Maalehe väike seeneraamat. Ain Raitviir

hea söögiseen, ei vaja kupatamist

      Kasutamine: noorena sobib marineerimiseks, vanemana on väärtuslik kuivatamisseen, värskelt hea nii praetuna kui ka suppides

      Sarnased liigid: sapipuravik, mille kübar ja jalg on külmema kollakaspruuni värvusega, jalga katab jäme võrk, torukesed on roosad ja seeneliha on viha maitsega, mis muudab sapipuraviku mittesöödavaks

      Märkused: meeldiva lõhnaga pruun sametpuravik ei jää maitselt palju alla kivipuravikule ja paljud seenelised hindavad teda kõrgelt just kuivatamisseenena

      Kasepilvik

Russula aeruginea

      Kübar: läbimõõt 5–10 cm, noorelt peaaegu kerajas, hiljem lame, allakeerdunud, tömbi, nõrgalt rihvelja servaga, keskpaigas süvendunud, sile või mõnikord võrkjas-sooneline, limane, läikiv, rohiroheline, mõnikord ka pruunikas-, kollakas-või hallikasroheline, sageli osaliselt või üleni väljapleekinult valge, ulatuses ärarebitava nahaga

      Eoslehekesed: noorelt kaua valged, hiljem kreemkollased, võrdlemisi laiad, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud

      Jalg: kõrgus 4–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, aluse suunas kergelt ahenev, kõva-lihakas, valge, siidiläikeline, alumises otsas tihti roostevärvi laikudega

      Seeneliha: keskmise paksusega, habras, valge, vanana pruunilaiguline, erilise lõhnata, üldiselt pehme maitsega, kuid noorena ja eriti eoslehekestes veidi kibe

      Kasvukoht: kaasikud ja kase-segametsad, aga ka okasmetsades üksikute kaskede läheduses

      Esinemisaeg: juulist oktoobrini

      Söödavus: hea söögiseen, vajab kerget kupatamist, kuid segus pehmemaitseliste pilvikutega võib kasutada ka värskelt

      Kasutamine: sobib soolamiseks, marineerimiseks ja praadimiseks. Kuivatatult hea supiseen. Kui kupatatud seentele lisada praadimisel mõned värsked kasepilvikud, annavad nad roale meeldiva pähklimaitse

      Sarnased liigid: puuduvad

      Märkused: kasepilvik on Eesti pilvikute hulgas ainulaadne oma kahvaturohelise värvusega ja kasvukohaga kaskede all

      Veinpunane pilvik

Russula vinosa

      Kübar: läbimõõt 5–15 cm, lihakas, noorelt lamekellukjas, hiljem lame kuni süvendunud, bordoopunane, tumepunane, purpurviolettpunane, pleegib kiiresti ja muutub keskelt kollaseks, vanalt muutub üleni mustja-hallika-punakalaiguliseks, niiske ilmaga limane ja läikiv, kuivalt silmatorkavalt tuhm, tömbi sileda servaga, poolenisti ärarebitava kübaranahaga

      Eoslehekesed: noorena valkjad, muutuvad aja jooksul nurmenukukollaseks, vananedes ilmub neile mustjashall toon, õhukesed, haprad, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud

      Jalg: kõrgus 7–12 cm, läbimõõt 1–2 cm, silindriline, kuiv, valge, harva punakate laikudega, muutub aja jooksul alusest alates mustjashalliks

      Seeneliha: noorelt valge, muutub lõikepinnal kahvatu-vaskpunaseks, seejärel aeglaselt mustjashalliks, vanana läbinisti mustjashall, lõhnata, meeldiva pehme pähklimaitsega

      Kasvukoht: okas-ja segametsad, eriti kuusikud

      Esinemisaeg: juunist novembrini

      Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist

      Kasutamine: sobib värskelt praadimiseks ja soolatult säilitamiseks (ka segaseenena)

      Sarnased liigid: tuhmuv pilvik muutub samuti vananedes halliks, kuid tema kübar on kollakas-punakas-oranž kuni vaskpunane ja ta kasvab peamiselt kuivades männikutes

      Märkused: veinpunane pilvik on üks tavalisemaid suuri pilvikuid kuusikutes ja teda tunneb ära kiiresti pleekiva veinpunase kübara ja halliks tõmbuva seeneliha järgi

      Kollane pilvik

Russula flava

      Kübar: läbimõõt 5–12 cm, noorelt poolkerajas, hiljem lame või kergelt süvendunud, kroomkollane või hele-ookerkollane, kuivalt paljas, tuhm, niiskelt limane ja läikiv, poolenisti ärarebitava kübaranahaga

      Eoslehekesed: algul valged, hiljem nurmenukukollased, vanana hallikaskollased või pruunikad, õhukesed, tihedalt asetunud, jalale kinnitunud

      Jalg: kõrgus 3–6 cm, läbimõõt 1–1,5 cm, silindriline, valge, mõnikord kollakas, vananedes ja katsumisel muutub mustjashalliks

      Seeneliha: valge, mõnikord kollaka varjundiga, muutub lõikepinnalt algul nõrgalt punakaks, seejärel mustjashalliks, vanana üleni mustjashall, värske puuvilja lõhnaga ja pehme maitsega

      Kasvukoht: kaasikud ja kase-segametsad, alati koos kaskedega

      Esinemisaeg: juulist oktoobrini

      Söödavus: hea söögiseen, ei vaja kupatamist

      Kasutamine: praetakse värskelt, säilitamiseks soolatakse, tavaliselt segaseenena koos teiste pilvikutega

      Sarnased liigid: paatjas pilvik, mis kasvab kuusemetsades on enamasti oliivja tooniga kollasel kübaral ning kibeda maitsega, mistõttu vajab kupatamist

      Märkused: erkkollane kübar, kasvukoht kaskede all ja katsudes halliks muutuv jalg võimaldavad kollast pilvikut eksimatult ära tunda

      Soopilvik

Rusula paludosa

      Kübar: läbimõõt 5–15 cm, noorena kumer, seejärel lame või süvendunud, särav veri-kuni sarlakpunane, püsiva värviga, pleegib alles vanana keskelt kollakaks, nõrgalt limane, läikiv, tömbi sileda servaga, ulatuses ärarebitava kübaranahaga

      Eoslehekesed: noorena valged, hiljem kreemikaskollased, vanana hele-ookerkollased, õhukesed, laiad, kaunis hõredalt asetunud, jalale kinnitunud

      Jalg: kõrgus 10–20 cm, läbimõõt 2–5 cm, valge, mõnikord punakate laikudega, silindriline, kuiv, sile

      Seeneliha: valge, ei muuda vananedes värvi, ilma lõhnata, pehmemaitseline

      Kasvukoht: männi-segametsad, eriti siirdesoo-ja rabamännikud

      Esinemisaeg: augustist septembrini

      Söödavus: väga hea söögiseen, ei vaja kupatamist

      Kasutamine: praetakse värskelt, säilitamiseks soolatakse, noorena sobib ka marineerimiseks

      Sarnased liigid: veinpunane pilvik meenutab veidi soopilvikut, kuid tema jalg ja seeneliha muutuvad katsudes või vananedes halliks

      Märkused: soopilvik on meie võimsamaid ja ilusamaid pilvikuid. Rabametsades on ta juba kaugelt kergesti äratuntav

      Harilik kukeseen

Cantharellus cibarius

      Kübar: läbimõõt 3–10 cm, algul kumer sissekeerdunud servaga, hiljem lai-lehterjas, lainelise või hõlmise servaga, rebukollane, harva kahvatukollane, kuiv, peenviltjas

      Eoslavakandja: kübara allküljel eoslehekesi meenutavate voltidena. Voldid rebukollased, harva kahvatukollased, paksud, korduvalt harunenud,