Eesti infoühiskonna aastaraamat 2011/2012. Karin Kastehein

välja Eesti internetivabaduse teesid. Mõttepaberi eesmärgiks on algatada ühiskondlik diskussioon internetikasutajate põhiõiguste teemal. http://mottehommik.praxis.ee/uued_teesid

      Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) hakkab ellu viima info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riiklikku programmi. Eesmärk on tõsta Eesti IKT kõrghariduse kvaliteeti ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning valdkonna teadus- ja arendustegevuse võimekust.

      http://www.eitsa.ee

      Märts 2012

      Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvedamisel toimub IT öö, mille raames mõtlevad sajad noored üle Eesti välja ideid, kuidas IT kaudu elu koolis põnevamaks muuta. Üritus on osa IT-erialade populariseerimise projektist „Kõik on IT“. http://startit.ee/it-oo-2012-valminud-tood

      14. märtsil täitub Eesti ID-kaardil 500 000 unikaalset elektroonilist kasutajat.

      Aprill 2012

      Eesti ühineb avatud valitsemise partnerlusega (Open Government Partner-ship), mille eesmärk on toetada demokraatiat, majandusarengut ning koostööd valitsusväliste organisatsioonidega.

      http://www.opengovpartnership.org

      Avatakse Tallinna vanalinna 3D-mudel, mis annab võimaluse tutvuda nii pealinna kultuuriväärtuslike ehitiste kui ka toitlustus- ja ööbimiskohtadega uudsel moel. http://3d.tallinn.ee

      Mai 2012

      Toimub e-demokraatia konverents „Demokraatia muutuste keerises“. Konverentsil arutatakse muuhulgas, milline peab olema põhiseaduslik demokraatia infoühiskonnas ning millisena näevad kodanikud oma rolli demokraatlikus riigikorralduses.

      http://infoyhiskond.eesti.ee

      Valitsus moodustab infoühiskonna nõukogu, mis asendab 1996. aastast tegutsenud informaatikanõukogu ja kaasajastab selle ülesandeid ning koosseisu. Nõukogu ülesandeks on seisukohtade esitamine ja valitsuse nõustamine infoühiskonna arengut puudutavates olulistes küsimustes.

      President Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Liidu e-tervise töörühma juht, teeb ülevaate e-tervise töörühma aruandest „Tervishoiu ümberkorraldamine Euroopas aastaks 2020“. Eesti riigipea juhitud töörühma kuulusid eri riikide tervishoiueksperdid, patsientide, meditsiini-, ravimi- ja IKT-tööstuse esindajad, õiguseksperdid ja poliitikud.

      http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/453&aged=0&language=EN&format=HTML&guiLanguage=en

      Juuni 2012

      Konkursi „Eesti parim m-teenus 2012“ üldvõitjaks ning meelelahutuse ja meedia kategooria võitjaks kuulutatakse Eesti Rahvusringhäälingu mobiilirakendus ERR, millega saab jälgida ERRi kõigi tele- ja raadioprogrammide otseülekandeid ning saadete arhiivi. http://www.m-konkurss.net e-Riigi Akadeemial valmib programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames juhend kohalike omavalitsuste veebisuhtluse arendamiseks. Juhend keskendub eelkõige olemasolevate tehniliste lahenduste kasutamise tõhustamisele, käsitledes nii kohalike omavalitsuste teenusportaali kui ka sotsiaalmeedia platvormide kasutamist.

      http://www.ega.ee/files/Soovitused_kohalike_omavalitsuste_veebisuhtluse_interaktiivsuse_t%C3%B5stmiseks.pdf

      Juuli 2012

      Avaneb taotlusvoor avaliku teabe taaskasutatavaks muutmisele suunatud projektide finantseerimiseks. Toetatakse infosüsteemide muutmist nii, et teave oleks masinloetaval kujul kättesaadav avaandmete portaalis opendata.riik.ee.

      http://www.ria.ee/36610

      Konsultatsiooniringile läheb infoühiskonna arengukava 2020 koostamise ettepanek.Eesmärk on leppida partnerluses era- ja kolmanda sektoriga kokku, kuidas kasutada IKTd parimal moel Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja inimeste heaolu parandamiseks. http://infoyhiskond.eesti.ee

      1. PEATÜKK

      Avatud andmed

      Avatud andmete ehk avaandmete teemast ei saa tänapäeval mööda vaadata enam ükski riik. Sellest on saanud meie igapäevaelu osa – juba praegu toodavad, koguvad ja säilitavad avaliku sektori asutused mitmesuguseid andmeid digitaalsel kujul, olles ahvatlevaks toormaterjaliks kõikvõimalikele uutele teenustele ja toodetele. Avaandmete all mõistetakse kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetavas formaadis andmeid, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud. Ka Eesti avaliku teabe seadus kohustab avaliku sektori juurdepääsupiiranguta infot avalikustama (kas veebisaidi, dokumendiregistri või andmekogu kaudu). See peatükk annab ülevaate avaandmete teemast ja põhimõtetest nii Eestis kui ka välismaal.

      Avaandmed – samm tuleviku internetti

      Uuno Vallner

      [email protected]

      Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

      Viiekümnendatel sõnastatud avaandmete (open data) ja avatud riigi (open government) põhimõte muutus uue sajandi alguseks lööksõnaks. Nüüd on see aga muutunud kogu ühiskonda mõjutavaks tegevussuunaks. Avaandmed on esimene etapp liikumises n-ö asjade interneti ja lingitud maailma poole. Just andmete linkimises nähakse võimalust, kuidas suuremahulise infohulgaga (big data) tulevikus toime tulla.

      Meilgi võiks üheks eesmärgiks olla „lingitud Eesti“ – eestimeelne IKT toel loodud hajutatud isikute, organisatsioonide, tarkade seadmete, teadmiste, infosüsteemide, linkandmete koosvõimeline võrgustik. Selle loomine eeldaks läbimurret sellistes suundades nagu ülikiire andmesidevõrk ja targad seadmed, koosvõimelised infosüsteemid, teadmusvõrgustikud, semantilised võrgustikud, linkandmed ja avatud riigi tehnoloogiad (avatud standardid ja andmed, vaba tarkvara).

      Taaskasutuseks avatud andmed

      Avaliku sektori asutused toodavad, koguvad või säilitavad suurt hulka teavet ja infosisu, nagu statistika, ruumiandmed, majandusandmed, keskkonnaandmed, arhiivimaterjalid, raamatud, kunstikogud. Tänapäeval on need ressursid väga suurel määral digitaalsel kujul ja kujutavad endast suurt väärtust uute toodete või teenuste juures, kus kasutatakse neid andmeid toormaterjalina. Erilist taaskasutamise huvi pakuvad dünaamiliselt muutuvad andmed avaliku sektori registrites.

      Euroopa Liidu tellitud uuringu1 kohaselt on ELi 27 riigis avaliku sektori teabe suurema avatuse ja hõlpsa juurdepääsu võimaldamise kaudu võimalik saavutada majanduslikku kasu ligikaudu 40 miljardit eurot aastas. Taaskasutuse turg Euroopas kasvab aastas 7–40 %. Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes on nimetanud avatud andmeid lausa uueks kullaks2: „Kui naftat nimetada mustaks kullaks, siis andmete taaskasutamine oleks Euroopale uus kuld“. Avaliku sektori andmete avamine võimaldab erasektoril kombineerida neid teiste andmetega ja luua uusi lisaväärtusega äriteenuseid. Avalik sektor saaks keskenduda oma põhitegevusele ja loobuda konkureerimisest erasektoriga. Kuid andmete esitamine taaskasutataval kujul toob kaasa kulutusi. Euroopa Komisjoni uuringu alusel võimaldaks 1,4 miljardi suurune avaliku sektori poolne investeering suurendada Euroopa SKP käivet 140 miljardi euroni. Seega iga investeeritud sent suurendaks riigi SKPd euro võrra.

      Avatud andmed on taasavastatud kullapada

      Andmete taaskasutamise teema pole uus. Sellest hakati rääkima juba 50. aastate lõpus. Nõukogude ajal taaskasutas näiteks tollane informatsiooni instituut referaatide välisbaase magnetlintidel kogumahuga üle miljoni kirje aastas3. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks registri taaskasutamisjuhuks oli 1995/96 loodud Riigi Teataja tehnoloogiline lahendus. Selle väljaandmiseks paberkujul kasutati WordPerfecti kontoritarkvara. WordPerfecti failid konverteeriti SGMLi ( xml on SGMLi derivaat) vormingusse, signeeriti digitaalselt ja avati ftp serveri kaudu kõigile vabaks kasutamiseks. Õigusaktide aktiivsemad taaskasutajad olid Riigikantselei dokumendihaldussüsteem, Riigi Teataja online-andmebaas, IBSi otsisüsteem ja EstLex. Viimastel aastatel on paljud riigid avastanud, et andmete avamisega on võimalik elavdada majandust, ja alustanud ulatuslikke andmete taaskasutamist toetavaid projekte:

      • Euroopa

1

http://epsiplatform.eu/content/review-recent-psi-re-use-studies-published

2

Neelie Kroesi kõne “Data is the new gold“ 12.12.2011: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/11/872&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

3

Uuno Vallner. Retrospektiivsed otsisüsteemid. Tallinn, Eesti Informatsiooni Instituut, 1985.