Austraalia. Ann Hannula

alia

      Kahekümne aasta pärast oled enam pettunud asjades, mis elu jooksul tegemata jäid, kui neis, millega hakkama said. Nii et hiiva ankur, seila välja kodusadamast ja püüa tuuli oma purjeisse. Uuri. Unista. Avasta.

Mark Twain

      The world is a book and those who do not travel read only a page.

St. Augustine

      Maailm on raamat ja need, kes ei reisi, loevad sellest vaid lehekülje.

St. Augustine

      Saateks

      Kas töötada või reisida? – Selles on küsimus.

      Vastus on töötada ja reisida.

      Kas koolitee on käidud? Või juba ülikooliski aastaid tarkust omandatud? Kas magistrantuuri lähitulevik ette ei näe? Kas kolmekümneaastane pangalaenuorjus kuklasse ei hinga? Kas kontorile eelistaks mõneks ajaks graafikut väljaspool rangelt piiritletud ajavahemikku E–R 9–17? Kas hing ihkab rändama?

      Kas kõlab tuttavalt? Võta vabalt! Võta aasta vabaks! Millal siis veel selliseid kõrvalehüppeid endale lubada kui mitte praegu?! Noorus on ilus aeg. Avastad maailma, sõidad ringi, seikled hotellides, rokid täiega. Töö ei ole jänes, mis eest ära jookseb. Julge olla julge. Julge reisida, maid avastada, tunne vabadust ise otsustada, ise mõelda, ise hakkama saada. Julge teha vahel pööraselt hulle otsuseid. Õpi tundma keeli, avasta värvikaid kultuure ja erinevaid traditsioone. Võta enda jaoks aeg maha ja vaata ringi. Maailm on sinu! Kaotada ei ole midagi, pigem vaid võita.

      Vabatahtlikuna Aafrikasse, lapsehoidjaks Ameerikasse, praktikale Euroopasse – need on vaid mõned võimalused omandada maailmakogemust, kuhjaga meeldejäävaid emotsioone ja elamusi. Kuid on veel üks popp ja noortepärane koht, mis on vähemalt sama lahe kui Ameerika, sama kuum kui Aafrika ja kaks korda suurem kui Euroopa. Seitsme maa ja mere taga asub üks maa, millest on kuuldud lugusid ning lauldud laule ja mis on pikka aega tundunud justkui täiesti teine tsivilisatsioon. See koht on Austraalia. Manner maakera kuklapoolel. Down Under. Kängurute ja koaalade maa. Väga omapäraste paikade maa. Toredate reisihimuliste noorte maa. Lihtsate ja sõbralike inimeste maa. Sydney, Melbourne, Brisbane, Gold Coast, Whitsundays, Great Ocean Road, Great Barrier Reef, Ayers Rock jne – ehk metropolid, surfirannad ja kõrberallid kõik ühes. Avastamist jagub küllaga, risti-põiki põhjast lõunasse ja idast läände.

      Kui vaid mõne aja eest näis Roheline Manner kauge unistusena teisel pool maakera, kuhu viisa saamiseks tuli läbi käia pikk kadalipp, siis juba paar viimast aastat jagab Austraalia noortele eestlastele (vanuses 18 kuni 30) lahkelt Working Holiday Visa’t (WHV). Kusjuures neid privilegeeritud riike, kellega Austraalial samalaadne viisaleping kehtib, on maailmas vaid paarkümmend. Aastane Working Holiday (WH) on kogemus, mis tänapäeva noorte seas jõudsalt populaarsust kogub. WH ühendab endas töö ja puhkuse, võimaldades viisaomanikul oma maailmaavastusretke ise finantseerida. Töötada ja rännata just sellise intervalliga, nagu süda soovib. Võtta ette meeletuid seiklusi ja koguda hulganisti kogemusi, mida hiljem nostalgiaga meenutada ja põksuva südamega lastelastele rääkida. Jätta sõpradele, tuttavatele ja sugulastele küllasõiduks võimalikult kauge sihtpunkt, sest niisama teel Nuustakule ühe valepöörde tõttu Rohelisele Mandrile ikka ära ei eksi. See on kängurulegi selge. Punkt.

      Meie lugu. Suvi 2006. Kaksteist aastat kooli ja neli aastat ülikooli ühe väikese kõrvalehüppega Saksamaal/Itaalias oli just läbi saanud. Paksud lõputööd kaanetatud, südantlõhestavad lõpukõned peetud, lõpureisil käidud ja suvine puhkus puhatud, istusime taas kontorilaua taga. Esmaspäevast reedeni 9st 17ni. Üks reisibüroos reisimõtteid mõlgutades – just-just, jalg oli juba ukse vahel – ja teine finantskonsultandina raporteid genereerides. Hing ihkas aga üht suuremat muutust. Iga päevaga aina tugevamalt ja tugevamalt. „Tahaks maailma näha. Tahaks seigelda. Tahaks ennast proovile panna. Tahaks päikest ja palmisaart. Tahaks ära…” Mõtted, mis otsisid igatsevalt väljundit. Sõpruskonnas oli samal ajal lahti läinud justkui Austraalia-hullus ja nii meie lugu alguse sai. Lootusetult Aussie-pisikuga nakatunud, leidsimegi end ühel hetkel teiselt poolt maakera kängurutele patsi löömast. Seesama tore hullus on nüüd väljumas igasugustest piiridest ja igasuguse kontrolli alt. Hoidke alt, siit ta tuleb!

      Selle raamatu pühendame kõigile, kel reisipisik juba südames. Raamat, mis ühendab endas reisipäeviku, reisijuhi ja fotoalbumi, kirjutab avastusretkest ja ühest hoopis teistmoodi aastast maakera kuklapoolel Austraalias. Lõunamandrile sai sõna otseses mõttes ring peale sõidetud ja sellega isiklikult tutvust tehtud. Meie reisil valmisid blogid, tuhandetesse ulatuv pildipagas, kaasa sai toodud hulganisti reisikogemusi ja väärt näpunäiteid. Avameelselt ja humoorikalt oleme eredamad hetked, seiklused ja kasulikud reisinõuanded nüüd kaante vahele pannud ja loodame lugejale pakkuda uudset reisikirja.

      Reisipäevik. See on raamat kõigile, kelle teed meiega Austraalias ristusid ja kes selle raamatu lehekülgedel tegelastena üles astuvad. See on raamat meie ühise Aussie-kogemuse jäädvustamiseks sõnas ja pildis, mälestuseks teie raamaturiiulile. See on raamat kõigile, kes meie seiklustele kodusel Eestimaal kaasa elasid ja nüüd kokkuvõtvalt sellest pöörasest aastast lugeda ihkavad. See on raamat kõigile, kes peavad lugu ühe Austraalia-avastuse käigus kuhjunud huvitavatest ja koomilistest pajatustest.

      Reisijutte on alati tore lugeda. Nad aitavad unistada ja plaane teha ning viivad sammukese lähemale lugeja enda reisielamusele, sest paljud ideed saavad just neist lugudest alguse.

      Reisijuht. See on raamat kõigile potentsiaalsetele reisihuvilistele noortele ja tulevastele Working Holiday Maker’itele (WHM). See on raamat kõigile, kelles sissejuhatuse esimesed read huvi äratasid või kes end samalaadsest olukorrast leidsid. See raamat on abiks uute Austraalia lugude realiseerimisel. Millest alustada? Ja mis edasi? Rahu, ainult rahu! Te leiate vastused.

      Pildialbum. See on raamat kõigile, kes peavad lugu kaunitest reisifotodest ja maailmakuulsatest paikadest läbi reisija silmade. Laske oma silmadel puhata.

      See on raamat kõikide reisihuviliste raamaturiiulile!

Head lugemist!Annuška ja Kairts

      AUSTRAALIA

      Riik: Commonwealth of Australia

      Austraalia Ühendus (AUS)

      Pindala: 7 741 220 km²

      Elanikke: 21 180 600 (2007)

      Pealinn: Canberra

      Riigikeel: inglise

      Riigikord: föderatiivne vabariik

      Riigipea: kuninganna Elizabeth II

      Rahaühik: Austraalia dollar (AUD)

      Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11

      Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit

      • Queensland, Uus-Lõuna-Wales, Victoria, Lääne-Austraalia, Lõuna-Austraalia, Tasmaania

      • Austraalia pealinna territoorium, Põhjaterritoorium

      Austraalia on Kaug-Lõuna riik, mis asub Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Suuruselt on Austraalia kuues riik maailmas.

       Australis

      Austraalia riigi nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast australis, mis tähendab tõlkes „lõunapoolne”. Juba Ptolemaiose kaardil 2. sajandil m.a.j oli kujutatud terra australis incognita – tundmatu oletatav manner Lõunaookeanis.

      Ajalugu. Kiviga visata on see aeg, kui esimesed asukad Austraalia pinnal oma esimesed sammud tegid. Juhtus see umbes 42 000 kuni 48 000 aastat tagasi. Hiidvanu jalajälgi tänaseks säilinud ei ole, küll on aga leitud profiküttidest protoaustraallaste relvastusse kuulunud veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid, teravikke, odaotsi, nuge ja talbu. Kaugel ei olnud ka aeg, kui bumerangi loopima hakati.

      Tööst vabal ajal tegeleti kunstiga, kasutades lõuendina koopa- ja kaljuseinu. Kiviaja aborigeenid olid ülimalt