Inimkeha. Kasutusjuhend asukale. Bill Bryson

      Inimkeha

      Kasutusjuhend asukatele

      Bill Bryson

      Tõlkinud Piret Lemetti

      Originaal:

      Bill Bryson

      The Body: A Guide for Occupants

      Doubleday

      Keeletoimetaja Mari Tuuling

      Esikaanel on kasutatud Neil Goweri joonistust

      Kaane kujundanud Richard Ogle / TW

      Kujundanud Anu Ristmets

      2. trükk

      Copyright © Bill Bryson 2019

      First published in Great Britain in 2019 by Doubleday, an imprint of Transworld Publishers

      Autoriõigus tõlkele: Piret Lemetti ja OÜ Eesti Raamat, 2019

      Tekstis on kasutatud Georg Meri, Juhan Lohki, Ülo Pootsi, Lia Rajandi, Marta Sillaotsa ja Tiiu Viirese tõlkeid.

      ISBN 978-9949-091-37-9 (köites)

      ISBN 978-9949-683-78-9 (epub)

      E-raamat OÜ Flagella

      www.eestiraamat.ee

      www.facebook.com/Eesti Raamat

      Lottiele.

      Tere tulemast sullegi.

      1

      KUIDAS LUUA INIMEST

      „Kui sarnane jumalale!“

      William Shakespeare, „Hamlet“

      Mulle meenub ammustest aegadest, mil ma alles Ameerikas põhikooli­õpilane olin, kuidas bioloogiaõpetaja meile rääkis, et kõik inimkeha ehitamiseks vajalikud kemikaalid saaks rauakaupade poest kätte umbes viie dollari eest. Täpset numbrit ma ei mäleta, see võis vabalt olla ka 2.97 või 13.50, aga igatahes oli see isegi 1960ndate vääringus kohuta­valt väike summa ja ma mäletan siiani hämmingut, mida tekitas teadasaamine, et minusuguse lodeva ja vinnilise asjapulga saaks valmis meisterdada sisuliselt kommiraha eest.

      See erakordselt kainestav ilmutus on mind saatnud kõik need aastad. Vastuseta on jäänud vaid üks küsimus: kas see vastab tõele? Kas me oleme tõepoolest nii vähe väärt?

      Paljud asjatundjad (suure tõenäosusega tuleks neid kirjeldada kui reaal­ainete tudengeid, kes pole endale reede õhtuks kohtingukaaslast leidnud) on korduvalt üritanud, enamasti lihtsalt oma lõbuks, välja arvutada, kui palju läheksid maksma inimese valmis meisterdamiseks vajalikud materjalid. Kõige värskema, arvestatavama ja põhjalikuma katse läbiviijaks võib ilmselt pidada Briti Kuninglikku Keemiaühingut; see hõlmab 2013. aastal Cambridge’i reaalainete päeva programmi raames tehtud arvutusi, mille eesmärgiks oli teada saada, kui palju läheksid maksma kõik näitleja Benedict Cumberbatchi (Cumberbatch oli tol aastal ürituse juht ja vastas oma näitajate poolest igati keskmisele inimesele) valmistamiseks vajalikud elemendid.

      BKK arvutuste kohaselt läheb inimolendi meisterdamiseks kokku vaja viitkümmend üheksat elementi. Neist kuus – süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, kaltsium ja fosfor – moodustavad 99,1 protsenti meie koosti­sest, aga ülejäänud osa pakub üllatusi. Kes oleks osanud arvata, et me pole terviklikud ilma terakese molübdeeni või vanaadiumi, mangaani, tina ja vaseta? Tuleb öelda, et meie vajadused mõne nimetatud aine järele on erakordselt tagasihoidlikud ja neid saab mõõta miljondiku või koguni miljardikuna. Näiteks koobaltit kulub kõigi muude ainete iga 999 999 999 ja poole aatomi kohta vaid kakskümmend ja kroomi kolmkümmend aatomit.

      Kõikide inimeste põhikomponent on hapnik, mis täidab 61 protsenti olemasolevast ruumist. Võib tunduda pisut ebaloomulikuna, et ligemale kaks kolmandikku meist koosneb lõhnatust gaasist. Me pole õhupallina kerged ega põrka ringi vaid seetõttu, et hapnik on suuremas osas seotud vesinikuga (mis omakorda moodustab kümme protsenti inimkehast), tekitades niimoodi vee – ja vesi on üllatavalt raske, nagu teavad kõik, kes on kunagi proovinud lastebasseini teise kohta nihutada või pidanud väga märgi riideid kandes ringi kõndima. Eks ta pisut paradoksaalne ole, et kaks looduses esinevat kõige kergemat ainet, hapnik ja vesinik, moodustavad ühinedes ühe kõige raskematest, aga selline see loodus juba kord on. Ühtlasi on hapnik ja vesinik kaks keha kõige odavamat koostisosa. Kogu see hapnik läheks maksma umbes 8 naela ja 90 penni ja vesinik veidi enam kui 16 naela (eeldusel, et oleme Benedict Cumberbatchiga umbes ühte mõõtu). Lämmastik (seda elementi on kehas umbes 2,6 protsenti) on veelgi odavam, seda leidub umbes 27 penni eest. Aga edasi läheb asi võrdlemisi kalliks.

      Süsinikku läheb vaja umbes 13 kilo jagu ja Briti Kuningliku Keemiaühingu andmetel tuleb selle peale kulutada 44 3000 naela. (Nad kasutasid kõiki aineid üksnes kõige puhtamal kujul. Ega siis BKK hakka inimest mingist odavast kraamist kokku klopsima.) Kaltsium, fosfor ja kaalium, mida läheb küll tarvis palju väiksemas koguses, läheks maksma 47 000 naela. Kõigi ülejäänud ainete kilohind on veel palju kõrgem, aga õnneks kulub neid üksnes mikroskoopilistes kogustes. Tooriumi grammi hind on peaaegu 2000 naela, kuid inimkehas on seda üksnes 0,0000001 protsendi jagu, niisiis saame vajamineva koguse kätte vaid 21 penni eest. Keha jaoks tarviliku tina saame lunastada nelja penniga, sellal kui nii tsirkoonium kui nioobium läheksid kumbki maksma kaks penni. Ja mis puutub inimkehas leiduvasse 0,000000007 protsendisse samaariumi, siis selle eest pole mõtet raha maksma hakatagi. BKK arvutuste kohaselt on selle maksumus null naela.

      Kakskümmend neli inimkehas leiduvast viiekümne üheksast elemendist kuuluvad makro- ehk asendamatute elementide rühma, kuna nendeta me toime ei tule. Ülejäänutega on nii ja naa. Mõned on ilm­selgelt kasulikud, mõned võivad küll kasulikud olla, kuid me ei tea veel täpselt, kuidas; teised pole kasulikud ega kahjulikud, aga nad lihtsalt on olemas, ja mõned ei tähenda midagi head. Näiteks kaadmium on inimkehas esinevate elementide pingereas kahekümne kolmandal kohal, moodustades üldmassist vaid 0,1 protsenti, kuid on väga mürgine. Inimkehas pole see esindatud mitte seetõttu, et meil nimetatud ainet tarvis läheks, vaid hoopis sellepärast, et see sattub pinnasest taimedesse ja taimede söömise järel omakorda inimeste kehasse. Põhja-Ameerikas elav inimene tarbib tõenäoliselt umbes kaheksakümmend mikrogrammi kaadmiumi päevas ja see ei too talle kõige vähemalgi määral kasu.

      Üllatavalt paljude protsesside osas, mis toimuvad elementide sellisel tasemel, püütakse alles selgusele jõuda. Võtkem mistahes keharakk, ja selles sisaldub miljon või enamgi seleeniaatomit, ent ometi ei teatud veel hiljaaegu, miks need aatomid seal on. Praeguseks on teada, et seleen aitab toota kahte elutähtsat ensüümi, mille vaegust seostatakse kõrgvererõhu, artriidi, kehv­veresuse, teatud vähivormide ja ehk koguni spermatosoidide arvu vähenemisega. Niisiis on selge, et seleeni tarbimine tuleb kasuks (seda leidub ennekõike pähklites, täisteraleivas ja kalas), kuid selle võtmisega liialdades võime maksa pöördumatult ära mürgitada. Nagu paljude muude asjadega elus on ka siin õige tasakaalu leidmine peen kunst.

      Aga üldiselt läheb BKK andmetel inimese nullist valmis tegemine – ikka ja alati abivalmis Benedict Cumberbatchi näitel – maksma täpselt 96 546 naela ja 79 penni. Tööjõukulud ja käibemaks mõistagi suurendavad seda summat veelgi. Kui hästi läheb, siis saate oma isikliku Benedict Cumberbatchi kätte vähem kui 200 000 naela eest – mis ei ole kõike arvestades ju mingi eriti suur summa, kuid kindlasti oluliselt kopsakam neist mõneteistkümnest tühisest dollarist, millest rääkis mu põhikooli­õpetaja. Muide, siinkohal ei saa jätta mainimata, et 2012. aastal viidi Ameerikas telekanalil PBS juba pikka aega jooksnud teadussarja „Nova“ ühes osas, mis kandis pealkirja „Elementide jahil“, läbi täpselt samasugune analüüs. Siis kujunes inimkehas sisalduvate põhielementide maksumuseks 168 dollarit, mis illustreerib üht ja selle raamatu lugemisel aina selgemaks saavat olulist tõsiasja: nimelt seda, et kui mängu tuleb inimkeha, on detailide osas asi tihtipeale üllatavalt ebaselge.

      Aga muidugi pole see kõik kuigi oluline. Olenemata sellest, mis see kõik maksma läheb ja kui piinliku hoolega me neid materjale ka kokku ei paneks, inimolendit luua meil ei õnnestu. Me võiksime kokku kutsuda maailma kõige suuremad tarkpead