Kahe ilma vahel. Jüri Vilms

tunneme teda vaimse kultuuri avaldustes.

      Meie oleme näinud, kuidas Eesti seltskonnas tarvidus tõuseb ikka rohkem ja rohkem eesti keeles ühe või teise teaduseharu üle teateid saada.

      Üheks teaduseharuks, mille üle meil alles kõige viimasel ajal on hakatud eesti keeles kirjutama, on õiguseteadus. Selle asjaolu põhjused seisavad selles, et meil omavalitsustes ja kohtus ametlikuks keeleks võõras keel on, eesti keel aga kuskil ametlikuks keeleks ei ole, kui ainult valla-asutused maha arvame. Aga neist asutustest on jõudnud administratiivne heaksarvamine eesti keele ametlikkuse kõrvale suruda.

      Peab aga seltskonna korraldus demokraatlikumaks saama, mida rahva hea käekäigu tulevik nõuab ja mille poole seltskonnakihtide eneste vaheline heitlemine kahtlemata viib, siis peab ka kord meie omavalitsuse-asutustes ja kohtutes rahva keelt tarvitatama.

      Et aga asutustes rahvakeeles asju ajada, selleks peab rahvakeel sinnamaani edenenud olema, et see võimalik oleks.

      Meil on terve ilukirjandus, on ka võrdlemisi palju teistest teaduseharudest kirjutatud, kuid nendega võrreldes ei ole õiguseteaduse alal peaaegu midagi veel ära tehtud.

      On raske keeles, mis alles arenemise esimesi astmeid läbi teeb, üleüldse teadusest kirjutada, siis seda raskem on selles keeles õiguseteadusest kirjutada.

      Õiguseteaduse keel on igas keeles sootuks iselaadiline, ehk õigemini õiguseteaduses tarvitatav stiil. Roomast alates ja aastasadasid elades ja edenedes on õiguseteaduse keel välja voolitud ja painutatud, milles lühikeste, kindlate lausetega selgeid mõtteid välja üteldakse.

      Lauseehitus, väljaütlemise-viis ja oskusesõnad, need peavad peenelt läbi mõeldud, trehvavad ja mõtet täpipealselt edasiandvad olema.

      Kes hästi ja tagajärjekalt õiguseteadusest tahab kirjutada, see peab lause juures palju juurdlema, enne kui ta tema kirjutab.

      Nõudub seda õiguseteadusest kirjutades, siis nõudub seda veel rohkem seaduste algkeelest ümberpanemise juures.

      Seadused on antud ja kirjutatud keeltes, milles juba isesugune juriidiline keel ja väljaütlemise-viis loodud. Selles valitseb põhjusmõte: trehvavalt, täpipealselt mõte välja ütelda, mitte ühtegi ülearust sõna tarvitada.

      Siit nähtub, et juba seaduste ümberpanek üleüldse raske ja vastutusrikas töö on.

      Siia juurde tuleb veel see asjaolu, et õiguseteaduses terve rida oskusesõnu (termini tehnici) on, mis selle distsipliini tundjale teatud õigusliku mõiste või õigusliku instituudi aime edasi annavad. Niisugused oskusesõnad tulevad keelde luua.

      Ei või küll ütelda, et igaüks õiguseteaduses ise omale abi leiaks, kuigi seadused keeles kirjutatud, mida abiotsija oskab, sest seal on mõisted, millest ainult seaduse paragrahvi lugemisega aru ei saa, kuid see asjaolu on paratamatu: nii on see igas teaduseharus. Kuid mida parem ja selgem keel, seda rohkem ja seda paremini saab aru.

      Iseäranis raske on õiguseteaduse oskusesõnade loomine.

      Selleks ülesandeks ei ole sellest küll, et nende looja hea õiguseteadlane on, ta peab ka hea keeleteadlane olema.

      Meil on juba ühte ja teist teadustest eesti keelde tõlgitud. Suurem hulk nendest ümberpanekutest on allpool igasugust arvustust.

      On näha, et tõlkijad ilma ühegi hooleta tööd on teinud ja ka ilma teadmisteta. Seal on sagedasti, kui ka mitte alati, sõna tema kõlalise tähenduse mõttes ümber pandud, ilma et ühtegi tähendust sõna mõttele lause koosseisus oleks antud.

      Keele idioomi ei ole nende ümberpanijatele nagu olemaski. – Edasi kõneleme ühest tegelikust ettevõttest.

      Nagu kuuldub, on kohaliku Era-õiguse III köite (Baltimaa Kubermangude Tsiviil-seaduste Kogu) tõlge valmis ja kirjutaja poolt juba trükikotta antud. See on terve sündmus meie õiguseteadusliku kirjanduse ilmas. Sellel raamatul on meie elu kohta määratu tähtsus.

      Kõik, mis eespool üleüldiselt kõneldud, käib selle raamatu kohta iseäranis. See on raamat, mille järgi kodanikud eneste vahelisi vahekordasid peavad korraldama.

      Sellel raamatul on tegeliku elu jaoks määratu tähtsus.

      Selle raamatu ilmumise kohta on avalikul häälel õigus kaasa rääkida, seda rohkem, et, nagu kuuldub, tema trükkimiseks rüütelkonnad abi annavad ja arvatavasti kaunis hea summakese.

      Kui nüüd selle raamatu tõlge äpardab, siis on see kahju, mida niipea võimatu on parandada, kui see üleüldse võimalik on.

      Ma ei taha mitte ütelda, et tõlkija oma tööd hooletult oleks teinud. Ei! Kuid teatavasti pole ta ka mitte suur keeleteadlane ja teiseks võib olla, et mõne tema valitud oskusesõnaga siiski mitte leppida ei või.

      Isiklikult on nende ridade kirjutajal juhtumist olnud tõlkijaga kõneleda ja mõne oskusesõna on ta selle juures täiesti vastuvõtmatu leidnud olevat.

      Trükiti Uus Testament – raamat, millel õieti tegelikus elus tähendust pole ja mille keele täpipealsus mitte suure väärtusega ei ole, aga meie teame, kui palju tema tõlke juures töötatud, valmistatud, läbi vaadatud ja parandatud on.

      Nüüd aga raamat ilmumas, mille tähtsus esimesega võrreldes äraarvamatu on, ja ta läheb trükki, ilma suurema ettevalmistuseta, ilma ühegi elevuseta!

      See võib aga ennast pärast rängasti tasuda ja oleks ütlemata kahju, kui see trükk ebaõnnestuks.

      Raamatu ilmumine võib isegi pool aastat või aasta viibida, aga ta peaks hea saama.

      Kui juba rüütelkonnad (Liivi-, Saare- ja Eestimaal) abi on lubanud, siis võiksid nad oma abiraha mõnesaja rubla võrra tõsta, et võimalikuks teha selle raamatu trükki kõigekülgselt läbi vaadata.

      Tegelik ettepanek oleks see, et komisjon asutataks, milleks meie üksikud paremad õiguse- ja keeleteadlased kokku astuksid. Neile juurde astuksid siis lehtede poolt, mis õiguseteaduslikke lisasid kaasa annavad, asemikud, sest need on pidanud juba üksikuid oskusesõnu looma.

      See komisjon vaataks siis tõlke läbi ja parandaks, mis vaja oleks.

      Neile, kes komisjoni istumistest tasuta osa ei saaks võtta, peaks tasu antama.

      Nagu juba tähendatud, võiks omavalitsuse-asutused otse selleks otstarbeks teatud summa annetada.

      Kirjastaja peaks aga selle ettepanekuga viibimata kirjalikult abiandjate poole pöörduma, kuigi selle tõttu raamatu ilmumine viibiks.

      Ei taheta aga midagi sellesarnast ette võtta ja saab selle tõttu tõlge halb, siis tuleb ka selle tagajärjed kanda.

      EESTI NAIIVNE KOSMOPOLITISM JA RAHVUSLUS

      On ala, millel meie sulemehed arvavad endid täiesti kodus olevat. See on rahvusküsimus. Sääl antakse vabadust sulele ja igaüks arvab end õigustatud olevat kaasa rääkima. Seletatav on see nähtus sellega, et teadus pole saanud end veel ses küsimuses süvendada, et teaduslikke eritöid on sel alal vähe.

      Meil on rahvusküsimuses seni pääasjalikult kaks voolu nii esindatud, et nende seisukohti võib arvustada. Need on Eesti Rahvameelne Eduerakond ja sotsiaaldemokraatia. Esimene küll rohkem, sest see on tal olnud olude tõttu võimalikum.

      Asjata otsime aga E. R. E. juures mingit teaduslikku seletust rahvusküsimusele; sellega on tehtud vaevalt katset. Poliitilisis artikleis ja võitlustuhinais on ühte ja teist öeldud, millest võib järeldada teatud seisukohta. Et E. R. E. on koos alalhoidlikest elementest, siis see asjaolu annab ka ta rahvusküsimuse käsitusele oma jume. Sotsiaalvõitluses alalhoidlik, pole E. R. E. rahvusküsimustaktikat seadnud puhtkultuurilisele alusele, vaid on teinud selle sotsiaalse alalhoidlikkuse abinõuks. Kes pole lugenud E. R. E. häälekandjas artikleid Eesti Geeniusest, eesti rahva vaimust. Selle voolu arvates on rahva omaduste ja võimete kandjaks ta geenius, rahvavaim. On öeldud juba igatahes teaduslikult rahvusküsimuses niipalju, et seda vaadet ei saa pidada teaduslikuks. Rahvavaim ei seleta midagi, nõudes ise seletust; võib öelda, ta on seesama rahva omaduste kogu müstifitseeritult.

      See tõttu saab seletada temaga kõike ja ei midagi: üks või teine nähtus on seletatav