Valitseda elu. Georg Hackenschmidt

või asümmeetrilise vormi.

      Nagu iga teinegi organism, on ka inimolemus rakusüsteem. Organismi teeb temast kõigi süsteemi moodustavate rakkude vastastikku sõltuv talitlemine. Nagu tõdesime, valdavad selle rakusüsteemi avanemise ja ilmutamise võimeid ja võimalusi ning avanemisvormi Kosmiline Energia ja selle Rütm (ehk Kosmose Rütmiline Energia).

      Et inimolemuse esindatud energia-väe suhted teiste vägedega määravad nii väljenduse käsutusse jääva energia pingsuse kui ka vormi, mille see energia võib võtta, siis tingivad suhted teiste vägede ja nende väljendustega inimese rakusüsteemi kvaliteete ja tunnusjooni. Teiste sõnadega, inimolemuse vormi ja teadvus(likkus)t valdab tema elu aluseks olev energia(-vägi)33 ning tingib selle energia suhe ümbritsevaga. Seepärast ei saa inimolemust vaadelda lahus sellest, mis teda ümbritseb.

      Kõigest, mida siiani eritletud, järeldub, et inimolemuse täiuslik seisund tähendab olukorda, kus energiale, mida ta esindab, on antud täiuslik väljendusvabadus. Teiste sõnadega, energiat piiratakse vaid niipalju, et väljendus võimalik oleks, ja piirang on selline, et energiale omane rütm on kooskõlas teiste, inimenergiaga suhetes olevate energia-vägede rütmiga. Kooskõlalistes suhetes on rütmi väljendatud vorm ümbritsevate vormide suhtes võrdmõõduline (sümmeetriline), sest kui väljendatakse kooskõla, on tulemuseks võrdmõõdulisus.

      Energia pingsuse tõttu, millest inimteadvus täiusliku väljendusvabaduse korral tärkab, saab teadvus nimetatud vabadusest osa eneseilmutamise inspiratsioonis, millega too pingsus inimolemust õnnistab.

      Kui energial on täiuslik väljendusvabadus, on see ka inimolemusel. Ning kui energial, mis oleleb teiste energia-vägede suhtes, on väljendusvabadus, siis oleleb ta nende vägedega võrdsel alusel. Järelikult on inimolemus võrdne sellega, mis teda ümbritseb.

      Kui inimenergia väe ja teiste energia-vägede vahel on võrdsuse suhe ning nad ei piira üksteise väljendusvabadust, siis ei saa nende suhetes olla mingit vastuolu. See tähendab, et inimenergia rütm on (teistest energia-vägedest koosneva) ümbruse väljendatud rütmidega kooskõlas. Teiste sõnadega, nad ei häiri üksteist. Inimese ja tema ümbruse vahel valitseb absoluutne Rahu.

      Niisiis kujutab inimolemuse täiuslik seisund endast seisundit, kus ta oleleb kogu teda ümbritseva kosmose suhtes täiuslikus vabaduses, võrdsuses ja rahus.

      Seepärast on inimolemuse valdavateks kvaliteetideks ja tunnusjoonteks täiuslikus seisundis, et ta esindab täiuslikku kooskõla (ja järelikult võrdmõõdulisust) ümbritsevaga, ning et tema teadvusele on omane aruka väljenduse võime, mis lubab tal ennast ümbritseva suhtes või vastuseks sellele täiusliku vabadusega, võrdsuses ja rahus ilmutada.

      Aga kui inimolemus organismina esindab kooskõla ja võrdmõõdulisust ümbritseva suhtes, siis saab see nii olla vaid põhjusel, et ta esindab samasugust kooskõla ja võrdmõõdulisust ka seesmiselt. Ta välised suhted on tema sisemise seisundi väljenduseks, nii et teda väliselt iseloomustav kooskõla ja võrdmõõdulisus peavad tema sisimas esindatud olema. See muutub selgemaks, kui vaatleme olemust seoses energiaga.

      Organismina on inimolemus rakusüsteem. Seda rakusüsteemi valdab Kosmose Rütmiline Energia. Ümbritseva suhtes on organism rütmilisest energiast pärinevate seesmiste pürgimuste ja talitlemise tulemus. Et inimolemus võiks viibida täiuslikus vabaduses, võrdsuses ja rahus ümbritseva suhtes, tuleb igal rakul tema kehasüsteemis vormeli poolest esindada täiuslikku seesmist kooskõla ja vormi poolest võrdmõõdulisust, – ning olla omavahelises mõjutamises ja rakusüsteemi (ehk organismi) ehituses täiusliku kooskõla ja võrdmõõdulisuse ühikuks. Niisugune seisund tuleneb sellest, et energia-vägi, mida organism esindab, evib täiuslikku väljendusvabadust kõigi teiste energia-vägede suhtes.

      Täiuslikus seisundis iseloomustavad kooskõla ja võrdmõõdulisus avanemise igat faasi. Olemuse ümbrusesuhet eritledes tuleb seda arvesse võtta.

      Kuna vorm on rütmi otsene väljendus (ta on energiaväljendus ainult rütmi kaudu), ning rütm pole iseenesest dünaamiline, siis pole ka vorm iseenesest dünaamiline. Inimolemusel nagu teistelgi Kosmilistel ilmutustel oleks nagu põhimine ja pindmine vorm. Organismid on ainevormide kogumid, mida läbistab jõuline teadvuslikkus. Neil on järelikult selle aine põhimine vorm, millest nad koosnevad, ja organismi pindmine vorm. Anorgaanilisel ainel on tema osakese põhimine vorm ja massi pindmine vorm.

      Kui ainevormid, millest organismid koosnevad, on ise otseselt Kosmose Rütmilise Energia väljendusteks, siis selle ainekogumi ehk organismi teadvuslikkus on ühe teise energia-väe väljendus. Et organisme kui Kosmilisi ilmutusi täidab mitmekesisem ja kõrgem arukus, võrreldes sellega, mis täidab ainet kui niisugust, tuleb neid pidada ülemate või pingsamate Kosmilise Energia vägede esindajateks kui ainevorme. Ning kui organismi teadvuslikkus on organismi ainevormide väljendatud energia-vägedest erineva väe väljendus, siis esindab iga organism pingsat väge, mis väljendab ennast läbi teiste, madalamate energia-vägede vormide. Kuna inimolemuse ilmutused on mitmekesisemad ja talle omane arukas teadvus(likkus) pingsam kui ükskõik millisel teisel organismil, võib järelikult öelda, et inimene esindab kõige kõrgemat kosmoses väljenduva Rütmilise Energia väge.

      Niisiis on inimolemus Kosmose Rütmilise Energia kõrgeima olemasoleva väe väljendus ja saavutatakse läbi ainevormide, mis on Kosmose Rütmilise Energia madalamate vägede väljendusteks.

      Et olla täiuslikus seisundis, tuleb inimesel ainevormide kogumisel, millest organism koosneb ja mille kaudu inimenergia ennast väljendab, säilitada kooskõla ja võrdmõõdulisuse tingimusi, mis on seda seisundit iseloomustava vabaduse, võrdsuse ja rahu aluseks. Ning kui need ainevormid on ise Kosmilise Energia vägede väljendused, siis on nad suhetes väega, mida esindab inimese teadvus(likkus). See tähendab, et nad on osa inimese ümbrusest ehk keskkonnast. Teiste sõnadega, inimolemuse aineline osa ei võrdu mitte niivõrd inimolendiga, kuivõrd osaga tema ümbrusest.

      Kui ütleme, et täiuslikus seisundis on inimolemus ümbritseva suhtes kooskõlaline ja võrdmõõduline, peame lisama, et ta viibib niisuguses seisundis ümbritseva selle osa suhtes, mis koosneb ainevormidest, millest ehitub keha rakusüsteem. Kui nõnda, siis võib täiuslik seisund kesta vaid niikaua, kuni keha rakusüsteemis ei esine ainevorme, mis ei sobi inimenergia väljendusvabadusega.

      Selline vabadus on võimalik, kui rütmid, mille väljenduseks on keha ainevormid, on ise kogumina kooskõlas ja sobivad ka inimenergia rütmiga. Kui nende sobivust ja kooskõla häiritakse, vastandub inimenergia rütm mingile tema suhtes vastuolulisele rütmile või rütmide kogumile. Kui aga väljendusvabadus viitab kooskõlalisele suhtele ümbritsevaga, ei teki taolist vastuolu enne, kui suhe on sel määral muutunud, et täielik väljendusvabadus pole enam võimalik.

      Kuna iga üksik energia-vägi väljendab suhetes teiste vägedega talle omast rütmi ja kõik rütmid väljendavad energia-vägede vastupanu piirangutele, siis tähendab vastuoluline suhe rütmide vahel seda, et üksikutele energia-vägedele vastandub liiga suur, väljendusvabadust takistav piirang. Et aga energia on dünaamiline, siis kaldub kõrgem energia-vägi väljenduma läbi ainevormide, mis tema dünaamilist kvaliteeti vähem takistavad.

      Seega kaldub ka inimenergia niisuguste ainevormide poole, mis võimaldavad väljendusvabadust. Teiste sõnadega, täiuslikus seisundis koosneb inimkeha rakusüsteem ainevormidest, mis on inimenergia väe rütmiga rütmilises vastavuses. Kui keha rakusüsteem esindab ainult sobivaid ainevorme, siis evib organism oma suhetes kõige ümbritsevaga teadvus(likkus)t, mille varal ta on võimeline olema vabaduse, võrdsuse ja rahu seisundis. See on nii sellepärast, et suhe inimenergia väe ja keha rakusüsteemi ehitavate ainevormide esindatud energia-vägede vahel on täiuslikult kooskõlaline.

      Kui inimenergia vägi väljendab ennast läbi teiste energia-vägede väljenduste, siis ei saa ta luua oma keha rakusüsteemi üksnes omaenese dünaamilise kvaliteedi varal. Et hankida ainevorme, mille kaudu ta võiks väljenduda, peab ta toetuma ümbritsevale. Toetumine saab teoks inimolemuse ainelisele ehk kehalisele vormile antava toidu34 vahendusel. Olemuse pindmine, organismi vorm on loodud ja seda säilitatakse toidu sisestamise abil. Organismi potentsiaalsus (ehk tema võimed ja võimalused) pärineb

33

Human life-energy, teisal human energy, tõlgitud põhiliselt ʽinimenergiaks’. Eelmises loos oli tarvitusel üldisema kõlaga life-power (tõlkevastega ʽelujõud’), millega mõeldi sedasama.

34

Meenutagem, et nourishment tähistab kehasse sisenevaid olluseid laiemas mõttes: nii toitu, jooki kui ka sissehingatavat õhku.