Tervenda end ise. Louise Hay

olla. Võib-olla sa ei teadvustagi endale oma uskumusi. Suurem osa inimestest ei teegi seda. Nad lihtsalt näevad väliseid olusid millenagi, mida ei saa ega ole mõtet muuta. Kuni keegi pole osutanud sidemele väliste kogemuste ja sinu sisemiste mõtete vahel, jäädki eluks ajaks ohvriks.

      Kõik probleemid kasvavad välja mõttemallidest, aga mõttemalle saab muuta!

      Kõik need probleemid, millega elus maadleme ja mille keskel üritame püsti jääda, võivad tunduda ja näida tõestena. Ükskõik kui tõsise murega on meil tegemist – see on vaid sisemise mõttemalli väline väljendus.

      Kui sa ei tea, millised mõtted sulle probleeme tekitavad, siis oled sattunud õigesse kohta, sest see raamat on koostatud sinu abistamiseks. Vaata oma elumuredele otsa. Küsi endalt: „Millised on need mõtted, mis mulle probleeme loovad?”

      Anna endale hetk aega, istu vaikselt ja esita see küsimus endale, siis juhatab sinu sisemine tarkus sind vastuse juurde.

      See on vaid lapsepõlves omandatud uskumus

      Osa meie uskumustest on positiivsed ja kosutavad. Need uskumused teenivad meid läbi elu hästi, näiteks: „Enne sõidutee ületamist vaata vasakule ja paremale.”

      Mõned mõtted on väga kasulikud elu alguses, aga suureks kasvades pole enam sobivad. „Ära usalda võõraid” võib olla hea nõuanne väikesele lapsele, kuid täiskasvanu ellu toob see uskumus eraldatust ja üksindust.

      Miks istume nii harva maha, et endalt küsida: „Kas see on tõesti tõsi?” Näiteks, miks ma usun, et mul on raskusi õppimisega?

      Parem oleks küsida: „Kas see kehtib minu kohta praegu?” „Kust see uskumus pärineb?” „Kas ma usun seda endiselt, kuna mu esimese klassi õpetaja ütles seda ikka ja jälle?” „Kas mul oleks parem sellest uskumusest lahti saada?”

      Uskumused „poisid ei nuta” ja „tüdrukud ei roni puude otsa” kasvatavad tundeid varjavaid mehi ja füüsilist kontakti pelgavaid naisi.

      Kui meile õpetati lapsepõlves, et maailm on üks hirmuäratav paik, siis saab meie jaoks tõeks kõik, mis selle uskumusega klapib. Sama kehtib selliste uskumuste kohta nagu „ära usalda võõraid”, „ära mine hilja õhtul välja” või „sa saad teiste käest petta”.

      Teisalt, kui meile õpetati maast madalast, et maailm on ohutu paik, siis püsib meis see uskumus. Siis on kerge uskuda, et armastus on kõikjal, inimesed on sõbralikud ja minu vajadused on rahuldatud.

      Kui sulle õpetati lapsepõlves, et „see oli sinu süü”, siis kannad süütunnet endaga kogu aeg kaasas, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Sinu uskumus muudab sind kellekski, kes käib ringi ja vabandab kogu aeg.

      Kui said lapsena selgeks, et „mina ei lähe arvesse”, siis asetab see uskumus sind alati järjekorra lõppu, ükskõik kus sa ei viibiks; nagu minu lapsepõlvekogemus koogitükist, mida ma ei saanud (vaata „Minu lugu” kuueteistkümnendas peatükis). Ja mõnikord, kui sinust välja ei tehta, siis tunned end nähtamatuna.

      Kas sinu lapsepõlveolud õpetasid sulle: „mind ei armasta mitte keegi”? Siis oled kindlasti üksildane. Ja isegi kui su ellu satub mõni sõber või tekib suhe, siis kestab see lühikest aega.

      Kas sinu perekond õpetas sulle: „kunagi pole küllalt”? Sel juhul tunned kindlasti sageli, et su riidekapp on tühi, või leiad end olukorras, kus tuled vaevalt ots otsaga kokku või oled pidevalt võlgades.

      Üks minu klient oli kasvanud kodus, kus usuti, et kõik on halvasti ja saab ainult veel halvemaks minna. Selle mehe elu ainsaks rõõmuks oli tennisemäng, aga ükskord vigastas ta põlve. Ta käis läbi kõikvõimalikud arstid, kuid põlv muutus üha hullemaks. Lõpuks ei saanud ta enam üldse mängida.

      Üks teine mees oli üles kasvanud jutlustaja pojana ja saanud eluteele kaasa õpetuse, et kõigil teistel on eelisõigus. Jutlustaja perekond oli alati kõige viimane. Nüüd aitab mees oma klientidel alati parimaid tehinguid teha, kuid sipleb ise võlgades ning tal napib isegi peenraha. Tema uskumus paigutab teda ikka veel kõige viimasele kohale.

      Kui midagi usud, siis näibki see tõena

      Kui sageli oleme öelnud: „Selline ma lihtsalt olen” või „Nii lihtsalt on”? Need sõnad väljendavad tegelikult meie uskumust, et sellised me oleme või nii asjad meie elus ongi. Tihti on uskumus kellegi teise arvamus, mille oleme oma uskumustesüsteemile külge pookinud. Kahtlemata sobib see kokku ka kõige ülejäänuga, mida usume.

      Kas oled üks neist paljudest, kes hommikul ärgates akna taga vihmasadu nähes ohkab: „Oh, milline vilets päev!”?

      Eiole vilets päev. Ainult vesine. Kui panna selga sobivad riided ja muuta hoiakut, siis võib vihmane päev olla vägagi lõbus. Kui me tõesti usume, et vihmased päevad on viletsad, siis tekitab vihm meis alati ängistust. Selle asemel, et lasta end kanda vaatame-mis-tuleb tundel, hakkame päevaga võitlema.

      Kui tahame elada rõõmsat elu, tuleb mõelda rõõmsaid mõtteid. Kui tahame elada edukat elu, tuleb mõelda edukaid mõtteid. Kui soovime elu tulvil armastust, tuleb mõelda armastavaid mõtteid. See, mille saadame välja mõttes või suuliselt, tuleb meile sarnaselt tagasi.

      Iga hetk on uus algus

      Kordan, jõupunkt on alati käesolevas hetkes. Sa pole mitte kunagi kinni naelutatud. Muutused leiavad aset just siin ja praegu sinu enda peas! Pole tähtis, kui kaua oleme kandnud endas negatiivset mustrit või haigust; olnud halvas suhtes, kannatanud rahapuuduse või enesevihkamise käes. Täna võime alustada muutust!

      Sinu probleem ei pea enam olema sinu tõelisus. Nüüd võib probleem kolletuda minevikus, olematuses, kust ta pärineb. Sa suudad seda.

      Pea meeles: sina oled ainus inimene, kes oma mõtteid mõtleb! Sinu maailmas on võim ja vägi sinu päralt.

      Minevikus mõeldud mõtted ja uskumused on loonud sulle praeguse hetke ja kõik praegusele eelnenud hetked. See, mida praegu otsustad uskuda, mõelda ja öelda, loob järgmist hetke, päeva, kuud ja aastat.

      Jah, sina, kullake! Mina võin aastatepikkusele kogemustepagasile toetudes anda sulle küll kõige suurepärasemaid nõuandeid, ometi võid sina jätkata oma vanade mõtete mõtlemist; sa võid keelduda muutumast ja hoida alal kõiki oma probleeme.

      Sina oled oma maailma vägi! Sa saad kõike seda, mida otsustad mõelda!

      Praegune hetk teeb algust uue protsessiga. Iga hetk on uus algus ja käesolev hetk on uus algus sulle, just siin ja praegu! Kas pole hea teadmine? Praegune hetk on jõupunkt! Käes on muutuste alguse hetk!

      On see tõsi?

      Peatu hetkeks ja püüa oma mõte kinni. Mida sa praegu mõtled? Kui on tõsi, et mõtted vormivad elu, siis kas sooviksid, et see, mida praegu mõtled, läheks sinu jaoks täide? Kui see on mõte täis muret, viha, valu, kättemaksu või hirmu, siis millisel kujul see mõte sinu arvates sulle tagasi tuleb?

      Mõtteid on sageli raske kinni püüda, sest nad liiguvad nii väledalt. Aga me saame kohe praegu hakata jälgima ja kuulama seda, mida ütleme. Kui kuuled end lausumas midagi negatiivset, siis peatu poolelt lauselt. Tee lause ümber või jäta hoopis ütlemata. Võid isegi hüüda: „Välja!”

      Kujutle end kohvikujärjekorda või luksusliku hotelli buffet’-sappa. Söökide asemel on laudadel mõtted, mille hulgast saad valida selliseid, mida hing ihaldab. Need mõtted loovad sinu tuleviku kogemusi.

      Oleks ju üsna rumal valida mõtteid, mis tekitavad probleeme ja teevad haiget. Nagu valiks toitu, mille söömine teeb iga kord kõhu lahti. Me võime ju korra või paar sellist toitu valida, kuid niipea kui saame aru, millist toitu meie organism ei kannata, hoiame sellest eemale. Samamoodi on ka mõtetega. Hoiame eemale mõtetest, mis tekitavad probleeme ja teevad haiget.

      Minu kunagine õpetaja doktor Raymond Charles Barker ütles ikka ja jälle: