Hipi. Пауло Коэльо

Ühesõnaga, vastupidi sellele, mida nad olid näinud Tiahuanacos, võis neid liivakiviskulptuure tõlgendada igat moodi.

      Sealt hääletasid nad edasi lähimasse linna. Arvestades, et peagi jõuavad nad koju, otsustas Paulo kallim – tema otsustas tõepoolest kõik –, et see öö magatakse üle mitme nädala korralikus hotellis ning et õhtuks süüakse liha! Lihatoidud oli tolle Brasiilia piirkonna traditsioon ja pärast La Pazist lahkumist polnud nad liha söönud – hind tundus alati liiga kõrge.

      Nad registreerisid ennast sisse tõelisse hotelli, käisid duši all, seksisid ja läksid seejärel vastuvõttu, et küsida, kas sealt osatakse soovitada mõnd head rodízio-restorani, kus nad saaksid kõhu korralikult täis süüa.

      Kui nad uksehoidjat ootasid, tuli nende juurde kaks meest, kes käskisid neil ebaviisakal toonil endaga koos hotellist välja astuda. Mõlemad mehed hoidsid kätt taskus, nagu neil oleks seal relv, ja demonstreerisid seda nii, et kõik oleks selge.