Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUModeste Mignon
Ühele poolatarile. Orjastatud maa tütar, ingel armastuse poolest, deemon fantaasia poolest, laps usu poolest, vanake kogemuste poolest, mees mõistuse poolest, naine südame poolest, hiiglane lootuste poolest, ema kannatuste poolest ja poeet unelmate poolest – sulle, kes sa pealegi oled Ilu ise, pühendan selle teose, kus su armastus ja fantaasia, su usk, su kogemused, su kannatused, su lootused ja su unelmad on otsekui lõimed, millest valmistatud kude pole siiski nii hiilgav kui su hinges peituv poeesia, mille sära, elustades su nägu, on sind imetlevale inimesele seesama, mis teadlasele on kadunud keele kirjamärgid. De Balzac.
Vana-Egiptuse inimene. Sari «Inimene läbi aegade»
Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ülistama, kord halvustama järeldustega, mis ei pärine Egiptusest enesest. Käesoleva raamatu eesmärgiks on käsitleda Vana-Egiptust võimalikult mõistetavana meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni ühtaegu nii lähedaseks kui ka kaugeks. Üheteistkümne nimeka egüptoloogi esseed vaatlevad tähtsamaid inimgruppe: talupoegi, käsitöölisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sõdureid, orje, võõramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni välja. Kokkuvõttes käsitlevad nad aga kõik ühte nähtust, mis oli Egiptuse ühiskonna kese – riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides. Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Käsitööline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sõdur (S. ´Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Võõramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).
Internetiturundaja lauaraamat
Iga ettevõtte puhul on toimivate e-lahenduste valik erinev – see, mis toimib ühe ettevõtte puhul, ei pruugi toimida teisel. Oluline on, et otsuseid võetaks vastu teadlikult ja põhjendatult. „Internetiturundaja lauaraamat“ kuulub iga turundaja töölauale, aidates tal teha mõtestatud valikuid ettevõtte e-näo vormimisel. Raamatust leiavadki kasulikke näpunäiteid need, kes turundust igapäevaselt oma ettevõttes korraldavad või kel turundusega varasem kokkupuude. Siiski on raamat sedavõrd põhjalik ning kompaktne, et paljugi kasulikku leiavad siit kõrva taha panemiseks ka algajad või väikeettevõtjad, kes ise oma ettevõtte turundustegevuse eest vastutama peavad.
Kuninganna Victoria
Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oli ta olnud Inglismaa troonil kuuskümmend neli aastat. Tal oli üheksa last, nelikümmend kaks lapselast ja oma järeltulijate abielude kaudu oli temast saanud kogu kuningliku Euroopa matriarh. Ta oli müüt, teda nähti kalgi ja kauge valitsejana, elatanud ja jäiga lesena, ajaloo suurima impeeriumi ja säravate riigimeeste juhitud kuningriigi käilakuju. Andrew Norman Wilsoni põhjalik ja ammendav biograafia, mis paljuski põhineb seni avaliku tähelepanuta jäänud allikatel, loob meile kuninganna Victoriast sootuks teistsuguse pildi. Mälestusväärse ajastu kujunemise ja kulgemise taustal avaneb põnev vaade Victoria isiklikku ellu. Juttu tuleb tema iseäralikust ja eraklikust lapsepõlvest, kirglikust abielust ja prints Alberti pöördelisest mõjust, keerulistest suhetest lastega, lesepõlvest ja lähedasest suhtest lihtsat päritolu šotlase John Browniga. Pahatihti on Victoriat kujutatud puise ja ülespuhutud isiksusena, ent tegelikult oli tegu väga tundeküllase, väljendusrikka, ülemeeliku ja ebakonventsionaalse naisega. Andrew Norman Wilson (1950) on viljakas kirjanik ja kolumnist, kes on avaldanud paarkümmend ilukirjandusteost ning üle kahekümne aja- ja elulooraamatu.
Abistav mõõk
Radchi kosmilise impeeriumi valitseja on andnud Breqi käsutusse sõjalaeva Kalri Halastus ja saatnud ta ainsasse kohta, kuhu Breq oli nõus minema, et impeeriumis möllava kodusõja ajal sealsete elanike rahu ja turvalisust kaitsta. See on Athoeki tähesüsteemi orbitaaljaam, kus töötab aiakorraldajana leitnant Awni noorem õde. Athoek annekteeriti kuuesaja aasta eest ja nüüdseks on kõik elanikud tsiviliseeritud – või peaksid olema. Ent kõik pole nii rahulik, kui pealtnäha paistab. Vanad rahvustülid pole kadunud, teeistanduste töölised pole oma elutingimustega rahul, tühjas naabertähesüsteemis kummitab ja tundub, et presgerite võõrrass on hakanud toimuva vastu huvi tundma. Nende huvi pole aga kunagi heatahtlik. „Abistav Mõõk” on romaani „Abistav Õiglus” (e.k 2015) järg.
Missioonisõdurina Aafrikas
Eesti sõjalistest missioonidest ehk sellest, mida missioonidel tehakse, miks sinna minnakse, mida missioonisõdur tunneb ja mõtleb, on raamatuid napilt. Enamik sõdureid jätab oma loo rääkimata. Sageli ei tea lähedasedki, millega ta kaugel kokku puutub, sest perekondi pigem säästetakse. Ja mõnest asjast ei saagi rääkida, ei tohi. Kristo Palsi vahetu kogemus Eesti missioonilt Malisse jutustab ausa ja avameelse loo missioonide korraldusest, sõduri sealsest igapäevast ja tema olemise alustalast – perekonnast ja lähedastest. Lugu on tsenseerimata ning ei pruugi mõnele meeldida. Kuid see-eest paneb see mõtlema, ja eriti hea, kui paneb mõtlema sõduri, kel kavas missioonile minna. Raamat sobib lugemiseks kaitseväelastele, nende pereliikmetele, tublidele inimestele, kes peavad plaani kandideerida missioonile, ajakirjanikele, õpetajatele ja kõigile neile, kes tahavad missioonidest ja seal viibivate inimeste eluolust rohkem teada. Kristo Pals on kaitseväe allohvitser, kes alustas ajateenistust 1997. aastal õhutõrjedivisjonis, kust ta 2002. aastal edutati kaitseväe peastaapi. Nii on ta seal üks staažikamaid staabiallohvitsere. Kristo on läbinud Soome reservohvitseride kursuse ja USA sideohvitseri baaskursuse. Missioon Malis oli talle pigem juhuslik kui teadlik valik, selle eesmärk oli kogeda uut ja avastada maailma. Kristo on aktiivne riigikaitseõpetaja ning suurima riigikaitseõpetust korraldava MTÜ Riigikaitse Rügement juht ja üks asutajaid. Kuid mehel on ka suur kirg ja hobi väljaspool sõjaväelase elu – vanatehnika ja saunaskäimine. Teda võib seega tihti näha Ilmandu vanatehnika- ja saunaklubis saunabussis leili võtmas või vana Volgaga noorpaare sõidutamas.
Pealuutroon
Krasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatud kaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürstide kolpadest ehitatud istmes peitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alused deemonid. Sel troonil istudes oli Ahmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igavese lõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja, kes kutsus Jardiri duellile. Kaotusega riskimise asemel viskus Arlen kuristikku, haarates endaga kaasa ka Jardiri ja jättes nii maailma päästjata. Alanud pärilusheitlus ähvardab lõhestada kõiki Thesa Vabasid Linnu. Lõunas peab Jardiri esiknaine Inevera hoidma ära poegade omavahelised taplused, mis võiksid vallandada kodusõja. Põhjas üritavad Leesha Paberivalmistaja ja Rojer Kõrtsmik sepistada Milni ja Angiers’ hertsogkondade vahelist liitu krasialaste vastu, enne kui on liiga hilja. Rikas ja kaitsetu Laktoni hertsogkond on aga sattunud risttulle. Samal ajal saavad maa-alused üha tugevamaks ning Arleni ja Jardirita ei pruugi kellelgi olla piisavalt jõudu, et neile vastu astuda. „Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarja neljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja „Päise päeva sõda”.
Politseiniku tütar
Mõnikord on kummitused lihast ja verest… Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta. Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg. „Politseiniku tütar“ on Pautsi esimene Saaremaa põnevik.
Uduprints
On aasta 1943. 13-aastase Maxi kellassepast isa otsustab pere sõja jalust väikesesse rannikulinna kolida. Kolmelapseline perekond asub elama aastaid mahajäetuna seisnud majja, mis varjab nii mõndagi tumedat saladust. Oma uuelt sõbralt Rolandilt kuuleb Max lahe põhjas lebavast laevavrakist ja kohutavast laevahukust, mille saladust näib teadvat ainult Rolandi majakavahist vanaisa. Noorte süütu uurimisretk võtab ootamatu pöörde, kui lavale astub legendaarne Uduprints. Lugeja ees rullub lahti ühtaegu kurb ja hirmuäratav lugu, mille algus ulatub aastakümnetetaguste pahaaimamatult antud lubadusteni. Carlos Ruiz Zafón on tuntust kogunud oma müstiliste Barcelona-romaanidega „Tuule vari“ (e. k 2008), „Ingli mäng“ (e. k 2010) ja „Taeva vang“ (e. k 2013). Oma loometeed alustas Zafón aga hoopis noortele mõeldud raamatutega. 1993. aastal ilmunud „Uduprints“ ongi tema esimene romaan. Zafóni teine noorteromaan „Marina“ ilmus eesti keeles 2014. aastal.