Poolpäris. Margaret Kalm

ega liigutanud. Näis, nagu ta poleks isegi hinganud.

      „Claire, kuidas sa koju tagasi said?“ küsis uurija. Claire tõstis norus pea aeglaselt ülespoole, tema silmad läksid suuremaks ning pilk erksamaks.

      „Kõnnin perroonile. Ootan täpselt kuus minutit, 38 sekundit, 79 murdosasekundit ja kaks nanosekundit kell 10.07 saabuvat rongi, mis hilineb jaama ühe minuti, 17 sekundit, 98 murdosasekundit ja 11 nanosekundit.“

      „Oota nüüd, mis sekundid? Miks nii täpselt … ma ei saa midagi aru,“ küsis vanemuurija.

„Tsiteerin XIII kaalude ja mõõtude peakonverentsi: „Sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub 133Cs (tseesium-133) aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnke­perioodiga.“1 Defineerimise aastaks loetakse 1967,“ selgitas Claire sekundi olemust.

      „Hea küll, hea küll, räägi parem, mis pärast rongi saabumist juhtus,“ uuris noorem politseinik.

      Claire jätkas: „Valin teise vaguni, uksest vasakult lugema hakates kolmanda rea ning kõige aknapoolsema istme – seal on kõige vähem inimesi, kes mind häiriksid.“

      Vanemuurija sekkus Claire’i jutustusse: „Miks sa enda jutus olevikku kasutad? Sa ju räägid sellest, mis on juba olnud.“

      Silmi pilgutamata keeras Claire pea küsija poole: „Ma räägin tulevikust.“

      Annabel jõudis teetassidega elutoa laua juurde. „Kohe toon suhkru ka.“

      „Jätka palun,“ sõnas nooremuurija Claire’ile.

      „Rong jõuab lõpp-peatusesse ning ma astun välja samast uksest, millest sisenesin. Edasi kõnnin juhiste abil koju,“ lisas Claire.

      „Juhiste abil? Nii et keegi käskis sul nii toimida. Kes?“ uuris vanem politseinik.

      Claire’i pea vajus allapoole tagasi: „Ma ei mäleta.“

      Annabel jõudis suhkruga kohale ja istus tütre kõrvale.

      „Äkki sa tuletaksid meelde?“ soovitas uurija. Järgnes vaikus.

      Rudolf, kes seni oli dialoogi vaikides kõrvalt jälginud, sekkus nüüd vestlusesse: „Täpselt selline ongi ta kohtumisest saadik olnud, kui me midagi küsida oleme üritanud. Vastab, et ta ei mäleta, või on lihtsalt vait.“

      Vanemuurija võttis suure lonksu teed.

      „Ettevaatust! Tee on kuum,“ hoiatas Annabel teda, kuid natuke liiga hilja. Näoilmest oli aru saada, et mehe suu sai veidi kõrvetada.

      „Vaadake, härra Gelling. Meie oleme uurijad, mitte hullumaja­arstid. Claire vajab spetsialistide abi. Meie töö on juurdlust jätkata ja kuna preili Gelling on nüüd välja ilmunud, saamegi sellega alustada. Kuni Claire’i mälu ja vaimne tervis taastunud pole, ei saa te meilt siiski erilisi edusamme loota.“

      Uurijahärrad suundusid välisukse poole. Üks meestest lisas: „Helistage, kui preili Gelling on valmis meid uuesti vastu võtma, senikauaks aitäh maitsva tee eest ja kohtumiseni.“

      Uurijad lahkusid ning Rudolf hakkas närviliselt edasi-tagasi kõndima.

      „Millele sa mõtled?“ küsis Annabel.

      „Neil on õigus. Claire vajab ühe hea psühhiaatri abi. Teisiti me temalt infot välja ei pinni.“

      1 Vikipeedia 2019. Sekund (10. mai 2019). https://et.wikipedia.org/wiki/Sekund – Toim.