Kuu. Mikk Sarv

Kuud tunda?

      Kuud päris täpselt tundma õppida polegi vist võimalik. Selleks on ta liialt keerukas ja mitmepalgeline. Erinevad Kuuga seotud ajatsüklid ulatuvad pikkuselt sadadesse, tuhandetesse ja isegi kümnetesse tuhandetesse aastatesse. Kuid siiski on põnev õppida selgeks erinevaid Kuuga seotud ajaarvamissüsteeme ning teada saada, kas nendel on ka mingi isiklik mõju. Siin kehtib tõdemus, et igaüks meist on ainulaadne, kordumatu olevus ning ehkki me saame üksteise kogemustest õppida, on lõplik valik ja arenemise tee igaühel isemoodi.

      Kuu annab end tunda mitmel erineval moel. Mõnele tähendab see unetust täiskuu ajal, teisele halvemal juhul peavalusid või mõne muu tõve korrapärast ägenemist. Kõik viljakas eas naised, kes pole lapseootel, peavad kord kuus toime saama kuupuhastusega – juba nimetus ise viitab seosele Kuuga. Väidetavalt suureneb täiskuu ajal ka kuritegevus ja võimenduvad inimeste vaimse tervise häired. Kuigi seda pole seniajani suudetud statistiliselt tõestada, on hädaabitelefonil valves olnud ja kõnesid vastu võtnud inimesed seose olemasolus veendunud.

      Üsnagi ühtne on kasvava ja kahaneva Kuu mõju tajumine. On inimesi, kelle jaoks algab kasvava Kuu mõju tajumine juba mõni tund pärast Kuu loomist ning kulmineerub kolm päeva enne täiskuud. Samamoodi võidakse kahaneva Kuu mõju tajuda varsti pärast täiskuuhetke, misjärel see pidevalt kasvab, kuni uue kuuloomiseni on jäänud kaks-kolm päeva. Sellisest mõjust lähtudes on kavandatud ka oma tegemisi ja toimetamisi: kõike, mida tahetakse näha kasvamas, tehakse Kuu kasvamise ajal, ja kõike, mida tahetakse näha kadumas, näiteks segadust toas, püüdes seda koristada, tehakse Kuu kahanemise ajal.

      Sellise üldise taju kõrval on eriti Lõuna-Eestis tajutud kuut erinevat Kuu aega, nn kõvu ja pehmeid aegu. Nii kasvava kui kahaneva Kuu sees on kummaski üks kõva ja üks pehme aeg, lisaks sellele on Kuu loomise aeg pehme ja täiskuu aeg kõva aeg.

      Veelgi üksikasjalikum Kuu mõjude jälgimine peab silmas Kuu liikumist läbi sodiaagimärkide, millest igaühes on Kuu kaks-kolm päeva. Sodiaagimärkidega seonduv rikkalik pärimus annab laialdased võimalused tõlgenduste ning seoste leidmiseks. Näiteks seostatakse erinevate sodiaagimärkidega erinevaid elemente (tuli, maa, õhk ja vesi), erinevaid taimeosasid (vili, juur, õis ja leht), erinevaid toitaineid (valgud, sool, rasvad ja süsivesikud) ning erinevaid päeva omadusi (soe, külm, valge ja niiske). Samuti on leitud kõikide sodiaagimärkide seoseid erinevate kehaosadega.

      Kõige olulisem selle juures tundub olevat lähedalolek Kuule, sellele mõtlemine ja sellega arvestamine. Nii nagu lauldakse muistses Kuu loitsus:

      Kuukene, kullakene,

      armas aotähekene,

      võta minno hindäle!

      Saas mu kihä kinmäs,

      jahumatt jaksas!

      Kui ma jälgin üksikasjalikult Kuud, ükskõik millise reeglistiku järgi, kuid jälgin pühendunult, tähelepanelikult ja pidevalt, siis saangi ma Kuu omaks, Kuu võtab mu endale. Nii saab mu keha terveks ja kindlaks ning mu toiduvaru ja elatis toekaks.

      Loitsus pöördutakse ka Aotähe poole. Aotäheks nimetati kaheksakanda, kaheksaharulist tähte. See märk viitab kaheksale ilmakaarele ja sedakaudu ka kaheksale erineva mõjuga ajale ööpäevaringis ning aastaringis. Kaheksa ilmakaart seonduvad omakorda kaheksa vana-vana-vanemaga, nii et kui Aotäht võtab paluja endale, on ta heas sidemes esivanematega kõigis tuultes ja ilmakaartes.

      Äsja taevasse ilmunud kuusirp, mis mõne tunni järel kaob. 1.04.2014.

      Foto: Martin Vällik.

      Kasvava Kuu pehme aja algul paistab Kuu õhtutaevas poolkuuna. 15.07.2013. Foto: Martin Vällik.

      Meie pärimusliku maailmapildi järgi on Kuu muutumist tajutud kuueosalisena. Kahjuks on see taju ähmastunud koos trükitud kalendrite kasutuselevõtuga, kus märgitakse ära neli kuutsükli hetke: Kuu loomine musta täidetud ringi ehk kettaga, esimene veerand paremale kaarduva kuusirbiga, täiskuu valge kettaga ja viimane veerand vasakule kaarduva kuusirbiga. Pärimusteadete järgi on võimalik mõista, et nii täiskuuaega kui ka Kuu loomise aega on tajutud mitte hetke või ühe päevana, vaid mitmepäevase perioodina. Samuti on mitmepäevaste erineva mõjuga aegadena tajutud kahte erinevat aega Kuu kasvamise ja Kuu kahanemise ajal.

      Nii võib Kuu erinevatest aegadest leida muistse ajaarvamise, mille järgi oli nädalas viis päeva. Selliseid viiepäevaseid nädalaid oli kokku kuus.

      Esimese nädala esimene päev algab õhtuga, kui päikeseloojangu järel ilmub esimest korda taevasse õhuke paremale kaardunud kuusirp. Sellega algab kasvava Kuu kõva aeg, mille mõju on kõige suurem kolm päeva.

      Järgnevad kaks üleminekupäeva – just samamoodi nagu seitsmepäevase nädala lõpus on laupäev ja pühapäev ülemineku- ehk vahepäevadeks. Nüüd on õhukesest kuusirbist saanud juba poolkuu, mis tõuseb taevasse õhtul.

      Sellega algab kasvava Kuu pehme aeg, mis on eriti mõjus esimesed kolm päeva. Kuu paistab sel ajal kergelt lopergusena – paremal pool on terve kaar ja pahemal poolkaar.

      Kasvav poolümar Kuu võib olla taevas ka päeval. 7.06.2014 ja 10.04.2014.

      Fotod: Martin Vällik.

      Täiskuuaja algus. Täiskuu hetkeni on jäänud kaks päeva. 8.08.2014.

      Foto: Martin Vällik.

      Järgnevad taas neljas ja viies päev üleminekupäevadena ning ongi käes täiskuuaeg.

      Täiskuu, mida on nimetatud ka poissmeeste päikeseks, on taevas kõige kõrgemal südaöösel.

      Täiskuu kõva aeg on kõige mõjusam esimesed kolm päeva, neljas ja viies päev viivad edasi järgmisse viiepäevasesse nädalasse, mis on kahaneva Kuu pehme aeg. Seda aega on nimetatud ka mäda ajaks. Kuu tõuseb kõige kõrgemale taevasse pärast südaööd, ta kuju on taas lopergune, kuid nüüd on terve kaar pahemal ja poolkaar paremal.

      Ka mäda aja nädala mõju on suurim esimesed kolm päeva, neljas ja viies päev lõpetavad selle aja ja viivad järgmisse, vanakuu kõvasse aega, mis algab poolkuuga, mille kumerus on pööratud pahemale.

      Kuu hakkab end pärast täiskuud koomale tõmbama, algab kahaneva Kuu pehme ehk mäda aeg. Selle kohta on öeldud, et Kuul on seamagu ees – tõepoolest liigub Kuu taevas nagu tüse taluperemees, suur kõht ees.

      9.05.2015. Foto: Martin Vällik.

      Vana poolkuu ehk viimane veerand, kaks järjestikust pildistamist. Joont Kuu heleda ja tumeda osa vahel nimetatakse terminaatoriks. Kuu tumedal poolel on näha Maa pealt tagasi peegeldunud päikesevalgus, nn tuhkvalgus. 9.12.2014. Fotod: Martin Vällik.

      Kuu on seamaos – alanud on kahaneva Kuu pehme ehk mäda aeg. 28.09.2013. Foto: Martin Vällik.

      Vanakuu sirp hommikutaevas. 20.11.2014. Foto: Martin Vällik.

      See on kuuringi eelviimane, viies nädal. Kuu paistab nüüd taevas hommikul päikesetõusu aegu pahemale pööratud sirbina.

      Koiduaegu võib näha, kuidas kuusirp on taevas nagu kaardus katuseräästas ja tõusev Päike on kogu silmapiiri pannud punaselt õhetama, nagu oleks ilmaruumil punane põrand all. Ehk on siit pärit kaunis kujund meie regilaulus „Tuule tuba”, milles öeldakse, et „Kuu on pealla katuseksi” ja „Päike alla põrandaksi”. See aeg on vanakuu kõva aeg, kus on hea kõik poolelijäänud tegemised lõpetada, koristada ja puhastada kodud ning tööpaigad.

      Kuuringi viimane, kuues nädal on uue Kuu loomise nädal ja pehme aeg.

      Kuna