Unenägude tõlgendamine. Õpi tundma oma uinunud. Diane Brandon

siis tavaliselt pärast selle sündmuse toimumist need unenäod lakkavad. Kui korduv unenägu räägib mõnest isiklikust probleemist, olgu see pärit praegusest või eelnenud elust, jääb see sageli korduma ja isegi edasi arenema seni, kuni see teema on ammendunud või lahenduse saanud.

      Mõnevõrra sarnased korduvatele unenägudele on unenägude seeriad, mis kujutavad endast unenägusid, mis ilmuvad sulle seeriana ja on oma sisult mõnevõrra erinevad, kuid siiski üksteisega seotud.

       Kui palju unenägusid me igal ööl näeme?

      Me näeme magamise ajal tegelikult üsna tihti und. Me võime unenägusid näha kogu magamisaja, kuid meie unenäod kipuvad olema pikemad unetsükli hilisemas osas, mil need sisaldavad tihtipeale ka rohkem inimesi ja minevikusündmusi. Samuti kaldume paremini mäletama kergema une tasandil nähtud unenägusid. Sügavamal tasandil nähtud unenäod kipuvad olema fragmentaarsemad ega jää nii hästi meelde.

      New Yorgi linnaülikooli professori John Antrobusi uurimus näitab, et kui me magame tavalisest kauem, siis on tõenäolisem, et näeme erakordselt elavaid ja meeldejäävaid unenägusid (Rock, 2004).

      Me näeme reeglina igal ööl mitmeid erinevaid unenägusid, ükskõik kas mäletame neid või mitte.

       Miks on mõned unenäod nii kummalised?

      On oluline mõista, et unenägude algallikad on erinevad. Järgmises peatükis räägime sellest pikemalt. Paljud unenäod, vast ehk isegi enamik, võrsuvad meie alateadvusest ning alateadvusel on hoopis teine sõnavara kui teadlikul meelel. Lisaks sellele on magamise ajal “välja lülitatud” või passiivne meie ajukoor, mis on loogika ja kõrgema mõtlemise keskus. Samuti on inaktiivne meie aju keelekeskus, samal ajal kui see aju osa, mis töötleb mõttelisi seoseid ja assotsiatsioone, on endiselt aktiivne. Kui me oleme ärkvel, toetub teadvus asjadele nime andmiseks ning nende kategoriseerimiseks vasakule ajupoolkerale ja aju keelekeskusele. See on osa, mis magamise ajal on välja lülitatud, seepärast kasutab alateadvus asjade edasiandmiseks teisi võimalusi, näiteks situatsioone, mõttelisi seoseid, sündmusi, tundeid, analoogiaid, pildilisi kujutlusi jne.

      On oluline meeles pidada, et magamise ajal on peamiselt aktiivne meie alateadvus ning see kaldub toimima läbi teadvuse ja assotsiatsioonide voolu. Huvitaval kombel on ka aju ise assotsiatiivne. Siiski, meie alateadvus viib kõik selle täiesti uuele tasandile.

      Viis, kuidas alateadvus magamise ajal töötab, on pisut paradoksaalne: mõnikord võib see olla üsnagi sõnasõnaline, kuid samal ajal annab meile vihjeid ja assotsiatsioone ning armastab sõnamänge ja kalambuuri. Räägime sellest lähemalt siis, kui vaatleme hiljem siin raamatus seda, kuidas unenägusid tõlgendada ja mõista.

      Niisiis on meie alateadvusel omaenda sõnavara ja keel, mis võib teadvusele üsna võõras tunduda. See pole midagi sellist, millega oma ärkvelolekuelus harjunud oleme, kuid me võime õppida, kuidas alateadvuse kõnet ja keelt mõista, kui see unenägudes meiega räägib. Olles oma alateadvuse keele selgeks saanud, avastame sageli üllatunult, kui palju tal meile öelda on, kui palju olulist ja tähendusrikast informatsiooni ta meile pakkuda võib ning kui loogiline see kõik on.

       Miks püsivad halvad unenäod paremini meeles kui head unenäod?

      Meie unenäod on kaduvad ja kiiresti ununevad, just nagu suits, mis me silme ees hajub – ja sul on ehk meeles, et me mäletame oma unenägusid enamasti siis, kui teadvuse tase nende ajal nihkub. Me magame paljud oma unenäod lihtsalt maha ega mäleta neid, eriti kui nende emotsionaalne sisu on üsna neutraalne.

      Kui me näeme halba und, siis võivad selle ebameeldiv olemus ja kaasnevad negatiivsed emotsioonid unenäo mäletamist soodustada. Negatiivsed asjad teenivad reeglina rohkem meie tähelepanu kui neutraalsed ning negatiivne või õudne unenägu võib ehmatavalt mõjuda või muuta une tasandit ja jääb seetõttu paremini meelde.

      Kui unenägu on tõeliselt positiivne ja vallandab seeläbi tugevaid positiivseid tundeid, siis võib ka see meie tähelepanu sütitada ja põhjustada kerge ärkamise ning unenägu jääb meile meelde. Paraku pälvivad negatiivsed unenäod meie tähelepanu sagedamini kui positiivsed ning seetõttu mäletame neid rohkem kui meeldivaid unenägusid.

       Miks ma näen õudusunenägusid?

      Oluline on teha vahet halbadel unenägudel ja õudusunenägudel või painajatel. Õudusunenägu on halb unenägu, mis on nii negatiivselt ärritav, et äratab meid üles. Kui halb unenägu sind ei ärata, siis on tegemist lihtsalt halva unenäo, mitte õudusunenäoga.

      Kuigi painajaid võivad emotsioonide kõrval põhjustada ka muud tegurid, näiteks haigus või palavik, narkootiliste ainete ärajäämanähud, mõned retseptiravimid (eriti antidepressandid ja vererõhuravimid) või unehäired, on enamasti nende vallandajaks siiski negatiivsed emotsioonid, näiteks hirm, ärevus, mure, stress, süütunne, segadus, kurbus, vastikustunne, ebameeldivustunne või isegi vihkamine. Kui maadled parasjagu mingi murega – näiteks finantsprobleemidega –, siis tungib see mure või hirm tihtipeale ka sinu unedesse. Näiteks kui oled majanduslikes raskustes ning sul pole raha, et arveid tasuda, siis lisaks sellele, et see võib raskendada uinumist või põhjustada öiseid ärkamisi, võid sa näha painajaid, milles oled tänavale jäänud või maailmas päris üksi ning tunned end üdini kaitsetuna.

      Samamoodi võivad painajaid esile kutsuda ka käsitlemata jäänud minevikusündmused. Kui oled lapsena kogenud füüsilist või emotsionaalset väärkohtlemist ning pole seda teraapia või muude terapeutiliste vahendite abil läbi töötanud, siis võib see õudusunenägusid tekitada.

      Mul oli üks klient, kes nägi pidevalt õudusunenägusid. Kui ta neid minuga jagas, kahtlustasin ma väärkohtlemist lapseeas ning küsisin temalt, kas see oli nii, ja ta kinnitas mu kahtlusi. Tuli välja, et ta polnud pärast väärkohtlemist mingit teraapiat saanud ning õudusunenäod väljendasid tema sisemuses peituvat konflikti. Teadlikult tundis ta, et kunagine kannatus on jäänud minevikku ning et ta on sellest üle saanud, kuid jätkuvad painajad andsid märku, et tegelikult ei ole ta sellest päriselt üle saanud ega tervenenud ning see jälitab teda endiselt. Ta võis teadlikult arvata, et see kõik on minevikku jäänud, kuid probleemid, mida toimunu tekitas, olid tema alateadvuses endiselt üsna aktiivsed.

      Miks peaksid teemad, millega me ei ole tegelenud või mida pole lahendanud, meile painajaid põhjustama?