Tallinna jutud. Kollid. Eduard Bornhöhe

nii pöörane, et vanamees oma umbusaldust korraga võita ei jõudnud.

      «Vahest loodad minu juurest häid suutäisi leida?» algas ta ikka veel tusaselt. «Ära seda looda. Halvad ajad. Õhtuks pole mul muud kui leib, heeringas ja hapupiim.»

      «Väga rammus toit, aga mul pole nälga,» ütles Jostson nukraks minnes. «Ma ei taha sind kauem tülitada. Lähen parem jälle sinna, kust ma tulin.»

      Ta tahtis üles tõusta, kuid nüüd kargas vanamees kui torgatult püsti, surus oma kondised käed õepoja õlgade peale ja hüüdis nagu kohkunult: «Kuhu sa jooksed? Istu aga paigal. Kui sa mulle tüliks oleksid, ei ma siis sulle nii lahket nägu näitaks.»

      «Sul on imelik lahke nägu,» tähendas Jostson.

      «Noh, noh, ega ma pisuke plika ei ole, kellele kompvek suhu pistetakse… Oota natuke, mul on Leenale paar sõna ütelda. Jäta lamp rahule, pole mul valgust vaja. Pärast komistad ja teed tulekahju.»

      Vanamees kobas pimedas trepist alla. Tükk aega läks mööda, kuna all uksed käisid: siis tuli Langberg tagasi, aga enne üle läve astumist pistis ta pea ukse prao vahelt sisse ja piilus kahtlaselt õepoja poole, kas see mitte vahest mõnda asja ei kisu. Nähes, et Jostson endisel paigal istub, astus ta kärmesti sisse ja küsis kavalasti silma pilgutades: «Kas va kibedat ka võtad?»

      «Pole teda just ära vandunud, saan aga muidu ka läbi,» vastas Jostson.

      Langberg jäi pisut mõtlema, lõi siis käega ja ütles järsult: «Haruldast külalist peab ka haruldaselt vastu võetama.»

      «Ära minu pärast ennast tülita, mul pole tõesti midagi vaja.»

      1

      Üks tuntud Hommikumaa tarkadest – piiblilegendi järgi tulnud vastsündinud Jeesust tema sõimes kummardama kolm tarka Hommikumaalt. Siin tehtud irooniline vihje aadliperekondade genealoogilisele ülespuhutusele; seda ülespuhutust laseb omakorda paista ka nimi Stern-Himmelshausen (Stern – täht, Himmel – taevas), mis on tõenäoliselt tuletatud balti tuntud aadlisuguvõsa Samson v. Himmelstierna nimest.

      2

      Majoraat – feodaalse maavalduse juures pärimis- ja järglusõiguse kohaselt vanimale otsesele meessoost pärijale tervikuna, jagamatult edasiantav omand (mõis või mõisad).

      3

      Eeskujulik saksa aadli-vabariik – parun peab siin silmas Balti rüütelkondade erilisi privileege, kurikuulsat «balti eri-korda». Siinsete kubermangude balti-saksa aadlil oli tsaaririigis teatav siseautonoomia: rüütelkondade maapäevadel otsustati paljusid kubermangu sisemisi asju, kohalike ametiasutuste keeleks, samuti linnakoolide ja Tartu ülikooli õppekeeleks oli saksa keel jne. 1880-ndatel aastatel keskvõimu poolt teostatud reformidega see balti aadli eriliste privileegide süsteem kui feodaalse killustatuse pärand järk-järgult likvideeriti, mispuhul Stern-Himmelshausen kurdabki «toore, mõistmata võimu» rõhumise üle.

      4

      vene rahukohtunik – muude ümberkorralduste hulgas viidi Baltimaadel 1889. a. läbi ka kohtureform: likvideeriti senine täielikult kohalikust saksa ladvikust sõltunud kohtusüsteem. Haagi- ja sillakohtute asemele loodi maal vallakohtud ja ülemtalurahvakohtud, linnades magistraadi- ehk raekohtute asemele rahukohtud. Nendes uutes kohtutes pidid asjaosalised oma seisuslikule kuuluvusele vaatamata vähemalt näiliselt olema juriidiliselt võrdses olukorras. Siin antud vihjena alles eesseisvale kohtureformile.

      5

      aasia toorus – tolleaegsete antropoloogiliste teooriate järgi loeti soome-ugri rahvaid ja nende hulgas ka eestlasi kuuluvaks mongoliidsesse rassi; see avaldus muide ka keeleteaduses (olid isegi näiteks soome-mongoli keelte kateedrid ülikoolides). Balti-saksa reaktsiooniliste ringkondade poolt kasutati seda ära rassistlike eelarvamuste õhutamiseks ja eestlaste halvustamiseks («mongolinägu»).

      6

      Kus vähemasti valgete rahvuste vahesid ei tunta – kaudne vihje indiaanlaste hävitamisele ja neegrite diskrimineerimisele Ameerika Ühendriikides.

      7

      Mees Toompeal – vürst S. V. Sahhovskoi, kelle tsaar Aleksander III 1885. a. aprillis oli määranud Eestimaa kuberneriks. Slavofiilsete seisukohtade pooldajana kasutas ta oma võimu kohaliku balti-saksa elemendi mõju otsustavaks vähendamiseks. Kehtestas ametiasutustes asjaajamise ja ametliku kirjavahetuse keelena vene keele; tagandas ametist Tallinna linnapea T. W. Greiffenhageni, kes oli keeldunud selle korralduse täitmisest. Sahhovskoi oli aktiivselt tegev politsei- ja kohtureformi läbiviimisel, tegutses üldse siinse aadli-omavalitsuse ägeda vastasena. Samaaegselt oü aga uus kuberner kui järjekindel suu

1

Üks tuntud Hommikumaa tarkadest – piiblilegendi järgi tulnud vastsündinud Jeesust tema sõimes kummardama kolm tarka Hommikumaalt. Siin tehtud irooniline vihje aadliperekondade genealoogilisele ülespuhutusele; seda ülespuhutust laseb omakorda paista ka nimi Stern-Himmelshausen (Stern – täht, Himmel – taevas), mis on tõenäoliselt tuletatud balti tuntud aadlisuguvõsa Samson v. Himmelstierna nimest.

2

Majoraat – feodaalse maavalduse juures pärimis- ja järglusõiguse kohaselt vanimale otsesele meessoost pärijale tervikuna, jagamatult edasiantav omand (mõis või mõisad).

3

Eeskujulik saksa aadli-vabariik – parun peab siin silmas Balti rüütelkondade erilisi privileege, kurikuulsat «balti eri-korda». Siinsete kubermangude balti-saksa aadlil oli tsaaririigis teatav siseautonoomia: rüütelkondade maapäevadel otsustati paljusid kubermangu sisemisi asju, kohalike ametiasutuste keeleks, samuti linnakoolide ja Tartu ülikooli õppekeeleks oli saksa keel jne. 1880-ndatel aastatel keskvõimu poolt teostatud reformidega see balti aadli eriliste privileegide süsteem kui feodaalse killustatuse pärand järk-järgult likvideeriti, mispuhul Stern-Himmelshausen kurdabki «toore, mõistmata võimu» rõhumise üle.

4

vene rahukohtunik – muude ümberkorralduste hulgas viidi Baltimaadel 1889. a. läbi ka kohtureform: likvideeriti senine täielikult kohalikust saksa ladvikust sõltunud kohtusüsteem. Haagi- ja sillakohtute asemele loodi maal vallakohtud ja ülemtalurahvakohtud, linnades magistraadi- ehk raekohtute asemele rahukohtud. Nendes uutes kohtutes pidid asjaosalised oma seisuslikule kuuluvusele vaatamata vähemalt näiliselt olema juriidiliselt võrdses olukorras. Siin antud vihjena alles eesseisvale kohtureformile.

5

aasia toorus – tolleaegsete antropoloogiliste teooriate järgi loeti soome-ugri rahvaid ja nende hulgas ka eestlasi kuuluvaks mongoliidsesse rassi; see avaldus muide ka keeleteaduses (olid isegi näiteks soome-mongoli keelte kateedrid ülikoolides). Balti-saksa reaktsiooniliste ringkondade poolt kasutati seda ära rassistlike eelarvamuste õhutamiseks ja eestlaste halvustamiseks («mongolinägu»).

Скачать книгу

• В начало
• <
• 4
• 5
• 6
• 7
• 8
• 9