Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Lummutis. PAX: 5. raamat

    Åsa Larsson Ja Ingela Korsell

    „Teie… tapsite… meid.” Peagi on saabumas luutsinapäev, aga keegi ei oska aimatagi, kui õudseks selle tähistamine kujuneb. Süütu mäng muutub kiiresti ohtlikuks, kui tekib värav teispoolsusse ja linnas hakkavad märatsema kolm kummitust. Alrik ja Viggo peavad appi kutsuma maagi, kes neile ei meeldi ja keda nad ka ei usalda. Vaimudele tuleb otsekohe vastu astuda, enne kui nad rohkem linnaelanikke surnuks pigistavad! Samal ajal käituvad Simon ja tema isa ülbemalt kui kunagi varem. Ent Viggol on tekkinud superidee ja tundub, et lõpuks ometi on õige aeg kätte maksta. „Lummutis” on sarja „Pax” 5. raamat.

    Kes teisele hauda kaevab

    Yrsa Sigurðardóttir

    Yrsa Sigurdardóttiri teises kriminaalromaanis seikleb taas advokaat Thóra Gudmundsdóttir. Seekord läheb Thóra appi hotellipidajast kliendile Jónas Júliussonile, kes väidab, et tema ostetud kinnisvaral esineb „varjatud viga”: nimelt seal kummitab. Ühtlasi aga mõrvatakse lähedasel rannal hotelliga seotud noor arhitekt Birna Halldórsdóttir ning Jónas osutub kuriteos peamiseks kahtlusaluseks. Uurimine, mille Thóra seepeale omal käel ette võtab, paljastab Teise maailmasõja aastatel aset leidnud õõvastavad sündmused, millel on seosed nii Birna surma kui ka Islandi mõjuvõimsate poliitikaringkondadega.

    Kõige tumedam tund

    Barbara Erskine

    Mõned lood on igaveseks pimedusse maetud. Mõned lihtsalt ootavad, kuni neid räägitakse…1940. aasta suvel on kõikide pilgud suunatud Lõuna-Inglismaa taevasse: lahing Inglismaa pärast on just alanud. Noorel ja andekal kunstnikul Evie Lucasel on aga silmi vaid ulja noore piloodi Tony jaoks, keda ta portreteerida tahab. Aga saatusel on omad plaanid.Seitsekümmend aastat hiljem püüab äsja lesestunud kunstiajaloolane Lucy panna oma elukillud jälle kokku ja otsustab pühenduda Evie Lucasest kõneleva raamatu kirjutamisele. Talle ei anna rahu üks Evie Lucasest tehtud portree. Vahetult enne oma traagilist surma avastas Lucy abikaasa sellelt maalilt midagi, mis näis varjavat kummalist saladust. Mis see oli? Kui Lucy hakkab lähemalt uurima Evie ja selle maali lugu, tekitab see palju meelehärmi kunstniku perekonnaliikmetes. Ühtäkki avastab Lucy, et teda ohustavad inimesed nii olevikust kui ka minevikust. Nad ei kavatse ealeski lasta rääkimata tõel välja tulla. Briti kirjanik Barbara Erskine (snd 1944) on hariduselt ajaloolane. Ta on avaldanud 13 rahvusvaheliseks bestselleriks saanud romaani.

    Eeslinn

    Joakim Zander

    Et oma minevikust pääseda, on Yasmine Ajam kodumaalt lahkunud ja elab New Yorgis, kus ta on teinud edukat karjääri. Ühel päeval saab ta sõnumi, mis sunnib teda tagasi koju Stockholmi eeslinna pöörduma – tundub, et seal parasjagu aset leidvad rahutused on kuidagi seotud tema venna kadumisega. Samal ajal töötab Klara Walldéen Londonis ühes salapäraste ja hämarate eesmärkidega uurimisinstituudis. Tema arvuti varastatakse ja peagi pärast seda tõugatakse üks naise kolleeg metroorongi alla. Ka Klara peab Stockholmi naasma. Naiste teed ristuvad ja välja hakkab kooruma hirmutav pilt jõhkrast ühiskonnast, kus võimukandjad ei kõhkle oma eesmärkide saavutamise nimel millegi ees tagasi, isegi kui selleks tuleb minna üle laipade. „Eeslinn” on eraldiseisev järg menuromaanile „Ujuja”, mille põhjal on valmimas film. Joakim Zander (snd 1975) elab oma perega Lundis. Ta on kaitsnud Maastrichti ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi ja töötanud kümme aastat Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonides. Lapsepõlves ja nooruses elas ta mõnda aega ka Lähis-Idas ja USAs.

    Demelza

    Winston Graham

    Winston Grahami „Poldarki” sarja teises raamatus on vaesest kaevuritütrest Demelzast saanud Ross Poldarki kaasa. Ta võiks pidada ennast õnnelikuks naiseks, ent paraku panevad perekonda tabanud rängad sündmused proovile nii tema abielu kui ka armastuse. Õhus on ärevad ajad. Prantsusmaal on puhkenud revolutsioon ja Inglismaal on kuningas hulluks läinud, ka majanduses pole olukord kiita, üks kaevandus teise järel suletakse ja maad võtab üha kasvav viletsus. Samal ajal kui Ross asub õiglustundest ajendatuna kaitsma kaevanduste huve, teeb Demelza omaenda õilsate tungide ajel mehe selja taga asju, mida peab õigeks, ent millest vallanduv sündmuste ahel päädib krahhiga. Kas Demelza suudab ehitada silla üle enda ja oma abikaasa erimeelsuste kuristiku, enne kui sellesse upub kogu nende õnnelootus?„Demelza” on Winston Grahami 12-osalise ajalooliste romaanide sarja teine raamat. Sarja esimeste osade põhjal on valminud populaarne BBC teleseriaal. Kirjastuses Varrak on ilmunud ka „Poldarki” sarja esimene osa „Ross Poldark.

    Hullumeelsed ja geniaalsed aastad «Top Geari» telgitagustes

    Richard Porter

    13 aastat, 22 seeriat ja 175 saadet oli Richard Porter „Top Geari” toimetaja, alates esimesest nõrgukesest pilootsaatest 2002. aastal kuni 2015. aasta maikuus salvestatud viimase saateni, mida juhtisid Jeremy Clarkson, Richard Hammond ja James May. Koos veedetud aja jooksul hävitasid nad autosid, algatasid diplomaatilisi intsidente, süütasid haagissuvilaid, peaaegu hukkasid ühe oma saatejuhi ning suutsid imekombel muuta viletsa BBC Two autosaate Emmyga pärjatud ja rekordeid purustavaks publikumagnetiks. See raamat pajatab lugusid ühe läbi aegade edukaima telesaate telgitagustest: murtud luudest, lendavatest autodest, vihastest maakatest ning Jeremy Clarksoni salajasest hüüdnimest. Richard Porter paljastab ekraanitaguseid katastroofe, mis olid koomilisemad kui mis tahes ekraanile jõudnud palad, ning selgitab, mida tähendas töötamine isehakanud „jõulises autosaates”, millest kogemata sai üleilmne fenomen. Richard Porter töötas koos Jeremy Clarksoni, Richard Hammondi ja James Mayga 13 aastat toimetajana BBC saates „Top Gear” ning toimetuse kaastöötajana ajakirjas Top Gear. 288 lk

    Minu võitlus. 1. raamat. Surm perekonnas

    Karl Ove Knausgard

    Romaan „Minu võitlus. Surm perekonnas” on norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi (snd 1968) hingekriipivalt aus elulugu, mis kirjeldab haaravalt ja detailirohkelt tema lapsepõlve, noorukiiga ja täiskasvanuelu nii abikaasa kui ka isana. Tema kompromissitut ja valusat võitlust, et jääda iseendaks, murda läbi, muutuda nähtavaks, kirjutada erakordne teos ja lüüa kõik pahviks. See on tal ka õnnestunud. Autori isa suri enne romaani ilmumist, nii et teda pahviks lüüa ei õnnestunud. Isa surm ongi romaani sõlmitus, mis sunnib peategelast oma elule tagasi vaatama ja endas korrektiive tegema. Romaan räägib ka sellest, kui raske on olla kirjanik ja jääda seejuures heaks inimeseks: kui muusa sind kord on suudelnud, taandub inimlik õnn tagaplaanile. Kuueosaline elulooline romaanisari „Minu võitlus” on viimastel aastatel üks enim tähelepanu pälvinud kirjandusteos. 2009–2011 ilmunud „Minu võitluse” sarja on kodumaal saatnud imetluse kõrval ka terav hukkamõist ja pereliikmed on ähvardanud autorit kohtuga. See tõstatab küsimuse, kui kaugele tohib kunsti nimel pereprobleeme avalikustades ja pereliikmeid paljastades minna. Osalt just seetõttu, et meediamöllust rahu saada, elab autor praegu Rootsis.

    Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad

    Haruki Murakami

    Raamat jutustab mehest nimega Tsukuru, kes nooruses heideti sõpruskonnast välja. Põhjust Tsukuru ei tea, kuid see on jälitanud teda terve ülejäänud elu, pannes pähe ka suitsiidimõtteid. „Olen endast alati mõelnud kui värvitust, loomutust ja tühjast inimesest“. 16 aastat hiljem palub Tsukuru praegune tüdruksõber tal minevikuga silmitsi seista. „Sa pead minevikule otsa vaatama. Kui sa seda ei tee, siis veedadki kogu oma edasise elu seda rasket koormat kandes“. Nii otsustabki Tsukuru oma keskkooliaegsed sõbrad üles otsida ja uurida välja põhjuse, miks ta sõpruskonnast välja heideti. Sellest saab alguse värvitu Tsukuru palverännak. Raamat sisaldab rohkeid sisemonolooge. Näidatakse noore inimese eluhoiaku kujunemist ning seda mõjutavaid tegureid. Kirjeldatakse palju peategelase isiklikke emotsioone ning analüüsitakse inimeste käitumist. Tähelepanuta ei jäeta ka Jaapani kultuuri, mida kohati kirjeldatakse vägagi detailselt.

    Suur võluvägi. Hirmudest vaba loominguline elu

    Elizabeth Gilbert

    Rahvusvahelise menuki „Söö, palveta, armasta” autori Elizabeth Gilberti uus raamat „Suur võluvägi” viib lugeja imede- ja rõõmuküllasesse maailma. Kohta, kus sünnib looming. Gilberti raamatud on pakkunud tiivustust ja turgutust igas eas ja igal elualal tegutsevatele inimestele. Uues raamatus tutvustab kirjanik oma loomeprotsessi ja jagab teraseid mõtteid loomingulisuse kohta. Ta arutleb sellise salapärase nähtuse üle nagu inspiratsioon ja julgustab lugejaid minema sinna, kuhu uudishimu neid kannab, ületama oma hirme, et tegeleda sellega, mida kõige rohkem armastame. Gilbert näitab, et loominguline elu pole üksnes kunstnike või kirjanike privileeg, vaid midagi, mis on kättesaadav kõigile. Ta arutleb, mida teha ja kuidas käituda, et saaksime elada loominguliselt, olgu siis meie sooviks raamatut kirjutada või maalida, mõni oma ammune unistus teoks teha või lihtsalt igapäevaellu rohkem ärksust ja kirge tuua. Gilberti südamlik ja lustlikult kahe jalaga maa peal raamat paneb otsima inimhinge salasoppidesse peidetud kummalisi kalliskive.

    Bellagrand

    Paullina Simons

    Itaalia immigrant Gina, iseseisev, kirglik ja tugev neiu, soovib kõigest hingest perekonda luua. Bostoni sinivereline, idealist ja tulihingeline riigivastane Harry tahab aga ehitada üles paremat riiki ja maailma. Ginat ja Harryt ühendab kirg, mis toob kaasa raevuhooge ja südametemurdmisi, ent hoiab neid alati koos. Nende tee kulgeb läbi nelja aastakümne ja kahe maailmajao, läbi võidurõõmu ja segaduste, viib Massachusettsi osariigi rahutust immigrantide linnast ja sealsest Lawrence’i puumajast muinasjutulisse ja salapärasesse marmorsaalidega häärberisse nimega Bellagrand. Ginal ja Harryl tuleb teha valik, mis määrab igaveseks mitte üksnes nende, vaid ka nende järeltulijate saatused. Paullina Simonsi romaan „Bellagrand” on raamat Barringtonide perekonnast ja jutustab lugejale „Vaskratsaniku” (e.k 2014) eelloo. Romaan Alexander Barringtoni vanematest ja lapsepõlvest annab vastuse küsimusele, miks ja kuidas sattus pere Venemaale. Loo ajalooliseks taustaks on 20. sajandi alguse sündmused: töölisliikumine, streigid, Esimene maailmasõda.