Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUArglik kevad
Arglik kevad" on triloogia viimane osa, järg romaanidele "Sügisvalgus" ja "Tuisune talv". Läheneva kevade värsked läänetuuled toovad metsadetagusesse Harinõmme külla uut elu ja uusi suhtumisi. See on siinmail enneolematu ärkamine, mis sunnib maainimest nii mõndagi ümber hindama, et kiiresti muutuvast elust osa saada. Laanehaua metsamajakesse toob see arglik kevad aga sootuks teistmoodi, küll rahutu, aga lootusrikka elu.
Peeglikillud
Tuntud ja armastatud romaanikirjaniku Erik Tohvri mälestusteraamat. “Olen sündinud 22. märtsil 1933. aastal, Jäära tähtkujus ja seega kindlasti põikpäine inimene. Oma inseneriameti kõrval olen tundnud huvi paljude probleemide vastu, projekteerinud ja ehitanud maju, elektri- ja veesüsteeme, konstrueerinud mitmesuguseid seadmeid ja masinaid… Mind on huvitanud autoasjandus, foto- ja filmitehnika, raadio ja televisioon, aga kõike seda on juba lapsepõlvest saadik saatnud huvi kirjanduse, kirjutamise vastu. Olen kirjutanud novelle, humoreske, publitsistikat, kuuldemänge… Pensioniikka jõudes olen püüdnud leida endale väljundit romaanide kirjutamises, tänaseks on neist saanud viisteist raamatut. Lisaks olen koostanud mitmete ettevõtete ajalugu ja kirjutanud nende juubelialbumitele tekste”.
Kodutute küla II: Sulasest sai peremees
„Igaüks on peremees ja teda austud-hinnatud me kodumaal…“ Niiviisi, kaugelt toodud sõnade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui võõras võim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja õiged peremehed Siberisse pagendanud või oma maal sulasteks teinud. Peremeest on väevõimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse õiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte päris võimatu. Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku küla elus kõik see, mis toimus kogu Eestimaal. Kõikide eestlaste kirjutamata juhtsõnaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jääda.
Seelikukütt
Romaan üliõpilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.
«Litteraria» sari. Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991
Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale 26
«Litteraria» sari. Mälestusi aastaist 1939-1944 Pärnus
Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 18. vihik
«Litteraria» sari. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II)
Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 7. vihik
Isale
Jaan Kaplinski esseistlikus raamatus "Isale" on kaks poolust. Ühelt poolt püüab ta avastada oma Poola päritolu isa elu ja suguvõsa ning taastada isa kunagiste tuttavate mälestuste abil tema elu Tartus enne Venemaale vangilaagrisse saatmist. Teiselt poolt on raamat pöördumine isa poole, keda ta õieti ei mäletagi. Kaplinski kirjeldab isale oma elatud elu, arusaamist maailmast ja suhteid lähedastega.
Võimaluste võimalikkus
Valik esseid: Mis on luule? Kirjanduse tähendusest Mood ja ilm, aeg ja luule Interpretatsioonid ja impressioonid Tammsaare ja Hemingway Arvo Vallikivi skeptiline mütoloogia Kuningas ja neandertallane Ajapinde ja ruumikillukesi Rahvalaulu juurde jõudmine Mõned «Tähe mõrsjast» virgutatud mõtted Parallelismist lingvisti pilguga Riimidest: natuke teooriat ja rohkem praktikat Võimaluste võimalikkus. Keel Adverbid ja verbid Pool kinga pooles jalas Keel ja mälu Stiihiline keelekorraldus argoos ja ühiskeeles Kriitilisi mõtteid lendavate kummikute asjas Keelekorralduse süvastruktuurist Minu eesti keel