Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMinu Kreeta. Mineviku hõng Euroopa lõunatipus
Euroopa lõunapoolseimasse punkti sattumine oli mu pikaajaline soovunelm, aga ka tühipaljas juhus. Mind ei oodanud Kreetal keegi ja ma ei teadnud isegi, mida ma peale ihu hellitava sooja päikese oma elult tahan. Lasin end voolul edasi kanda, sest nii tundus lihtsam. Möödunud on üle kümne aasta. Elan saarel, kus kõige hinnalisem varandus on arvukas lambakari ja suur oliivisalu. Märkamatult on ajamasin mind vähemalt viiskümmend, võibolla rohkemgi aastat tagasi viinud – ühiskonda, kus kehtivad mujal unustuse hõlma vajunud või meile arusaamatud uskumused ja kombed. Kreetal on kõrvuti kaks täiesti erinevat maailma – arhailiste väärtustega agraarühiskond ja moodne hedonistlik lääs. Eks see vastuolulisus ongi üks põhjus, miks nii paljud võõrad Kreetale jäävad. Nii juhtus ka minuga.
Minu Suriname
Mis maa see on, kus laululinnukesel on sõiduauto hind, kus mošee kõrval kõrgub sünagoog ning mille asukohta enamik meist maakaardil määrata ei oskaks? Suriname on väike riigike Lõuna-Ameerikas, kus Liina Org veetis kümme kuud. Sõitnud kohale suurte lootuste ja hiiglaslike plaanidega, mille hulka kuulusid vihmametsade päästmine (ei õnnestunud) ning kliima soojenemise peatamine (kukkus läbi), avastas ta eest riigi, mis hoolimata põrgukuumusest, harjumatust elurütmist ning läbinisti veidrast töökultuurist oli nii lummav, et pani ta euroopalikke eluväärtusi ümber hindama ja maailmajao vahetamist kaaluma. Sellest rännakust sündinud raamatu vahendusel saab selgeks, milline oli Suriname minevik (orjanduslik) ja milline on seetõttu sealne etniline koosseis (kirju). Saab teada, millega ämma-äia sügavale džunglisse meelitada (korjaaliga) ning mis mured vaevavad hiiglaslikke merikilpkonni (eredad hotellituled). Autor võtab meid kaasa metsaneegrikülla matustele ning koos indiaanlastega jõuluõhtut veetma. Lugeda saab ka sellest, kuidas kohalik ravitseja tohterdab luuvaludes vaevlevat skeptilist eestlast (troopiliste taimemikstuuridega), mis valitseb illegaalsetes kullakaevandustes (anarhia) ning miks kogu riik prahi sisse on uppumas. Soovituslik ja valgustav lugemine igale algajale maailmaparandajale!
Klaasmeri
Klaasmeres peegeldub kaks kuud ja selle kallastel elab kaks vaenujalal olevat rahvast. Sisse rännanud mererahvas on metsarahva hõime Klaasmere kallastelt minema tõrjunud, hõimud on vallutajate asulaid üha uuesti rünnanud. Mererahval on linnad, püssid, suured purjelaevad ja ülikoolid, metsarahval ainult vimm, võlukunst ja hõimude salajane koostöö. Tähtsa ülesandega saadetakse üle mere noor metsarahva naine nimega Julgus, kes saab rännata risti läbi mererahva alade, sest oskab nende keelt. Teel kohtab ta teist noort naist, mererahva seast pärit Aselit, kes on endale oma tähtsa ülesande püstitanud. Nad poleks kunagi tohtinud kohtuda, sest nii ei õnnestu kummalgi enam jääda selleks, kes ta on seni olnud. Miks suur hulk mererahvast kolme põlve eest korraga Klaasmere äärde rändas? Kuidas metsarahvas võlukunsti kasutab ja miks nad selle abil mererahvast võitnud pole? Kui palju võib oma vaenlase kohta teada saada, et ta endiselt vaenlaseks jääks? „Mis see on?” Reu kükitas Aseli juurde, kes uuris reelingu ääres istudes mingit värvilise joonistusega pärgamenti. Asel vaatas üllatunult üles. „Klaasmere kaart,” ütles ta. Reu tegi kannatamatu liigutuse. „Ja misasi on kaart?” Asel otsis sõnu. „Kaart on… noh, nagu pilt. Maadest ja meredest. Vähendatud, et suured maad paberi peale ära mahuks. Umbes nii, nagu kotkas kõrgel lennates maailma näha võiks. Näete, selle kaardi peal on Klaasmeri. Lääs on siin üleval servas, ida all. Siin on Pärl, kust me teele asusime. Mäletate seal selle lahe kuju? Siia on see ka joonistatud, näete? Ja siin on Tuul, kuhu me läheme.” Reu vahtis paberit. See ei olnud linnu vaade maailmale, pigem mõne jumala oma. Ta puudutas sõrmega kaardi ülemist serva, mis oli värvitud roheliseks. Seal oli lääs, metsad ja sood, kodu. Aga kaart lõppes üsna varsti pärast Klaasmere, Selge mere rannajoont. Tema kodu polnud sinna joonistatud, see jäi mererahva jumala pilgu alt välja. Jälle oli mererahval midagi imelist, vaevalt arusaadavat, aga kõikjale nende võim ei ulatunud. Mari Järve on populatsioonigeneetik, kes uurib teadurina rahvaste ajalugu nende DNA põhjal. Ta on kaitsnud doktorikraadi molekulaarbioloogias ja töötanud Tarvastus bioloogiaõpetajana. Talle meeldib ujuda, eriti risti üle veekogude, ja keeli õppida, sest teise rahva liikmega tema enda keeles rääkimine tekitab rõõmsat uhkust ning mõistmist, mis jääks muidu leidmata. Mari elab abikaasaga Mulgimaal talus, peab mesilasi ja kirjutab, sest teisiti ei saa. Varem on temalt ilmunud põnevusromaan „Esimene aasta” (2011).
Eilne maailm. Eurooplase mälestused
„Eilne maailm“ on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mälestusteraamat, mis õhkab taga Austria kodanlikku idülli ja õitsvat kultuuri – seda kohvikute ja häärberite, Klimti ja Straussi, luuleõhtute, Burgtheateri ja šampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kõigepealt lõi puruks Esimene, ja siis Teine maailmasõda. Raamatu on tõlkinud Jaan Kross ning eesti keeles ilmus see esmakordselt 1988. aastal. Eesti keelde on Zweigi arvukatest teostest tõlgitud ligi paarkümmend novelli ja biograafiat.
Putinita
Selles dialoogiraamatus meenutavad Mihhail Kasjanov ja Jevgeni Kisseljov oma elu Nõukogude aastatel ning arutlevad Venemaa uusima ajaloo sõlmküsimuste üle – 1996. aasta valimised, default, sõltumatu televisiooni saatus, Jukose afäär. Nad püüavad leida vastust igivanale küsimusele: kas oleks riigi areng võinud võtta teistsuguse suuna? See raamat on kahe aktiivselt viimase kümnendi poliitikaelus osalenu jutuajamine, üks esimesi katseid selgitada ja mõtestada järske muutusi riigi elus. See raamat ei räägi niivõrd minevikust, kui Venemaa tänapäevast ja tulevikust.
Meie
Douglas ja Connie Petersen kavatsevad koos oma 17-aastase poja Albiega ette võtta suure Euroopa-reisi. See oleks nende viimane perekondlik ettevõtmine enne seda, kui poiss kodust lahkub ja ülikooli õppima suundub. Douglas on 54-aastane, hariduselt biokeemik, tema naine Connie töötab kunstigaleriis. Ühel ööl enne reisi äratab naine abikaasa ootamatult üles ja teatab, et tema arvates on nende abielu otsa saamas. Talle tundub, et nad pole võimelised kahekesi täitma seda tühimikku, mis nende ellu pärast Albie lahkumist jääb. Douglas on vapustatud ja soovib nende suurt reisi ära jätta. Connie arvab, et poja pärast tuleks plaan ikkagi ellu viia. Mees nõustub lootuses, et ehk õnnestub tal reisil oma naine tagasi võita. Ettevõtmine osutub vägagi õpetlikuks, ent mitte päris selliseks, nagu kavatsetud.
Alma
"Kolm naist" on Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia alapealkirjadega "Alma", "Klaara" ja "Viktooria". Peategelase Jaan Järvalase elukäiku vaadeldakse alates Treffneri gümnaasiumist möödunud sajandi algul kuni sügiseni 1944. Käsitletakse tema suhteid naistega, samas visandatakse sündmuste põnev ajalooline taust. Põhjalikult ja tõetruult kujutatakse nii Vene kui Saksa okupatsioonide aegu Eestis, vastupanuliikumist ja Otto Tiefi valitsuse loomist, milles autor ka ise osales, ning neid põhjusi, mis viisid peategelase kodumaalt lahkumiseni. Eestis ilmub raamat esmakordselt. Oskar Lõvi sündis 1892. aastal Põltsamaa kihelkonnas, kasvas üles Järvamaal. Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Peterburi ülikoolis, mille lõpetas agronoomina. Oskar Lõvi oli mitmete Eesti suurettevõtete – OÜ Eesti Lihaeksport ja OÜ Eesti Piim asutaja ning direktor. 1944. a septembris põgenes O. Lõvi Rootsi, sealt asus perekond hiljem Kanadasse. Ajavahemikus 1956-1962 oli Lõvi Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis majandusministriks. Kirjutama ja oma töid avaldama tiivustas teda Artur Adson, kuid kõige enam Aino Kallas, kelle meelest O. Lõvi tugevus oli tema teoste dramaatilisuses. Oskar Lõvi on avaldanud mitu romaani, mälestusi, kirjutanud rohkesti artikleid kirjanduse, ühistegevuse, majanduspoliitika ja muudel teemadel.
The Legend of Sleepy Hollows
Washington Irving,s classic tale of romantic schoolmaster Ichabod Crane and his terrifying encounter with the Headless Horseman. Author’s vivid imagery involving the wild supernatural pursuit by the Headless Horseman has sustained interest in this popular folktale through many printed editions, as well as film, stage, and musical adaptations.