Nisuvaba dieet. William Davis, MD

võrreldes glükoosiga, näitab, milline on selle toiduaine glükeemiline indeks.) Seega, kavandades strateegiat, mis aitaks mu ülekaalulistel, diabeediohus patsientidel kõige tõhusamalt langetada veresuhkru taset, tundus loogiline, et kõige kiiremini ja kergemini annab tulemusi kõige rohkem veresuhkru taset tõstvatest toiduainetest loobumine: teiste sõnadega, loobuma ei pidanud suhkrust, vaid hoopis nisust. Jagasin inimestele lihtsaid, kuid üksikasjalikke toitumisplaane, mis näitasid, kuidas asendada nisupõhiseid toiduaineid teiste, väikese glükeemilise indeksiga tervislike toiduainete vastu.

      Patsiendid tulid kolme kuu pärast tagasi ja me tegime uued vereanalüüsid. Nagu olingi arvanud, oli veresuhkru (glükoosi) tase enamikul tõepoolest langenud diabeedile omasest vahemikust (7 mmol/l või kõrgem) normaalsele tasemele. Jah, diabeetikutest said terved inimesed. Just nii: diabeet on paljudel juhtudel ravitav – mitte lihtsalt kontrolli all hoitav –, kui menüüst eemaldada süsivesikud, eriti nisu. Paljud mu patsiendid olid ühtlasi kaotanud kümme, viisteist või koguni kakskümmend kilogrammi.

      Kuid ootamatud tulemused olid need, mis mind tõeliselt hämmastasid.

      Patsiendid teatasid, et kõrvetised olid kadunud ning ärritunud soole sündroomiga kaasnevad krambid ja kõhulahtisus ei vaevanud neid enam. Neil oli rohkem energiat, nad suutsid paremini keskenduda ning magasid sügavamalt. Lööbed, koguni aastaid püsinud nahaprobleemid kadusid. Reumatoidartriidist põhjustatud valu leevenes või kadus täiesti, mistõttu saime vähendada kangete ravimite koguseid või neist koguni loobuda. Astma sümptomid paranesid või kadusid täielikult ning paljud võisid inhalaatori ära visata. Sportlaste võistlustulemused olid stabiilsemad.

      Langenud kehakaal. Rohkem energiat. Selgem mõtlemine. Tervem soolestik, liigesed ja kopsud. Üha uutel ja uutel patsientidel. Need peaksid olema head põhjused nisust loobumiseks.

      Mind veensid selles veelgi kindlamalt paljud juhtumid, mil nisust ajutiselt loobunud inimesed lubasid endale seda korraks taas: paar soolakringlit või tikuvõileib peol. Paljudel läks paari minutiga kõht lahti, liigesed paistetasid üles ja hakkasid valutama või tekkis õhupuudus. Nisust loobudes olukord paranes ning nisu juurde tagasi pöördudes tulid ka probleemid tagasi.

      Tänu lihtsale katsele veresuhkru taset langetada paranesid paljud tervisehäired ja langes kehakaal, mis hämmastab mind endiselt.

TÄIELIK NISUST LOOBUMINE

      Paljude jaoks on mõte nisust loobumisest vähemalt psühholoogiliselt sama valus kui hamba väljatõmbamine ilma tuimastuseta. Mõnel võivad protsessiga tõepoolest kaasneda ebamugavad kõrvalnähud, umbes nagu suitsetamisest või alkoholist loobumisel, kuid paraneda sooviv patsient peab seda tegema.

      “Nisuvaba dieet” uurib hüpoteesi, et paljud tervisehäired, kroonilisest väsimusest, artriidist ja seedehäiretest rasvumiseni, tulenevad näiliselt süütust kliimuffinist või kaneelisaiast, mida igal hommikul kohvi kõrvale süüakse.

      Hea uudis: nisukõhtu – või soolapulgaaju, kringlisoolt või küpsisenägu – saab ravida.

      Sajandeid inimeste toidusedelis olulist rolli mänginud nisust loobumine teeb sind saledamaks, targemaks, kiiremaks ja õnnelikumaks. Kehakaal võib langeda kiiremini, kui sa eales oleksid osanud ette kujutada. Peale selle kaotad silmatorkava, kahjuliku, diabeeti, põletikke ja piinlikkust tekitava rasvakihi kõhult. Sa ei pea selleks nälgima ega end eriliselt piirama ning lisaboonusena kaovad paljud muudki terviseprobleemid.

      Miks loobuda nisust, mitte näiteks suhkrust või kõigist teraviljadest? Järgmises peatükis räägin, miks nisu on ainulaadne teravili, kuna muutub ruttu veresuhkruks. Nisu geneetilist koostist pole eriti uuritud ega mõisteta selle sõltuvust tekitavaid omadusi, mille tõttu me hakkamegi liiga palju sööma. Nisu on lisaks ülekaalulisusega seotud probleemidele seostatud kümnete tõsiste haigustega ning seda teravilja leidub meie menüüs kõikjal. Rafineeritud suhkrust loobumine on ilmselt samuti hea mõte, kuna selle toiteväärtus on väike või peaaegu olematu ning see mõjub veresuhkru tasemele samuti halvasti, kuid nisu kõrvaldamine menüüst on lihtsaim ja tõhusaim samm, mille saad astuda parema tervise ja saledama taljejoone nimel.

      2. PEATÜKK

      NEED POLE SU VANAEMA PANNKOOGID:

      TÄNAPÄEVASE NISU LOOMINE

Ta on hea nagu hea leibMiguel de Cervantes,“Don Quijote”

      Nisu, rohkem kui ükski teine toiduaine (sealhulgas suhkur, rasv ja sool), on ameeriklaste toidusedelis kindlalt kanda kinnitanud. See on igivana trend. Nisust on saanud menüü üldlevinud osa, mistõttu see tundub olevat meie eluviisi alus. Mis oleks munapuder röstsaiata, lõunasöök võileibadeta, õlu soolakringliteta, piknikud hot dog ’ideta, dipikaste kreekeriteta, hummus pitaleivata, suitsulõhe saiata, õunakook purukatteta?

KUNA TÄNA ON TEISIPÄEV,SIIS PEAB OLEMA NISU

      Mõõtsin kord kohalikus supermarketis ära leiva-saiariiuli pikkuse: 21 meetrit.

      See on 21 meetrit valget saia, sepikut, mitmeviljaleiba, rukkileiba, täisterarukkileiba, pärmikukleid, pikki Prantsuse saiu, leivakõrsikuid, nisukukleid, rosinasaiu, juustusaiu, küüslaugukukleid, odraleiba, linaseemneleiba, pitaleiba, rõngasleiba, mooniseemnesaiu, hamburgerikukleid ja neliteist sorti hot dog ’i-saiu. Seejuures ma ei arvestanud küpsetiste osakonda ja 12 meetri pikkust riiulit erinevate käsitööna valminud nisutoodetega.

      Ja siis on veel snäkiriiul ligikaudu neljakümne kreekeri- ja kahekümne seitsme soolakringlisordiga. Küpsetisteriiulil on riivsai ja krutoonid. Hommikusöögihelbed moodustavad omaette maailma, mis võtab enda alla tavaliselt terve vahekäigu, täites riiulid maast laeni.

      Üks vahekäik on täis makarontooteid ja nuudleid: spagetid, lasanje, penne, teokarbid, täisteranisumakaronid, rohelised spinatimakaronid, oranžid tomatimakaronid, munanuudlid, tillukeste teradega kuskuss ja seitsmesentimeetrised lintnuudlid.

      Kuidas on lood külmutatud toitudega? Sügavkülmikus on sadu nuudli-, makaroni- ja muid nisuroogi, mida süüa pikkpoisi ja veiseliha kõrvale.

      Fakt on see, et kui jätta välja pesuvahendite riiul, pole poes tegelikult ühtki riiulit, millelt ei leiaks nisusaadusi. Kas saab siis ameeriklasi süüdistada selles, et nisu domineerib nende menüüs? Peaaegu kõik asjad sisaldavad ju seda.

      Nisu on põllumajanduskultuurina saavutanud pretsedenditut edu. Sellest rohkem kasvatatakse ainult maisi. See on üks maailma enimsöödavamaid teravilju, mis annab 20 protsenti kõigist tarbitavatest kaloritest.

      Nisu on kahtlemata saatnud ka majanduslik edu. Tootja saab teha üliodavast toorainest 3,99 dollarit maksva ahvatleva tarbijasõbraliku toote, mida soovitab Ameerika südameassotsiatsioon. Kui palju muid selliseid tooraineid sa suudad välja mõelda? Enamikul juhtudest läheb nende toodete turundamine rohkem maksma kui koostisained.

      Standardseks hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks ning vahepalaks on saanud toidud, mis on tehtud osaliselt või tervenisti nisust. Taoline menüü meeldib USA põllumajandusministeeriumile, täisteranõukogule, täisteranisunõukogule, Ameerika dietoloogiaühendusele, Ameerika diabeediassotsiatsioonile ja Ameerika südameassotsiatsioonile, kelle soovitust süüa rohkem tervislikke täisteratooteid on kõikjal agaralt kuulda võetud.

      Miks on see näiliselt süütu teravili, mis on toitnud mitmeid põlvkondi, äkitselt meie vastu pööranud? Esiteks, see pole enam seesama teravili, millest meie esivanemad küpsetasid oma igapäevast leiba. Nisu arenes looduslikult sajandite vältel õige vähe, kuid on põllumajandusteadlaste kätes viimase viiekümne aasta jooksul drastiliselt muutunud. Nisusorte on ristatud ja introgresseeritud eesmärgiga teha nisutaim vastupidavamaks valitsevatele keskkonna- ja kliimatingimustele, nagu näiteks põud, ja haigusetekitajatele nagu seened. Peamine geneetilise muundamise põhjus on siiski olnud saagikuse suurendamine. Nüüdisaegne Põhja-Ameerika farm annab praegu keskmiselt üle kümne korra rohkem nisu kui sada aastat tagasi. Saagikuse tohutu suurenemine on saavutatud nisu geneetilise koodi olulise muutmisega. Vanaaegsete kuldsete lainetavate viljapõldude asemel on tänapäeval 45 sentimeetri kõrgune suurt saaki andev kääbusnisu. Taoliste suurte geneetiliste muutuste eest oleme pidanud maksma kõrget hinda, nagu edaspidi näitan.

      Meie