Minu Filipiinid. Lohesurfi tiivul. Kristi Dela China

noormehed teavad meilegi kohe näpuga näidata maailma vanima elukutse üht või teist esindajat ja nimetada, kas ta sündis mehe või naisena. Kuigi turistihordid on saarel suured, on püsiasukate ring limiteeritud ning üldiselt ikka teatakse, kes kellega käib ja millega raha teenib. Kergeusklike huviliste elu teeb eriti keeruliseks Aasia riikidele omane soolise identiteedi puudumine. Peale levinud homoseksuaalsuse on siin meestel komme kasvatada endale pikad küüned, raseerida karvad, nägu ära värvida ja naiseks riietatuna ringi käia. Mõned ladyboy’d lähevad koguni sellise äärmuseni, et lasevad endale kunstrinnad panna või teevad soovahetusoperatsiooni.

      Kohati suudavad mehed ennast nii loomutruult üles vuntsida, et neid võib auga ilusateks naisteks nimetada. Abiks on kindlasti aasialaste pisike kasv ja sihvakas figuur. Nii polegi harvad juhtumid, kui ohtrast alkoholist tuimastatud otsustusvõimega kergeusklik turist eufooriasse satub, ühe käega naise rindade kallal toimetab ja teisega sujuvalt seeliku alla ekskursioonile suundub… ja siis avastab suure ehmatusega pihutäie sinna justkui mitte kuuluma pidanud kehaosi.

      Meenutades Cocomangase inimkatset 15 pitsitäie kange alkoholiga, ei olegi väga imekspandav, et kõrval asuvasse Club Paraw’ klubisse kainema pilguga sattunud hiljem oma reisiblogis kirjeldavad, et klubis olevatest inimestest on 60 % prostituudid, 10 % ladyboy’d, 10 % sutenöörid, 5 % kääbused, 10 % kohalikud ja 5 % turistid. Eks kotkad varitsevad ikka seal, kus röövsaak kõige lähemal.

      Narkootikumide keelustamine on tõsine teema, mida on rõhutatud ka turismibrošüürides. Justkui reklaamina teatamaks, et kaup on tegelikult olemas ja kättesaadav, mine ainult ja otsi üles. Illegaalsus seevastu paistab kehtivat vaid vahele jäävatele välismaalastest narkotarbijatele. Rannas kanepi suitsetamiselt tabatud kohalikud saavad korravalvuritelt vaid leebe noomituse ja näpuviibutuse, et ärge enam nii tehke. Mis neist ikka karistada, raha neil trahvi maksta nagunii ei ole. Külluslik narkoturg eksisteerib ja kasvab kõrgeimal tasemel niiditõmbajate abiga, kes jõuludel ja teistel suurematel riigipühadel võtavad vaevaks kogu politseipersonali ja selle lähisugulaste kõhud korralikult täis sööta ning saavad garanteeritud puutumatuse kuni järgmiste riigipühadeni. Ainukene, kes siis värisema peab, on välismaalasest tarbija, kellele arestikamber ja kõrged trahvid välkkiirelt kaela sajavad.

      Üks neid õhtuid, mil Kadriga arvame, et üks rummikoks Bombomis on piisav meeldiva surfipäeva kokkuvõtteks, ja asume pahaaimamatult kodu poole teele, toob kaasa ootamatu kannapöörde. Poolel teel longib meile vastu surfiklubi omanik Bong, kes kutsub meid Station 3 piirkonna ehk White Beachi lõunapoolsema kolmandiku ööeluga tutvuma: „Mul on seal üks lemmikbaar, kuhu ma just minna plaanisin. Tulge ma näitan teile!”

      Keerame sammupealt teise suunda. Station 3 piirkonna alguses leiame otse rannaliivalt rohelistes toonides poolringikujulise baarileti. Rahvas istub ümber leti kõrgetel toolidel või nõjatub püsti seistes vastu baariletti, mõned on end istuma sättinud rannaliivale asetatud madalal plastmööblil. Kolmemehebänd – krässus juustega jässakas kõrvuni naeratusega solist akustilise kitarriga, tema kõrval bassimängija ja veidi tagaplaanile jääv trummar – paikneb baari sees, kus ka baarmenid toimekalt askeldavad ja jooke serveerivad.

      Bongi märgates lehvitab Reggaemani (inglise keeles: reggae-mees) nime kandev solist suurima naeratuse saatel meile kõigile. Bong tellib meile seekord rummikokside asemel kohalikud San Migueli õlled. Õlu serveeritakse otse pudeliga, väike salvrätik ümber pudelisuu mähitud. Bong selgitab, et salvrätik on selleks, et saaks enne jooma hakkamist pudelisuu puhtaks pühkida. Kõrgetasemelise hügieeni poolest mitte eriti hiilgavas riigis on see tervise huvides esmatähtis samm. Veelgi targem oleks pudelisse villitud jooke läbi kõrre tarbida, et ihuliikmeid pudelisuu vastu mitte panna, kuid ilmselgelt ei ole õlu see jook, mida keegi hakkaks kõrrest libistama.