Flirdi minuga!. Tracy Weld

fikseeris asendi ja tõusis siis.

      “Kuigi sina ei tea sellest midagi.”

      Rory püüdis kõigest jõust Cara kõhulihaste liikumist mitte vaadata. Kakskümmend minutit pärast treeningu algust oli mehe pilk tütarlapse suhtes muutunud kõigeks muuks, ainult mitte isikliku treeneri omaks. Mis selles tütarlapses ometi nii erilist on?

      Sellest hetkest alates, kui Cara keskuse uksest sisse astus ja mehele oma meresiniste silmadega otsa vaatas, ei suutnud Rory enam kellestki teisest mõtelda. Cara Chien oli vallutanud kõik ta meeled.

      Alati, kui tütarlaps talle otsa vaatas, tundis mees, nagu oleks tema keha läbinud elektrivool. Nende sõnasõjad suutsid ainult hetkeks juhtida mehe tähelepanu kõrvale tütarlapse isuäratavatelt kehavormidelt.

      Rory selitas kurku.

      “Võib-olla küll, ainult et mitte nii värvikirevalt, nagu sina seda teed.”

      “Ohhoo, kas ajad sõnastikust järge?”

      “Ei, leian uued sõnad ajalehtedest.”

      “Sealt, kus on paljaste naiste pildid?”

      “Just, kuidas sa ära arvasid?”

      Mees oli nii sujuvalt “sina” peale üle läinud, et kumbki ei märganudki seda.

      “Noh, veel viis korda ja siis läheme järgmise harjutuse juurde.”

      Viis siin, kuus seal. Rory suurendas järk-järgult harjutuste ja vahendite hulka.

      Cara ei andnud alla. Tütarlaps nimetas meest sadistiks ja jätkas tegutsemist.

      Roryle meeldis tütarlapse kangekaelsus.

      “Tulid suurepäraselt toime,” kiitis ta.

      “Ära poe mulle. Kui sa vaid näeksid, kui raske on mul hommikul voodist tõusta. Kõik kohad valutavad.”

      Päev päeva järel jälgis mees, kuidas Cara tema juhiseid järgib. Päev päeva järel jätkas tütarlaps enda utsitamist ja Rory sõimamist, nii et vähe pole. Nende torgetega ei saavutanud ta aga muud, kui naeratuse mehe näole. Päev päeva järel oli viimasel aina raskem sellise tütarlapse kõrval professionaaliks jääda.

      Rory ei mõistnud üht: miks oli Cara otsustanud treeningsaali tulla?

      Ehk aitab selgust tuua sundimatu vestlus? Pealegi tuleb rääkima hakata kas või ainuüksi sellepärast, et end pealetükkivatest erootilistest mõtetest eemale juhtida.

      “Tulid siia vist väga kaalukatel põhjustel,” alustas ta ettevaatlikult, “vaevalt, et sul varem bikiinidega probleeme oleks olnud.”

      “Ma ei ole kunagi bikiine kandnud, et sa teaksid,” mühatas Cara.

      Rory vaatas huviga tütarlapse rinda. Mees oli veendunud, et too näeks bikiinides vapustav välja. Või ilma nendeta. On midagi erilist sellistes kõrge rinnaga naistes…

      Stopp! ütles Rory endale, sellised mõtted ei vii kusagile.

      Mees oli kaua naiste seltskonnata olnud. Kuni Caraga kohtumiseni oli ta suutnud oma hormoonidega ilusasti toime tulla.

      Seekord osutus see raskemaks. Cara erutas tema ettekujutust rohkem kui ükskõik milline teine naine.

      “Veel kaks harjutust.”

      Tütarlapse rinnust kerkis ohe, mis veelgi enam Roryt üles küttis. Cara ronis trenažöörilt maha ja laskus jõuetult põrandale. Mees istus tema kõrvale ja naeratas. Cara üritas tõepoolest. Ta vääris kiitust.

      “Sooritasid harjutused eeskujulikult. Tõesõna!”

      Cara tõstis mehele oma suurte helesiniste silmade pilgu. Tütarlaps vaatas Roryle otsa ega öelnud midagi. Mees mõistis, et ta ei ole vait mitte sellepärast, nagu otsiks ta, kuidas mehele järjekordset teravust öelda. Ta sai aru, et Cara on tõepoolest väsinud.

      Mees naeratas sõbralikult ja hakkas uuesti moosima:

      “Püüad väga, ma näen ju. Ma tean, et sul sääremarjad valutavad, sest trenažöör on sinu jaoks harjumatu.”

      Cara toetus küünarnukkidele. Tema silmis helkis pilge.

      “Tähendab, otsustasid ikkagi mulle hooldajaks olla.”

      “Ja sina ei usalda mind endiselt.”

      “Miks ma peaksin?”

      “Eeldan, et see lihtsustaks sinu elu üsna palju.”

      “Tõesti või?” naeris Cara silmi vidutades. “Ega sa, pealik, järsku armunud ole?”

      Rory hakkas samuti naerma. Cara oli tõepoolest kange tegelane! Huvitav, kas ta ise ka teab, kui kena ta flirtides on? Kui mees aga sellise küsimuse esitaks, saaks ta kohe kindlasti eitava vastuse.

      “Vist mitte! Kui, siis ainult õige pisut.”

      Mees nägi, kuidas Cara tõsines.

      “Oled tujust ära, jah?”

      Küsimus ajas tütarlapse kimbatusse. Mees märkas, kuidas tema silmad läksid veelgi suuremaks, põskedele aga valgus puna.

      Tähendab, tema ei ole ainuke, kelle libiidot nende igapäevane koostöö suurendas.

      Intensiivse treeningu tagajärjed: higine nahk, oiged ja ohked – midagi ei olnud tähelepanuta jäänud. Täna, esmakordselt selle aja jooksul, ei suutnud Cara vastamiseks sõnu leida.

      “Ära häbene, Cara, oma isiklikule treenerile võid kõigest rääkida.”

      Äkitselt hüppas tütarlaps jalule. Ta silmad tõmbusid pilukile.

      “Ma ei suuda uskuda, et kasutad töö juures selliseid alatuid võtteid,” surus ta läbi hammaste. “Võiksid olla kõige…”

      “Cara! Taevake, oled see sina või?”

      Cara ja Rory pea pöördusid üheaegselt sinnapoole, kust kostis naisterahva kime hääl. Mehel ei jäänud märkamata tema hoolealuse erepunaseks muutuvad põsed. Kõhetu blondiin kummardus Cara poole ja suudles õhku tema mõlemal põsel.

      Rory vihkas niimoodi käituvaid naisi.

      “Milline kokkusattumus, kallis,” sädistas blondiin. “Mida sina siia treeningsaali ära oled kaotanud?”

      Rory nihutas end pisut, et Cara reageering paremini jälgitav oleks.

      Seda enam, et see küsimus piinas teda ennastki sellest ajast alates, kui Cara Chien esimest korda jõusaali uksest sisse astus.

      Rory ristas käed rinnal ja ootas, lubades endale kohe ära minna, kui naiste jutt kleidimoodidele ja ehetele suundub.

      “Saan aru, et sinu meelest on see totter, aga tead, Laural on varsti…”

      “Pulmad. Nojah, loomulikult! Täiesti mõistetav, et sa end pruutneitsi kleidis tüsedana näidata ei taha. Mina muide samuti. Aga meil ei ole ju eriti palju aega jäänud. Sinu jaoks on tõepoolest imet vaja, et sellise lühikese ajaga teistele järele jõuda.”

      Blondiin hingas sügavalt, kogudes kopsudesse rohkem õhku ja jätkas täristamist:

      “Muidugi-muidugi! Eks Neil tuleb ju ka sinna, on ju? Kui jube! See on vist teie esimene kohtumine pärast lahkuminekut, on või? Ta on ju peiupoiss! Vaeseke, küllap tahtsid maa alla vajuda, kui sellest teada said?”

      Rory kortsutas kulmu. Tal oli Carast kahju. Olgugi et praegu oli ta tütarlapsest palju enam teada saanud kui kõigi eelnevate treeningute jooksul.

      Kas Caral on plaanis oma endine armastatu uuesti vallutada? Mõtte juures, et teine mees näeb Carat paljana lebamas ja kuuleb tema erutavaid ohkeid, tundis Rory armukadedusnoole torget.

      Mees astus instinktiivselt sammu oma hoolealuse poole.

      Samal ajal tütarlaps köhatas ja vastas:

      “Hmmm… No jah, kleidid on tõesti suurepärased…”

      Rory vaatas Carat imestusega. See ei olnud Cara, keda tema tundis. Kuhu on kadunud tema sarkasm? Miks ta laskis oma pea longu, selle