Süvenemine. Edule keskendumine hajusas maailmas. Cal Newport

Читать онлайн.
Название Süvenemine. Edule keskendumine hajusas maailmas
Автор произведения Cal Newport
Жанр Общая психология
Серия
Издательство Общая психология
Год выпуска 0
isbn 9789949624546



Скачать книгу

selle töötades põhimõtteks.

      Minu raamatul on kaks eesmärki, millega tegelen kahes osas. Esimese osa eesmärk on teid veenda, et süvenenud töötamise hüpotees peab paika. Teise osa eesmärk on õpetada teid kasutama ära eeliseid, mida annab süvenenud töötamise muutmine oma tööpõhimõtteks, treenides aju ning muutes tööharjumusi. Enne detailidesse laskumist tahaksin siiski veel selgitada, kuidas minust sai süvenenud töötamise pühendunud austaja.

      * * *

      Olen veetnud kaks viimast kümnendit, arendades võimet keskenduda keerulistele asjadele. Mõistmaks paremini selle huvi tagamaid, on ehk kasulik teada, et olen arvutiteadlane ja minu doktoriõpingud möödusid Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) arvutiteaduse tunnustatud uurimisrühma koosseisus – professionaalses keskkonnas, kus keskendumisvõimet peetakse oluliseks kutseoskuseks.

      Doktoriõpingute ajal oli mu kabinet sama koridori peal MacArthuri grandi ehk nn geeniuse stipendiumi saaja omaga – see oli professor, kes kutsuti MITsse tööle enne, kui talle tohtinuks alkoholi müüa, ta oli vaevu kahekümnene. Sageli viibis nimetatud teoreetik mõnes üldkasutatavas ruumis ning uuris süvenenult tahvlile tehtud märkmeid. Teda ümbritsevad külalisuurijad istusid samuti vaikselt tahvlimärkmeid vaadates. Nii võis see kesta tunde. Lähen lõunale, tulen tagasi – nemad istuvad ja vaatavad. Nimetatud professorit on raske kätte saada. Tal ei ole Twitteri kontot, ja kui ta inimest ei tunne, ei vasta ta tõenäoliselt ka tema e-kirjale. Möödunud aastal avaldas ta kuusteist teadusartiklit.

      Just sedalaadi ülimast keskendumisest oli mu õpinguaastate õhkkond läbi imbunud. Ning sugugi mitte üllatuslikult kujunes minulgi välja sarnane põhjalikkusele pühendumus. Nii sõprade kui ka mu raamatute kirjastajate meelehärmiks ei ole mul kunagi olnud Facebooki ega Twitteri kontot, sotsiaalmeedias olen esindatud üksnes blogiga. Ma ei surfa internetis ja suurema osa uudistest saan kätte koju tellitud Washington Postist ja NPRist. Minuga on ka üldiselt üsna keeruline kontakti saada. Minu kui autori veebilehel ei ole isiklikku e-posti aadressi ja esimese nutitelefoni hankisin alles 2012. aastal (kui mu lapseootel naine esitas ultimaatumi: enne meie poja sündi peab mul töötav telefon olema).

      Ometi on pühendumus süvenemisele mulle igati kasuks tulnud. Ülikooli lõpetamise järel olen kümne aasta jooksul avaldanud neli raamatut, kaitsnud doktorikraadi, kirjutanud arvukalt eelretsenseeritud teadusartikleid ja ma töötan tähtajatu lepinguga professorina Georgetowni ülikoolis. Minu tööpäevad selle kõige saavutamisel olid harva pikemad kui viie-kuueni õhtul.

      Niisugune kompaktne töögraafik on võimalik üksnes seetõttu, et olen hoolega püüdnud vähendada pinnapealse tegevuse mahtu oma elus ja kasutan võimalikult palju ära sellest vabanevat aega. Töö­päeviti keskendun hoolikalt paikapandud süvenenud töötamisele ning pinna­pealse töö ülesanded, mida vältida ei saa, on paigutatud minu päevaplaanis väikeste kogustena väheoluliste ülesannete hulka. Nii tulebki välja, et kolme-neljatunnine segamatu ja hoolikalt suunatud konkreetne keskendumine viiel päeval nädalas toob suure hulga väärtuslikke tulemusi.

      Minu pühendumine sügavusele ei too kasu sugugi ainult tööelus. Pärast koju saabumist ei ava ma tavaliselt arvutit kuni järgmise tööpäeva alguseni (peamine erand on blogipostitused, mida mulle meeldib kirjutada pärast laste magama minekut). Oskus end täielikult välja lülitada – vastupidi levinud harjumusele heita õhtuti veel kiire pilk töömeilidele või anda alla pidevale soovile lapata läbi sotsiaalmeedia lehekülgi – annab mulle aega olla õhtuti koos naise ja kahe pojaga ning lugeda ühe hõivatud isa kohta läbi üllatavalt suure hulga raamatuid. Põhimõtteliselt aitab häirivate asjaolude puudumine vähendada pidevat närvilist vaimse energia taustamüra, mis paistab inimeste igapäevaelu üha enam valitsevat. Mind ei häiri, kui mul on igav, ja see võib pakkuda üsna suurt rahuldust, kui kuulata näiteks sumedal Washingtoni suveööl raadiost, kuidas Nationalsi pesapallimäng aeglaselt tuure üles võtab.

      * * *

      Seda raamatut võib ehk kõige paremini iseloomustada kui katset kirjeldada ja selgitada, miks ma eelistan süvenenud töötamist pinnapealsele, ja rääkida lahti strateegiad, mis on aidanud mind vastavalt tegutseda. Olen need mõtted sõnadesse valanud osalt selleks, et aidata teil järgida minu eeskuju ning korraldada oma elu ümber süvenenud töötamise põhimõtte järgi, ent see ei ole veel kogu lugu.

      Minu teine eesmärk seda teemat lahates ja selgitades on omaenda kogemuste edasiarendamine. Süvenenud töötamise hüpoteesiga seoses tehtud tähelepanekud on aidanud mul edasi liikuda, kuid olen veendunud, et ma ei ole veel saavutanud oma lõplikku tõelise väärtuse loomise potentsiaali. Kui te järgmistel lehekülgedel toodud süvenenud töötamise ideede ja reeglitega esialgu maadlema kipute ning lõpuks oma saavutuste üle rõõmustate, võite kindel olla, et järgin teie eeskuju – heidan armutult kõrvale pinnapealse ning arendan samm-­sammult süvitsi minemise intensiivsust. (Sellest, kuidas ma hakkama sain, võite lugeda järelduste osast.)

      Carl Jung soovis korraldada revolutsiooni psühhiaatrias ja selleks ehitas ta omaette olemiseks metsa maja. Jungi Bollingeni Tornist sai koht, kus tal oli võimalik säilitada süvitsi mõtlemise võime, mida ta rakendas rabavalt originaalse ja maailma muutva töö loomiseks. Järgmistel lehekülgedel püüan teid veenda, et ühineksite minuga jõupingutustes, püstitamaks omaenda Bollingeni Torni; arendaksite võimet, mis aitab luua tõelist väärtust üha enam hajevil maailmas, ja tunneksite ära tõe, mida väärtustasid varasemate põlvkondade ühed kõige loovamad ja olulisemad isiksused: sügav elu on täisväärtuslik elu.

      1 Ingl deep work ‒ „sügav töö“. ‒ Toim.

      ESIMENE OSA

      Idee

      Esimene peatükk

      Süvenenud töötamine on väärtuslik

      2012. aasta valimispäeval nagu riiklikult oluliste sündmuste ajal ikka sagenes The New York Timesi kodulehe vaatamiste arv mitu korda. Seekord aga oli midagi teisiti. Ebaproportsionaalselt suur osa – mõnel teatel üle 70% – mahuka veebilehe vaatajatest liikus domeenis ainult ühte konkreetsesse kohta. Tegemist ei olnud esilehe pommuudisega, samuti mitte ühegi Pulitzeri auhinnaga pärjatud kolumnisti kommentaariga; tegemist oli blogiga, mida pidas pesapallistatistika entusiast Nate Silver, kes nüüd tegeles valimistulemuste ennustamisega. Veidi vähem kui aasta hiljem meelitasid ESPN ja ABC News Silveri Timesist enda juurde (ehkki Times üritas Silverit kinni hoida, lubades talle tosinast ajakirjanikust koosnevat meeskonda) suurepärase lepinguga, mis muutis Silveri tegevuse palju mitmekülgsemaks, alates spordist ja ilmaennustusest kuni võrgu-uudiste ja – nii uskumatu, kui see ka pole – Oscarite jagamise teleülekandeni välja. Ehkki Silveri omaleiutatud mudelite metodoloogilise järjekindluse üle käis paras debatt, ei vaielnud eriti keegi vastu sellele, et too 35aastane andmevõlur oli meie majanduses võitja.

      Teine selline võitja on David Heinemeier Hansson, edukas programmeerija, veebiarenduse raamistiku Ruby on Rails looja, mis on praegu aluseks mitmele populaarsele internetiplatvormile, nende hulgas Twitterile ja Hulule. Hansson on mõjuka arendusfirma Basecamp (kuni 2014. aastani kandis nime 37signals) partner. Hansson ei räägi avalikult, kui suur osa Basecampi kasumist talle kuulub, ega ka teistest tuluallikatest, kuid võib aimata, et need on suured, kui võtta arvesse seda, et Hansson lendab Chicago, Malibu ja Marbella vahet ning harrastab kõrgel tasemel autosporti.

      Kolmanda ja viimase näitena võib meie majanduses kindlaks võitjaks nimetada John Doerri, Silicon Valley kuulsa riskifondi Kleiner Perkins (varem Kleiner Perkins Caufield & Byers) täisosanikku. Doerr on aidanud rahastada paljusid tehnoloogiarevolutsiooni võtme­ettevõtteid, nende hulgas Twitterit, Google’it, Amazoni, Netscape’i ja Sun Microsystemsit. Nende investeeringute tootlikkus on olnud astronoomiline. Doerri netoväärtus on selle raamatu kirjutamise hetkel üle 3 miljardi dollari.

      * * *

      Miks on Silver, Hansson ja Doerr olnud nii