita reiki õpitoad, spirituaalsed rituaalid, eneseabiraamatud, jaatused, meditatsioonid, Oprah' vestlussaate vaatamine ja astroloogia. Suurema osa kahekümnendatest eluaastatest veetsin tervenduskunstide kaitsvas inkubaatoris. Raha teenisin kohaliku kogukonna heaks töötades, astroloogiliste nõustamiste ja reikitundide andmisega, päris tihti töötasin ettekandjana, baaridaamina, koristajana, asendasin teisi ja tegin kõike muud, et arved makstud oleksid. Kuigi teadsin, et astroloogiliste kaartide koostamisega võiks raha teenida, ei tundnud ma end selleks emotsionaalselt, psühholoogiliselt ega ka isiksusena piisavalt tugevana. Ainult kaartide koostamisega tegelemine ei ole mind kunagi täielikult rahuldanud. Ehkki inimeste kaartide lugemine on suur au, olen alati teadnud, et tahan jõuda laiema publikuni kui lihtsalt üks ühele töötades. Enne sotsiaalmeedia võidukäiku olid suured auditooriumid avatud, aga ainult vähestele valitutele. Oma firma selle praegusel kujul ei tulnud kahekümneaastasena kõne allagi. Mõnikord saavutavad inimesed kõrgvormi elu hilisemas etapis sellepärast, et maailm peab nendega samale joonele jõudma.

      Tõsi on see, et ma olen end suurema osa oma tööelust pidetuna tundnud. Kolmekümnendate eluaastate alguses olid mu tööpäevad pikad, ma õpetasin joogat igasuguse taustaga ja eri olukordades olevatele inimestele – kuulsustele, vähipatsientidele, kodututele ning suures vanglasüsteemis viibijatele. Mu töö kuulus tervendamise valdkonda, aga ma ei tundnud ikkagi rahuldust. Ma ei elanud oma elueesmärgi kohaselt ning see painas mind. Ma ei tahtnud olla mutrike joogatööstuse masinavärgis. Ma ei tahtnud õpetada spirituaalset ja füüsilist ainet, mis polnud pärit minu enda kultuurist. Ma ei tahtnud olla üks järjekordne valge naine, kes proovib India spirituaalsust kohandada teise kultuuriruumi tavadega. Ma muudkui otsisin ja otsisin, mida teha. Ma vingusin. Ma olin kibestunud, et miski pole minu jaoks lihtne.

      Kogu selle aja jooksul nägin ma pidevalt unes planeete. Ma rääkisin astroloogiast psühholoogile, ja kui ma seda tegin, sõnas tema: „Tead, iga kord, kui sa astroloogiast räägid, lööb su nägu särama, ruum täitub energiaga, sa ärkad justkui üleni ellu.” Vaatasin talle tuhmi pilguga otsa, mind oli ära tüüdanud, et ta ei suuda minu kriisist aru saada.

      Ma olin elus sügavalt pettunud, täiesti rahatu ja ega ma nooremaks ka ei muutunud. Nii ma siis tegin seda, mida teevad kõik kolmekümnendate eluaastate keskpaigas olevad inimesed, kes ei suuda välja mõelda, mida järgmiseks ette võtta.

      Ma läksin tagasi kooli.

      Ma omandasin bakalaureusekraadi San Franciscos asuvas California integraalsete uuringute instituudis (ingl California Institute of Integral Studies), kus rida hoolivaid, kaastundlikke ja andekaid õpetajaid aitasid uuesti ellu äratada minu sees peitunud vajaduse osaleda sotsiaalse õigluse heaks tehtavas töös ning mu tarviduse ja armastuse kirjutamise vastu. Samal ajal muutis sotsiaalmeedia meie omavahelise suhtlemise viisi ning selle tõttu hakkasin ka mina astroloogiaga tegelema uuel moel.

      Ma ei tahtnud olla astroloog: minu meelest ei olnud see „õige” amet. Ma tahtsin olla keegi, kellest lugu peetakse. Pärast üleskasvamist linnas, mis oli otsast otsani täis teesklust ja elu eest põgenemist, tahtsin midagi, mis aitaks mul kahe jalaga maa peal püsida ja oleks tõeline, inimeste jaoks praktilise väärtusega. Mil moel saaks astroloogia mulle kõike seda anda?

      Planeetidel oli mõni mõte varuks. Nad külastasid endiselt minu unenägusid, nagu nad ikka olid teinud, aga nüüd muutusid nad järjest valjuhäälsemaks ja käskivamaks ning ma ärkasin nende pärast sageli keset ööd hirmunult üles. Paistis, et ainuke tee nende vaigistamiseks oli neile järele anda. Mul olid varuks minu blogi ja mu esimesed kohmakad ja segased horoskoobid ning ma hakkasin kirjutama – mitte sellepärast, et kellelegi võiks mu astro-poliitiline eneseabiteenus meeldida (tegelikult olin kindel, et inimesed hakkavad seda vihkama), vaid sellepärast, et mulle tundus, et kui ma ei suuna edasi kõike, mis minu sees tärkab, pöördub see mu enda vastu.

      Kulus veel mitu aastat, mis olid täis eneses kahtlemist ning ebaõnnestunud katseid leida mõtestatud töökohta mõnel muul alal. Langesin välja kolmest magistriprogrammist, enne kui otsustasin kogu hingest asjale pühenduda. Ma olin end ära kurnanud. Olin proovinud kõike mõeldavat. Ma pöördusin ikka ja jälle tagasi selle juurde, mida mu psühholoog ja teised olid mulle varem rääkinud. Energia on sinna suunatud. Astroloogiast rääkides ärkasin ma ellu. Kui olin noorem, oli lihtne seda eirata, aga vanemaks saades mõistsin, kui haruldane see tegelikult on. Kui suundume asjade poole, mis täidavad meid sihikindluse, energia ja entusiasmiga, tuleb kõike seda meie ellu järjest rohkem.

      Horoskoopide kirjutamine sidus mind tihedamalt välise maailma külge. Ma olin ikka veel vallaline, perekonnal polnud mu elus erilist tähtsust ja enamikul päevadest tundsin end piinavalt üksildasena, aga kirjutamise ajal valdas mind tunne (nii toona kui ka praegu), nagu oleks mul käsil armulugu. Ma uuristasin hoolega endale kohta selles maailmas ja tajusin, et algamas on miski, mida olen kogu elu otsinud. Kui olin paar aastat horoskoope kirjutanud, hakkasin koos Demetra George'iga klassikalist astroloogiat õppima, ning selle käigus sain aru, et astroloogia, rituaalid ja inimestega töötamine nii, nagu minul plaanis oli, seisis mu sünnikaardil selgelt kirjas. See oli päevselge. Ning ootas seal märkamist, omaks võtmist ja selle järgi elamist. Varsti pärast seda kohtusin naisega, kellest sai minu abikaasa ning kõik minu elu tükid hakkasid kiiresti õigetele kohtadele asetuma.

      Astroloogia aitas mul oma mineviku, oleviku ja tuleviku võimalustega leppida täielikumalt ja suurema kindlusega kui miski muu. Pakun teile selle raamatu lootuses, et see aitaks teil selgelt näha teie kõige sügavamaid ihasid ja unistusi ning kutsun teid võtma endale vastutust nende elluviimise eest.

      I TEIE SÜNNIKAART

      TEIE VÕIMETE KONDIKAVA

      Teie sünnikaart on ülesvõte taevast hetkel, mil tegite esimese hingetõmbe, ja märgib teie saabumist maa peale. See on taevalik joonis, kui lubate seda nii nimetada, mis peidab endas võtit eesmärgistatud elu elamise juurde. Tavaastroloogia on keskendunud peamiselt ühele astroloogilise tähestiku osale: teie päikesemärgile. Päike võis ju teie sündimise hetkel Amburi tähemärgis olla, kuid see on ainult üks väike osa sellest, mis taevas toimus. Teie sünnikaardil on esindatud kõik planeedid ja tähemärgid. Astroloogia sümboliseerib elu terviklikkust ja nagu me ei saa põgeneda elu eest, ei saa me põgeneda ka ühegi selle aspekti eest. Te ei ole pelgalt Neitsi või Kaksikud või Kaalud, te olete ajahetk. Kõikidel tähemärkidel, planeetidel ja punktidel on osa selles, kes te olete, kuidas maailmas ringi liigute ja mida siia tegema tulite.

      See muster, mille järgi taevakehad teie esimese hingetõmbe tegemise ajal joondusid, on teie hinge kosmiline jäljend, teie praeguse eluaja ja selles liikumise maakaart. Kas annab teie kaardile esileküündiva tooni Marss – keerutades üles teie sees peituvaid vasturääkivusi ja julgeid tegusid – või valvab teie elutee suuna üle Jupiter, kes julgustab avama uksi optimismi ja suuremeelsuse abiga –, igal juhul olete teie ise, nagu ka kõik teised maa peal, taevase tähendusrikkuse amulett.

      Sünnikaardil olevate planeetide asukohad avaldavad teie elu iseloomu, ilma sellele ühtegi hinnangut andmata. Teie astroloogiline taust on teie elu neutraalne peegeldus, te nagu vaataksite peeglisse. Ainult see, kes peegelpilti vaatab, saab seda arvustada, peegel lihtsalt avaldab seda, mis on olemas. Astroloogia tuletab meile meelde, et me oleme põhjusega just need, kes olema peame. Meil on eesmärk, mille peame ellu viima, kui tahame tunda vähimatki rahuldust.

      KOLM