Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda

    Jelena Skulskaja

    On üks linnake, mille elu on korraldatud väga mõistlikult. Linnas on üks kirjanik, üks poetess, üks ekskavaatorijuht, ühtki ametmeest ei ole üleliia. Linna elu keskpunktiks on krematoorium, sest lõppude lõpuks saab meist kõigist põrm. Kirjanik, kes kirjutas romaani „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda”, otsustab üles otsida kõik kaheksa linnaelanikku, kes ostsid selle raamatu, et teada saada, kas tal on mõtet kirjanikuna jätkata. Kahjuks jõuavad potentsiaalsed lugejad enne krematooriumisse, kui kirjanik nendega vestelda saab.

    Tuhast linn. Surmav arsenal II

    Cassandra Clare

    Täieõiguslikuna varjuküttide sekka astunud Clary teeb lähemalt tutvust maailmaga, mis seni oli jäänud tema pilgu eest varjule. Tüdruku sõprade hulka kuulub nüüd libahunte ja vampiire ning tema saatusesse sekkuvad ootamatul moel haldjad. See maailm, kus miski pole selline, nagu näib, pakub paraku järjest uusi mõistatusi. Kelle veri voolab Clary ja Jace’i soontes? Kust on pärit võimed, mis neis ühtäkki ilmnevad? Kas Valentine on ohtlik hullumeelne või korrumpeerunud varjukütiladviku vastu võitlev aatemees? Mida teha, kui peale deemonite tuleb noortel võidelda ka omaenda tunnete vastu? Autor hoiab lugejaid endiselt kütkeis. 2013. aasta augustis linastus ka Eesti kinodes romaani I osa põhjal valminud film „Surmav arsenal: Luude linn“ Lily Collinsi ja Jamie Campbell Boweriga peaosas.

    Selle ilma kõlakojas

    Helvi Jürisson

    Peagi 85-aastaseks saava luuletaja kaunis ja hingestatud luulekogu, mis hõlmab aastatel 1998–2012 kirjutatud luuletusi.

    Andaluusia sõber. Sophie Brinkmanni triloogia I

    Alexander Söderberg

    Rootslase Alexander Söderbergi (s 1970) esikromaan kõneleb rahvusvahelisest kuritegevusest. Romaani ekraniseerimisõigus on müüdud Hollywoodi ja sellest loodetakse Stieg Larssoni romaanidega võrreldavat edulugu. On koguni öeldud, et „Andaluusia sõbras“ kohtub lohetätoveeringuga tüdruk Sopranodega. Kaunis ja tasane haiglaõde Sophie Brinkmann tutvub haiglas sümpaatse patsiendi, autoõnnetuse ohvri Hector Guzmaniga. Selle tagajärjel põimub Sophie elu laiahaardelise narko- ja relvaäriga ning omavahel rivaalitsevate maffiaorganisatsioonidega. Tegelasteks on venelased, hispaanlased, kolumbialased ja rootslased, kõik on ostetavad ja müüdavad, kaasa arvatud politsei. Veritasu kehtib maffiamaailmas, nii nagu see kehtis viikingiajal. Autod lendavad õhku, laevadel toimuvad tulevahetused, mehi langeb ühel ja teisel pool ebamäärast rindejoont, ja Rootsi politsei teeb vaid näilisi katseid seda maailma ohjeldada.

    Murelik mees

    Henning Mankell

    Ühel 2008. aasta talvepäeval jääb pensionil olev kõrge mereväeohvitser Håkan von Enke oma igapäevasel jalutuskäigul Lilljansskogenis kadunuks. Kurt Wallanderi jaoks on see juhtum äärmiselt isiklik. Nimelt on von Enke Linda Wallanderi väikese tütre teine vanaisa. Ehkki juhtunut uurib Stockholmi politsei, ei saa Kurt Wallander sellest kõrvale jääda. Lugu muutub veel salapärasemaks, kui sama jäljetult ja mõistatuslikult kaob mõni aeg hiljem ka von Enke abikaasa Louise. Niidid viivad ajas tagasi, jõudes välja külma sõja, paremäärmuslike rühmituste ja Ida-Euroopa palgamõrtsukate juurde. Wallander aimab, et on sattunud väga suure saladuse jälile ja ta paisatakse sündmusteahelasse, mille üle puudub tal igasugune kontroll. Samal ajal koguneb silmapiiril aga veelgi süngem pilv… Henning Mankell on kõige loetum Rootsi kirjanik. Tema raamatuid on müüdud üle 30 miljoni eksemplari, teoseid on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Teleekraanil kehastas Kurt Wallanderit viimati inglise näitleja Kenneth Branagh BBC sarjas „Wallander”, mis sai BAFTA parima draamasarja auhinna ja mida näidati meilgi ETV ekraanil. „Murelik mees” on viimane Wallanderist jutustav romaan.

    Peremehed

    Jaan Tangsoo

    Jaan Tangsoo romaan „Peremees“ kaardistab elu depressiivses väikelinnas. Kuid ei maksa arvata, nagu oleks siinne argipäev, ehkki tagasihoidlikum, kuidagi põhimõtteliselt teistsugune kui mõnes suurlinnas, säravas seltskonnas või kõrgel võimukoridorides. Ka siin möllavad inimlikud kired. Nii trööstitutes paneelelamutes kui ka uhketes eramutes. Ka siin on igaühel kanda mineviku koorem – raskem või kergem, kuidas kellelgi. Sellega võideldakse väga erineval moel – kes endasse tõmbudes, kes palgalise internetikommentaatorina sappi pritsides, kes viinast unustust otsides. Siiski pole inimlik hoolivus ja sõprus sellestki maailmast päriselt kadunud ning see annab lootust.

    Pereäri

    Charles Stross

    Helkivas soomusrüüs rüütel, latern piigi otsa riputatud, patrullib oma sõjasalgaga sügisöisel metsateel – umbes seal, kus meie maailmas asuks Bostoni eeslinn. Järsku kostab põõsastest krabinat, keegi nagu liigutaks… Rüütel haarab sadulakaarelt automaadi ja tulistab igaks juhuks paar valangut. Hiljem leitakse põõsastest paar roosasid toasusse. Hiliskeskaegses Gruinmarkti kuningriigis on see VÄGA halb uudis. Susside omanik, 32 aastat vana majandusajakirjanik Miriam Beckstein jõuab ehmunult tagasi endale ja meile tuttavasse maailma ning aasta on endiselt 2002, aga tal on tükk aega väga paha olla. Siiski pole tema seiklused sellega lõppenud, pigem vastupidi. Ning kui sümpaatne mees hästiistuvas ülikonnas ulatab talle plaatinakarva krediitkaardi, öeldes, et hertsog Lofström palus jääda esialgu kahe miljoni dollari piiridesse, siis võivad mõned seiklused ju isegi meeldivad tunduda. Kindlasti meeldib Strossi „Vürstkaupmeeste“ sari kõigile neile, kes kunagi nautinud Zelazny Amberi raamatuid. Uuriv ajakirjanik Miriam ei ole küll rüütel Corwin ega võlur Merlin, aga ei jää neile oma otsusekindluselt ka alla ning temalgi tuleb korda luua ühtaegu mitmes maailmas.

    Aegade julm laul

    Tiit Tarlap

    „Äkki tekkis Ivoril kummaline tunne, et kõik on nii kaunis, nii meeldivalt tühine ja samas unelevalt armas, et see lihtsalt ei saa kauaks kestma jääda. Taolisi mälestusi kirjeldavad inimesed suurte sõdade eelõhtutest.” Tiit Tarlapi uue romaani peategelase, ajarändur Ivor Renniki eelaimus osutub prohvetlikuks – heaolu on habras ja ajutine, rahvamasside kaua kestnud pahameel murrab pinnale ning korra ja turvalisuse asemele asuvad anarhia ning vägivald. Tsivilisatsiooni päästmiseks peavad ajarändurid leidma ajas kunagise saatusliku punkti, mis on tulevikukaose põhjustanud. Seejärel tuleb neil n-ö rööpad ümber seada, et heaolu jääks püsima. Muidugi nende jaoks, kes on seda väärt. Kuid maailma taas õigeks kohendamine ei lähe valutult. Eesmärk on õilis ning nõuab täideviijatelt eneseohverdamist, ent selle juurde kuuluvad ka intriigid, salanõud, tumedad kired. Missioon viiakse edukalt lõpule, aga kas tulemus on parim võimalik?

    Laste, loovuse ja tuleviku feng shui

    Janno Seeder

    Missuguse tee sa valid, et äratada oma loovus ja luua oma tulevik? Kas valid võitluse või rõõmu tee? Kas oled teinud nimekirja selle kohta, mis toob su ellu rõõmu? Raamatus käsitletakse laste, loovuse ja tuleviku tsooni tasakaalutust, harmoneerimise viise ja aktiveerimist. Tegemist on sarja Feng shui ja bagua seitsmenda raamatuga.

    Raha, rikkuse ja rahulolu feng shui

    Janno Seeder

    Kui mul on raha, siis loon rikkust ja kui olen rikas, siis olen ma oma eluga rahul. Selline on tavapärane arusaam õnnest ja edust. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja elu osta. Sarja neljandas raamatus heidame pilgu feng shui bagua raha, rikkuse ja rahulolu tsoonile. Mida see endas sisaldab? Mis on raha energia? Kuidas raha ligi meelitada? Missugused on rahaga seotud hirmud? Mis loob meile rahulolu? Kuidas rikkuse energiat tasakaalustada? Appi võtame ruumi, värvid, vormid, tegevused ja mõttejõu.